Küsitlus

Kas riik peaks laiendama Nursipalu harjutusväljakut?

Valitsus kinnitas riigieelarve, mille fookuses on julgeolek ja inimene

Foto: Riigikantselei

Valitsus kinnitas järgmise aasta riigieelarve ja järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegia ning saadab need arutamiseks Riigikogule. Järgmise aasta riigieelarve keskendub Eesti julgeoleku kindlustamisele ning inimeste ja ettevõtete hakkamasaamisele Venemaa laiaulatuslikust sõjast põhjustatud kriisides.

2023. aasta riigieelarve tulude maht on 16 miljardit eurot, mida on 16 protsenti ohkem kui 2022. aasta riigieelarves koos lisaeelarvega. Kulude maht on 17 miljardit eurot, seda on tänavusest 18 protsenti rohkem. Investeeringuid tehakse 775 miljoni euro eest, mida on ligikaudu 30 miljoni euro võrra rohkem kui käesoleval aastal.

„Eelarve koostamisel oli meil kaks selget prioriteeti: et Eesti riigi ja rahva julgeolek oleks tagatud ning et meie inimesed oleksid hoitud,“ ütles peaminister Kaja Kallas. „Riigikaitse ja inimeste hoidmine on ainumõeldavad prioriteedid praegusel ajal, kui julgeolekuolukord on pingelisem kui mitme põlvkonna jooksul see üldse olnud on. Meie järgmise aasta eelarve hoiab Eestit kindlates kätes. See on eelarve, millega on tagatud Eesti julgeolek. See on eelarve, mis suurendab meie ühiskonna sidusust ning aitab meid paremini toime tulla nende erakorraliste oludega, kuhu on meid paisanud meie agressiivne naaber. See on eelarve, mis annab Eesti inimestele kindlustunde, et koos saame kõigist meid ees ootavatest raskustest üle,“ lausus Kallas.

Peaminister Kallas märkis, et selle eelarve koostamisega on valitsus astunud olulisi samme riigi rahanduse usaldusväärsuse taastamisel. „Riigieelarve on Eesti rahva ühine raha, mis ei tule mutiaugust ega seina seest. Valitsusel on kohustus selle rahaga vastutustundlikult ringi käia. Saan ausalt ja heameelega öelda, et järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõu on koostatud vastutustundlikult. Eelarvepuudujääk, mille pärandas meile üle-eelmine rahuaja valitsus, on jõudsalt vähenenud. Paranev eelarvedistsipliin on finantspüssirohi, mida võib meil vaja minna, kui asjad peaksid arenema oodatust negatiivsemas suunas,“ ütles Kallas.

Välisminister Urmas Reinsalu tõi esile, et heakskiidetud eelarve investeerib Eesti rahvusriigi kestmisse. „Ette nähakse täielik rahastus üleminekuks eestikeelsele üldharidusele, täiendavad vahendid kõrgharidusele ning õpetajate palgatõusule. Samuti sisaldab eelarve peretoetuste reformi, mis on praegusel kriisiajal ülioluline sõnum lastega peredele. Eesti rahvusriigi kestmisse panustame ka hüppeliselt kasvavate riigikaitsekuludega, mis ületavad järgmise nelja aasta lõikes miljardi euro piiri.“

Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul on järgmise aasta eelarve siseturvalisuse valdkonnas ajalooliste palgatõusudega. „Palgad ei kasva ainult päästjatel, päästekorraldajatel ja politseinikel, vaid ka tagalatöötajatel, mis kindlustab ennetustöö ning laia riigikaitse planeerimisvõimekuse säilimise ja arengu. Samas ei tule eesliini palgatõus seekord koondamiste või kärbete arvelt. Ukraina sõda ning mitmed teised inim- ja loodustekkelised kriisid mujal näidanud, kuivõrd oluline on kaasatus, väljaõpe ja valmisolek kodanike ning kogukondade tasandil. See on lahutamatu osa riigi julgeolekust, kuhu tuleb pidevalt ja süsteemselt investeerida,“ rõhutas Läänemets.

 

RIIGIEELARVE PRIORITEEDID

Laiapindne riigikaitse

Euroopa on viimase 30 aasta suurimas julgeolekukriisis. Kindlustamaks Eesti vahetut julgeolekut ületavad 2023. aastal kaitsekulud esimest korda 1 miljardi euro piiri.

Kaitsevõime maksimaalseks suurendamiseks investeeritakse riigi eelarvestrateegia järgi hangetesse aastail 2023-2026 ligi 2,5 miljardit eurot ehk üle poole kogu kaitsekuludest. Eesti saab toimiva keskmaa õhutõrjevõime 2025. aastaks. Keskmaa õhutõrje hangitakse koos Lätiga, mis aitab regiooni tervikuna veelgi paremini kaitsta. Täiendavad kriitilise tähtsusega võimed, millesse riik investeerib, on tankitõrje, kaudtuli, rannikukaitse, olukorrateadlikkus, liitlaste suurenevaks kohaloluks vajalik taristu.

Otseste sõjaliste võimekuste kõrval panustab riik ka elanikkonnakaitsesse. Kokku 6 miljonit eurot eraldatakse järgmisel aastal siseturvalisuse vabatahtlike kaasamisse, laiapindsesse riigikaitsesse ja kogukondade ja vabaühenduste toetamisse. Lisaks suurendab riik politseinike ja teiste siseturvalisuse hoidjate järelkasvu kindlustamiseks väljaõppe mahtu sisekaitseakadeemias.

