LõunaLeht sel nädalal bussijaama taga õnneks suurema häda jälgi ja haisu ei tuvastanud. Küll aga oli näha ilmselget jälge sellest, et keegi oli seina ääres hiljuti põit tühjendanud. Foto: Janar Kotkas

„Põlva bussijaam on ühistranspordiga linna saabujatele olnud alati kui piirkonna esmane visiitkaart,” ütles ühistranspordikeskuse esindaja mullu detsembris, kui 2,5 miljonit eurot maksnud uhke bussijaam avati. Nüüd aga kurdavad linlased, et „tänu” teatud kodanikele on visiitkaardil sõna otseses mõttes inimese sõnniku hunnikud ja hais.

Teada on, et avalikud asutused meelitavad ligi kõikvõimalikku kontingenti ning elu hammasrataste vahele jäänud kodanikke võib näha nii külapoe taga kui bussijaamas. Võib-olla hingitseb alkoholilembese ja asjalikule elule käega löönud kodaniku hinges lootus ühel ilusal päeval lipsusõlme kohendada ning sõita bussiga kuhugi, kus muru rohelisem ja lumi valgem.

Staažikamad põlvakad mäletavad omaaegse bussijaama juurde kuulunud ootekodasid, mille varjulisemates soppides võeti viina, haugati vorsti peale ning seejärel tehti nurka seda, mida peale jooki ja sööki ikka tehakse. Sajandi algul lammutati nood seintega ootekojad maha ning mullu läks 1970. aasta nõukogude arhitektuuri näiteks olnud bussijaamahoone neile igavikku järele.

Kümme kuud uut bussijaama
Detsembrikuus avati Põlvas uus ja uhke bussijaam. Tesron Ehitus pani seitsme kuuga puhtalt erakapitali abil püsti 2,5 miljonit eurot maksnud kaheksa ooteplatvormi ja 110-ruutmeetrise ootesaaliga tänapäevase ühistranspordisõlme. Hoone kogupindala on 2000 ruutmeetrit, seal alustasid tegevust ka Grossi toidupood, pakiautomaadid, apteek ja väikerentnikud.

Hoone arendaja Peatus Põlva OÜ esindaja Taaniel Aruja sõnul oli eesmärk anda panus kohaliku ühistranspordi arengusse. Samuti nägi arendaja vajadust uute äripindade järele Põlvas.

„Põlva bussijaam on ühistranspordiga linna saabujatele olnud alati kui piirkonna esmane visiitkaart. Endine hoone lammutati kevadel, mille järel loodi bussidele ning reisijatele ajutine peatus kõrvalasuvale krundile. Näeme, et uue bussijaama ja soodsa toidupoe ning veel mitmete teenusepakkujate ühes hoones paiknemine võib hakata suurendama ühistranspordi kasutatavust,“ ütles detsembris Kagu ühistranspordikeskuse juhatuse liige Sander Saar.

„Uus bussijaam on kohalikele inimestele oluline ja kindlasti aitab selle valmimine muuta Põlvat Eesti siseturismis atraktiivsemaks,“ ütles Põlva vallavanem Martti Rõigas.

Joodikud kui bussijaama visiitkaart
Nagu juba öeldud, kipuvad avalikud asutused ehk ka bussijaamad olema atraktiivsed ka nn bomžide ehk elu hammasrataste vahele jäänud alkoholilembeste ja hügieenile vilistavate kodanike seas.

„Helistan siit Põlvast, me pole kuskilt ammendavat vastust saanud selles küsimuses – üks veeretab ühe peale ja teine teise peale,” kurtis LõunaLehele proua Kati. „Jutt on uuest Grossi poest ja sellega ühe katuse all olevast bussijaamast. Bussijaamas on olemas WC, see on kinnine ja hind on 50 senti. Aga nii nagu näiteks ka Võrus ja mujalgi, on ka siin teatav kontingent inimesi, kes ei saa kuidagi nii, et pole käes õllepudelit ...”

Kati rääkis, et ootas läinud kolmapäeval bussijaama juures taara vastuvõtu punkti lähedal üht tuttavat ning tal oli hea vaade hoone tagaosale.

