Küsitlus

Kas oled kunagi sattunud autoavariisse?

Rahvamajades jätkuvad mitmesugused üritused ja tegevused

Maaritsa rahvamajas käiakse lauatennist, võrkpalli ja piljardit mängimas ning jõusaali kasutamas, oktoobris alustavad joogahuvilised. Suuremad üritused peetakse külaplatsil. Foto: Urmas Paidre

Rahvamajades jagub koroonakriisi järel huvilistele sama palju tegevust kui enne pandeemiat. Loodetavasti ei kogu kuri viirus enam suurt jõudu ja rahvamajade tegemisi ei peata ka pilvedesse tõusnud elektrihind.

Maaritsa rahvamajas korraldatakse traditsioonilisi üritusi, nagu vastla- ja talgupäev, jaanituli, küla- ja jõulupidu. Siin mängitakse palli, käivad joogatreeningud ja tehakse muudki.

„Maaritsa külaplatsil toimuvatel üritustel on alati palju huvilisi, kuna plats asub Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres ning osa möödasõitjatest teeb siis lühema või pikema peatuse,” ütles Astra Kittus, Maaritsa rahvamaja juhataja. Peoliste arvukuse üheks põhjuseks on tema sõnul seegi, et Maaritsas korraldatakse osa üritustest peale n-ö õiget aega, jaanipidu peetakse siin 25. juunil, kui mujal kõik jaanituled juba eilseks päevaks saanud.

„Külapidu on meil alati juuli viimasel laupäeval ja kõik huvilised teavad, et sel päeval tuleb Maaritsale peole minna,” ütles Kittus. Ta lisas, et tänavusele külapeole, kus ka külapäeva tähistati, tuli üle 500 inimese. Siinsetele pidudele tuleb vahel omasid vähem kui võõraid, kuid tähtsam on, et on huvilisi.

Talgupäeva külaplatsi koristamiseks ja mänguväljaku kordategemiseks teevad maaritsalased aprilli lõpus või mai alguses, sest kindlast päevast olulisem on, et töö saab tehtud.

Rahvamajas käiakse mängimas lauatennist, võrkpalli ja piljardit ning saab jõusaali kasutada, oktoobris alustavad joogahuvilised. Käesoleva kuu suurim ettevõtmine oli endiste Valgjärve ja Kõlleste valla eakate sõit Peipsi äärde, kus käis 46 inimest.

Tuleva kuu teisel laupäeval tähistatakse nii eakate päeva kui ka liidetud valla viiendat sünnipäeva ühel päeval, kuigi valla sünnipäev on oktoobri lõpus. Raha on vaja kokku hoida. Kittuse sõnul saab tõsistest elektriarvetest rääkida novembris, kui rahvamaja saab oktoobri arve kätte.

Traditsiooniks on kujunenud ka lõõtspillipidu novembri teisel laupäeval, siis tähistatakse lõõtsamees Karl Kikka sünnipäeva, tema sünnist möödub tänavu 108 aastat. Järgmisel päeval on isadepäev, mida peetakse koos lõõtspillipeoga.

„Aasta viimase kuu esimesel poolel on majas teatrietendus ja peale jõule toimub aastalõpupidu,” ütles Kittus.

Missolastele meeldivad teatrid ja kontserdid
Missosse on Võrust üle 40 kilomeetri ning piirkonnas on elanike arv kahanenud, mis avaldab kõigele mõju, ka kohalikule rahvamajale. Koroonagi jättis siia, nagu mujalegi, oma jälje.

„Huviringid ei käinud koroonaajal koos, üritusi oli piirangute leevenemise ajal vaktsineeritutele, kes pidid saalis distantsi hoidma,” ütles Edda-Karin Luht, Misso rahvamaja juhataja. Ta lisas, et Maria Listra ja veel teistegi kontserdi ajal oli publik hajutatud. Rahvamaja 85. sünnipäeva tähistati aasta hiljem.

Lõppenud suvi oli Missos sündmusterohke, sest püüti varem ärajäänud üritused ära pidada. „Rahvarohkeim oli Marek Sadama ja Martin Trudnikovi kontsert „Pühendusega Missole”,” märkis Luht.

Augustis esinesid Krabi ja Tsooru külateater. Missolased hindavad ka Tartumaal tegutseva LendTeatri etendusi. Tuleva kuu avaüritus on pealinna tšelloansambli C-Jam kontsert. Oktoobris alustavad kohalikud huviringid: eakate tantsurühm, line- ja seltskonnatantsijad.

Et Misso üks piirinaaber on Läti, on loomulik, et missolased tähistavad lõunanaabrite tähtpäevi, eriti Läti sünnipäeva „Meil esinevad Läti sünnipäevapeol nii oma kui ka lõunanaabrite taidlejad,” märkis Luht. Keraamikaõpitoa juhendaja tuleb samuti Lätist.

Novembris toimub Missos võrukeelne ühemeheetendus „Kogõmus mass“, aasta lõpus jõulupidu. Luht märkis, et kuigi alalisi elanikke on jäänud väheks ja ülekaalus on eakamad, meeldib missolastele teatrietendustel ja kontsertidel käia.

Ta tunnistas, et hinnatõus mõjutab rahvamaja tegevust. „Elektrihind on kõrge, kuid kõige halvem on, et meie maja on gaasiküttel. Me oleme aasta gaasitarbimise juba ületanud.” Ta lisas, et majas püütakse igal sammul kokku hoida ja selleks veel lahendusi otsida.