Väikese, aga digiteadliku riigina investeerib Eesti küberturvalisuse suurendamiseks täiendavalt üle 30 miljoni euro. Venemaa juhitavad küberrünnakud meie süsteemidele on oluliselt sagenenud ja selleks, et kübersõjas tugevana püsida tuleb seda valdkonda püsivalt rahastada ja tagada riigi toimepidevus.

Energeetika ja elektriturureform

Venemaa sõda Ukrainas on põhjustanud energiahindade hüppelise kasvu. Selle leevendamiseks inimestele ja väikeettevõtjatele käivitub järgmiseks neljaks aastaks reguleeritud hinnaga elektrienergia ostmise universaalteenus.

Kodutarbijatele rakendub 1. oktoobrist kuni märtsi lõpuni automaatne toetus nii kodusooja-, elektri- kui gaasiarvetele. Hinnatõusude hüvitamiseks pole vaja teha eraldi taotlusi, vaid alates oktoobrist rakenduvad need automaatselt.

Suurte ettevõtete abistamiseks on välja töötatud likviidsusmeetmed energiakriisi mõjude leevendamiseks. Samuti tekib ettevõtjatel võimalus taotleda investeeringutoetusi energia varustuskindluse parandamiseks ja ressursitõhususe suurendamiseks.

Olles energiasõjas on eriti aktuaalne uute energiavõimsuste arendamine. Euroopa Liidu vahenditest saame järgneva viie aasta jooksul rohepöördega seotud investeeringuteks kasutada hinnanguliselt 2,9 miljardit eurot, millele lisandub üle 600 miljoni euro heitmekaubandussüsteemi tulu. Mahukaimad investeeringud suunatakse korterelamute rekonstrueerimise toetamisse, raudteevõrgu arendamisse, ettevõtete rohetehnoloogiate arendamise toetamiseks, vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu edendamisse, õiglase ülemineku toetamiseks ning elektrivõrgu tugevdamiseks, et suurendada taastuvenergia tootmist ja tarbimist.

Toimetulek, peretoetused ja hinnatõusu leevendamine

Valitsus peab oluliseks, et inimesed oleksid Venemaa sõjast põhjustatud kriisides hoitud.

Kasvavad ühiskondlikult olulise töö tegijate palgad. Õpetaja töötasu alammäär tõuseb 2023. aastal 1412 eurolt 1749 eurole ehk 23,9%. Sellele lisatakse diferentseerimise fond 17%, mis võimaldab koolijuhtidel õpetajate töö- ja palgakorraldust paindlikumalt reguleerida. Kokku on järgmise aasta riigieelarves õpetajate palkade kasvuks ette nähtud 106,6 miljonit eurot. Õpetajate arvestuslik keskmine palk tõuseb 2023. aastal 2048 eurole.

Siseministeeriumi valitsemisala palgafond kasvab 2023. aastal üle 20% ehk enam kui 50 miljonit eurot, mis võimaldab tõsta päästjate minimaalse palga 1620 euroni, politseinike minimaalse palga 1849 euroni ning päästekorraldaja palga 1631 euroni.

Õpetajate, politsei ja päästjate kõrval kasvab ka tervishoiutöötajate, kultuuri- ja sotsiaaltöötajate palgafond järgmisel aastal vähemalt 15 protsenti. Teistele riigieelarvest palka saavatele inimestele kasvab see 5 protsenti.

Hüppeliselt kasvanud hindade mõju leevendamiseks tõuseb 1. jaanuarist maksuvaba tulu 654 euroni kuus.

1. jaanuarist 2023 tõuseb esimese ja teise lapse toetus ning üksikvanema lapse toetus 80 euroni kuus. Lasterikka pere toetus tõuseb uuest aastast 3–6 lapse puhul 600 euroni kuus ning seitsme ja enama lapse puhul 800 euroni kuus. Lisaks hakkab 1. jaanuarist 2023 kehtima ka lasterikka pere toetuse maksmise sujuv lõpetamine laste 24-aastaseks saamisel ning 2024. aasta aprillist indekseeritakse lasterikka pere toetus sarnaselt pensionitele.

Märkimisväärselt kasvab pension. Järgmisel aastal koos erakorralise pensionitõusu ja indekseerimisega kasvab see üle 100 euro, lisaks on keskmine pension vanaduspensioniealistele edaspidi tulumaksuvaba.

Hooldereform annab järgmise aasta juulist võimaluse katta hooldekodu kohatasu keskmisest pensionist. Prognooside kohaselt on 2023. aastal keskmine hooldekodu kohatasu suure hooldusvajadusega inimesele 1300 eurot kuus, millest poole tasub edaspidi KOV ning aprilliks prognoositav ca 700-eurone keskmine pension võimaldab inimesel endal katta teise poole.

Eestikeelne haridus ja kõrghariduse rahastamine

Venemaa sõda Ukrainas on toonud välja, et üks koolisüsteem ja hea konkurentsivõimeline haridus kõikidele lastele on ühtlasi julgeoleku küsimus. 2023. aasta riigieelarves on tagatud vajalikud vahendid, et käivitada otsustava tähtsusega etapp eestikeelsele haridusele üleminekul. Järgmise nelja aasta jooksul on täiendavate rahaliste vahendite vajadus eestikeelele haridusele üleminekuks kokku suurusjärgus 300 miljonit eurot. Lisaks suureneb kõrghariduse rahastamine 15 protsenti aastas, mis toetab kvaliteetset eestikeelset kõrgharidust ja võimaldab tõsta ka õppejõudude palka.

 

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 30/09/2022 09:20:45

Lisa kommentaar