„20 minuti jooksul käis seal kolm meesterahvast oma hädal. Üks tõmbas nurga taha jõudes kohe püksid maha ja pani nagu lörin,” maalis põlvalane õõvastava pildi. „Nendel joodikutel ei ole seda 50 senti mitte kuskiltki võtta. Sinna WCsse nad sisse ei saa, uks on kinni. Sellepärast minnaksegi välja ja sinnasamma taha löristatakse, situtakse.”

Õhtul suhtles Kati samas Grossi poe müüjaga, kes kurtis, et nurga tagant tõusev hais on õudne, lihtsalt lämmatav. Nimelt käivad joodikud asjal just seal, kust kauplus kaupa vastu võtab. Kati nentis, et iseesesest ei saa hoone haldajatele ka seda ette heita, et WC tasuline on – vastasel korral lagastataks toogi kiiresti joodikute poolt ära. Aga midagi ette võtma peab, leidis naine, ning haaras telefoni. Ent oma kolm asjameest läbi helistanud Kati ei saanud selgust, kes bussijaama ümbruses korrahoidmise eest peaks vastutama.

Kati teab, et korrarikkujate korralekutsumine ei ole kuigi viljakas tegevus, kohati võib aga olla lausa ohtlik.

„Meil siin teisel pool elavad narkarid. Tõmmati riigilipp maha pidupäeval. Üteldakse meile politseist, et aga mis meie teeme, RÄÄKIGE nendega. Anna andeks, rääkige. Mõni tuleb vastu, ütleb: vanamutt, sa hamba peale tahad saada?” kurjustas naine. „Tõmmati mul auto pealt antenn maha. Poiss ütleb ilusti: kas sa nägid, et ma tõmbasin või, kas sa nägid? See Eesti vabariik on ikka niipalju perseh, kui on perseh, vabandust väljenduse pärast.”

„Et mis on minu jaoks selles asjas põhiline häda ... issand halasta. Seal reostatakse, seal haiseb ümberringi – kohas, kust võetakse kaupa toiduainete kauplusse vastu,” sõnastas Kati. „Teie arvates peabki nii olemas või? Ah jumal!”

Naine nentis, et tegu on Põlva kesklinna ja maakonna ühe esinduskohaga. Grossi kauplus on ilus ja puhas, teenindajad viisakad ning seda kauplust ja bussijaama oli tema sõnul linnarahvale väga vaja.

„Aga nüüd lagastatakse ära, väga kurb hakkab. Ja midagi pole teha,” seletas naine. „Eile sadas vihma, sõber lasi end maalt tulles bussijaamas autol maha panna ja tuli sealt tagant otse. Ütles, et issand, kuidas haises. Loomulikult, vihm tuleb peale, haiseb veel hullemini kui kuumaga.”

Joodikud kui sotsiaalne probleem
LõunaLeht sel nädalal bussijaama taga õnneks suurema häda jälgi ja haisu ei tuvastanud. Küll aga oli näha ilmselget jälge sellest, et keegi oli seina ääres hiljuti põit tühjendanud.

Bussijaama hoone haldaja ja ühe poole rentnik on Go Bus.

„Teises hoone pooles on pood, kust inimesed kangemat kraami ka sageli ostavad ja seejärel hoone läheduses manustavad,” selgitas LõunaLehele Go Busi Lõuna-Eesti piirkonnajuht Ramses Riive. „Tegemist on pigem sotsiaalse probleemiga, mille võti ei saa olla bussijaama WC tasu kaotamine.”

Riive tõdes, et ühistransporti pakkuvate jaamade WCd on tasulised ka igal pool mujal, sest nende ülalpidamine on seotud kindlate kuludega ning bussijaamade haldajad soovivad tagada nende puhtust ja heakorda.

„Mõeldud on need ennekõike siiski bussireisijatele,” sõnas bussijaama haldaja. „Ka meie ei ole rahul sellega, et bussijaama ümber tavatsevad koguneda alkoholilembesed isikud. Korra tagamiseks oleme ise korduvalt politseid appi kutsunud ning soovitame ka kodanikel korrarikkumist märgates helistada numbrile 112, et patrull saaks olukorra kiiresti lahendada.”

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 13/09/2022 08:06:58