Küsitlus

Millisel määral plaanid tänavu kasvatada aiasaadusi?

Kaitsejõud tahavad Kagu-Eesti suurimat harjutusväljakut veelgi suuremaks kasvatada

Nursipalu harjutusväli. Foto: LLi arhiiv

Sel nädalal sai avalikuks, et kaitsejõud plaanivad kaitseväe Võrumaal asuvat Nursipalu harjutusväljakut märkimisväärselt laiendada. Nii Võru, Rõuge kui Antsla kandi rahval tuleb tõenäoliselt tulevikus riigikaitse huvides leppida naabrusest kostva senisest kõvema kõmmutamisega.

Kaitseministeerium kompab teadaolevalt pinnast Võrumaal asuva Nursipalu polügooni mastaapsemaks laiendamiseks. Põhjus: harjutusalade nappus. Postimehe andmetel on laienduse võimalik asukoht umbes 6000 hektari suurune maa-ala olemasolevast Nursipalu harjutusväljast edelas. Ka olla kaitseministeeriumil plaanis rajada Lõuna-Eestisse uus militaarlinnak, Taara linnaku laiendamine ei olevat esialgu kõne alla tulnud.

Täna kella 9 ja 14 vahel toimub Nursipalus lõhkeharjutus, mille müratase on kasutusinfo kohaselt „kõrge”. Septembrisse on planeeritud veel neli kõrge müratasemega laskeharjutust.

Nursipalu harjutusväli pindalaga 3134 ha paikneb Võru maakonnas Rõuge ja Võru vallas, Võru linnast umbes 12 km kaugusel läänesuunas. Harjutusvälja territooriumi lõunapoolne osa, umbes 2/3 kogu alast, paikneb Rõuge vallas. Looduslikult haarab suurema osa väljakust enda alla Keretü soo.

Kõrge müratasemega laskmise ja lõhkamise päevadel kostavad kõmakad 12 km kaugusele Võrru kenasti ära. Kui harjutusväljakut laiendataks edelasuunas, siis mõjutaks müra ilmselt senisest rohkem nii Antsla kui Rõuge kandi inimesi.

Aga esiteks – miks seda laiendamist ikkagi vaja on?

„Seoses julgeoleku olukorra muutustega on selge, et julgeoleku tagamiseks tuleb teha rohkem,” vastas kaitseministeeriumi pressiesindaja Kai Simson. „Meie ise peame tegema rohkem ja NATO peab idatiiva kaitseks tegema rohkem. Rohkem tegemine seab lisanõudmisi peamiselt just harjutamistingimustele. Täiendada on vaja harjutusväljade tehnilisi võimalusi, mis võimaldaks harjutada koostööd keerukamate süsteemide vahel ning väljaõpet suurematele üksustele. Kuna kõige suuremad puudujäägid väljaõppe tingimustes on Lõuna-Eestis, on otstarbekas laiendada olemasolevaid väljaõppealasid seal piirkonnas.”

Simson sõnas, et konkreetsetest suurustest ja asukohtadest on veel vara rääkida, analüüsid selles osas on alles pooleli. Praegu kaardistab kaitseministeerium täpseid vajadusi, mida on intensiivistunud väljaõppe parimaks korraldamiseks vaja.

„Võimalusi Kagu-Eestis tuleb kasvatada võimalikult kiiresti, seega alustame tegevusi võimalikult kiiresti, kuid kogu protsess on aeganõudev ja ulatub väljapoole käesoleva eelarve raami,” viitas ministeeriumi esindaja, et ilmselt läheb polügooni suurendamisega omajagu aega.

Nursipalu harjutusvälja on minevikus juba korra laiendatud. Toona tõrkusid kohalikud elanikud kaitseministeeriumile vastu. Kõige rohkem pelgasid inimesed miinipildujaga kõmmutamist. Aga ministeeriumil õnnestus inimesed ära lepitada. Juulis 2011 ilmunud elanikkkonna küsitlusest (tellija kaitseministeerium ja tegija Turu-uuringute AS) selgus, et 81% piirkonna elanikest ei tunne, et harjutusväljal toimuv nende elukorraldust kuidagi häiriks. Tugevat või väga tugevat häiritust laskemoona plahvatuste mürast kurtis 7% küsitletuist.

Kui harjutusväljak laieneb edelasuunas, nagu paistab olevat plaanis, siis mõjutab müra senisest rohkem eeskätt Rõuge ja Antsla kandi inimesi. Mida on ministeeriumil praegu öelda kohalike inimeste lohutuseks?

„Peame dialoogi kohaliku kogukonnaga väga oluliseks,” teatas Kai Simson. „Me suhtleme kohalike partneritega kogu aeg, mitte ainult täiendavate vajaduste kontekstis. Kuna praegune projekt on väga varajases staadiumis, on konkreetsetest lahendustest ennatlik rääkida.”

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 08/09/2022 09:43:44

Lisa kommentaar