Oraval on aktiivsemad hajali elavad inimesed
„Meie rahvarohkeim üritus oli kodukohapäev augustis, kus oli üle saja osaleja,” ütles Liina Loosaar, Orava kultuurimaja kultuuri- ja noorsootöötaja.

Kui Oraval mõni üritus toimub, on kohalikel toiduvalmistajatel samuti käed-jalad tööd täis, sest soovitakse pakkuda omakandi sööki. Toidutegemisse on kaasatud ka piirkonna jahimehed. „Meil on väike kogukond, kus kõik teevad midagi,” sõnas Loosaar.

Ta rääkis, et kirjutab õpitubade korraldamiseks projekte. „Inimesed soovisid leiva ja sush’i tegemise õpituba,” tõi ta näiteks. Kultuurimajas saavad soovijad kangast kududa.

„Igal aastal alustame uut hooaega lõikuspeoga, nii ka tänavu. Lõikuspidu on meil oktoobris, kuhu plaanime ühe külateatri esinemist,” kõneles Loosaar.

Kevadpeol oli osalejaid pea sadakond, võibolla ka sellepärast, et see oli esimene üritus peale pikka koroonapausi. Kahe aasta jooksul jäi Oraval ära neli-viis ansambliga tantsuõhtut, samuti külateatrite esinemised, erinevate teemade õpitoad ja noorteüritus playback show, esimesel n-ö koroona-aastal ka jaanipidu ja piirkonnapäev.

Oraval on populaarsed mälumängud, mille eelmine hooaeg algas läinud sügisel ja lõppes aprilli alguses. Tänavu algab uus hooaeg.

Üritustel käivad erinevas vanuses inimesed, kuid Loosaare sõnul oleneb osavõtt esinevast ansamblist. „Kui esineb tuntud ansambel, on rohkem rahvast, vähem tuntud ansambli esinemine toob napimalt osavõtjaid,” tõdes ta.

Oraval on huvitav seegi, et hajali elavad inimesed käivad kultuurimajja rohkem kui kortermajade elanikud.

Eakatele on olnud päevasel ajal jõulupidu detsembris. Majas toimetab aktiivselt memme-taadi rühm Lustakad, mille liikmed tähistavad tantsimise kõrval koos ka tähtpäevi. Tegutseb veel naisrühm.

Piirkonnas on tugevaid külakogukondi, kus saadakse kokku nii talgupäeval kui ka sünnipäevadel. Kultuurimaja teeb tihedat koostööd samas majas asuva raamatukoguga, kus tänavu alustas tegevust raamatuklubi.

Vana-Koiola rahvamaja
Nii nagu kõigile kultuuriasutustele, jättis koroona oma jälje ka Vana-Koiola rahvamaja tegemistele: ära jäid mitmed kontserdid, teatrietendused, tantsuõhtud, õpitoad ja harrastusringide kokkusaamised. Mõned toimusid küll hiljem, kuid osa üritusi jäigi pidamata.

„Tänavu suvel korraldasime koos MTÜ Vana-Koiola kogukonnaga esimest korda jaanisimmani rahvamaja lähedal õues. Ilmataat õnnistas meid ilusa ilmaga ning igale eale oli tegevust, kuulamist ja vaatamist,” edastas Vana-Koiola rahvamaja juhataja Bibi Perlov, kelle sõnul osales simmanil ligi sada inimest.

Tänavustest olulisematest sündmustest nimetas Perlov oktoobri teises pooles toimuvat Eestimaa rahvamajade päeva tähistamist. Sel päeval on Koiolas külas Piret Päär ja Kulno Malva ning tantsuõhtu on ansambliga Village Voice.

„27. novembril süütame esimese advendiküünla ning advendikontserdi annab rahvusooper Estonia poistekoori kvintett,” sõnas ta.

Aasta eelviimase päeva õhtul toimub Vana-Koiola rahvamajas aastalõpupidu. Aasta jooksul on majas etendusi andnud mitmed külateatrid, oktoobris esineb Leevi Lustakad Vanaemad ja novembri alguses Tsooru külateater.

Rahvamajas käib aastaid koos lauluansambel Laululust, oktoobri alguses alustavad venitusvõimlejad.

Perlov märkis, et rahvamajas käijatele meeldivad enam küll teatrietendused, kuid vaieldamatult on populaarseimad tantsuõhtud. Tantsuplatsil on ka külalisi Tartu- ja Võrumaalt. Vana-Koiola rahvamaja on Võru-Põlva maantee ääres, kuhu on lihtne sõita.

Perlovi sõnul mõjutab asukoht mingil määral üritustest osavõttu, kuid ei ole kindlasti määrav. „Kui inimene midagi südamest soovib, ei ole vahemaa takistuseks,” märkis ta.

Kõrged energiahinnad mõjutavad kindlasti kultuuriasutuste tegemisi, tõdes Perlov. „Reaalseid hetkevajadusi silmas pidades on võimalik hakkama saada. Alati leiab koha, kust veidi kokku hoida,” kinnitas ta.

Rahvamajas toimuvad tegevused on Perlovi sõnul keerulistel aegadel tähtsad. „Meie vaimsele tervisele on kõige kasulikum, kui lubame endale tunda ja kogeda erinevaid emotsioone. Kui teadlikult suurendada just meeldivate emotsioonide kogemusi, aitab see hoida vaimset tasakaalu,” rääkis ta. „Rahvamaja on suurepärane koht, kus saab väga erinevaid emotsioone kogeda. Vaimset tasakaalu aitavad hoida ka head suhted, mida saab nii hoida kui ka luua rahvamaja tegevustest osa võttes.”

 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 22/09/2022 08:44:00

Lisa kommentaar