Küsitlus

Kuidas võitled jääga oma koduümbruses?

KIRI TOIMETUSELE: Jaan Tõnisson: riigimees, kes peab meeles püsima

Jaan Tõnissoni kõne karskuspäeval Võrus 1927.

Lugupeetud LõunaLehe lugejad, soovitan lugeda 22. detsembri Tartu Postimehest Jaan Tõnissoni seltsi esinaise Krista Aru artiklit „Riigimehest, kes peab meeles püsima”.

Täna möödub 103 aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest, mis saavutati edukalt Jaan Tõnissoni peaministriks oleku ajal ja ratifitseeriti ka tema allkirjaga.

5. märtsil tulevad riigikogu valimised ning riigikogu liikmetest oleneb Eesti Vabariigi ja meie tulevik. Selle tõttu soovitan hoolikalt uurida kandidaadi tausta, see tähendab, kas ta on patriootliku, karske ja sportliku eluviisiga ja kas ta on neid omadusi ka püüdnud ellu rakendada, nagu seda tegi ka Jaan Tõnisson. Seda märkis oma artiklis ka Krista Aru, öeldes: „Ükskõik missuguse eluvaldkonnani jõuame, on tegu ka Jaan Tõnissoniga.”

Tema moto oli „Õigluse eest võideldes kindlustame iseenda ja oma rahva vabaduse”. Tõnisson esines ka Võrus mitmel korral elu paremaks muutmise teemal. Näiteks 95 aastat tagasi augustis 1927 pidas F.R. Kreutzwaldi ausamba juures avakõne Võru-Valgamaa karskuspäeva puhul. Meil praegu räägitakse, et pits on terviseks ja et alkohol on tarkade jook ja riigikogu kohvikus müüakse kahjuks alkohoolseid jooke. See on vale, alkoholil ei ole ravitoimet ja juba Kreutzwald ütles: tarkade jook on vesi, sest see on ohutu ja vajalik organismile.

Püüame ka meie õigluse eest võidelda ja kui see õnnestub, jõuame jõukate riikide tasemele.

Soovin LõunaLehe lugejatele ja toimetusele head tervist, õnne ja kordaminekut kõiges.

 


Jaan Tõnisson

Jaan Tõnisson (10. (vkj 22.) detsember 1868 Surva küla, Viljandi vald – 3. juuli 1941? Tallinn?) oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane. Tõnisson oli üks Eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia loojaid ja selle mõõduka suuna juht. Peaminister 1920 ja 1933, riigivanem 1927-1928.

Tõnissoni valitsuse ajal lõpetati edukalt Vabadussõda, sõlmiti Tartu rahu ja astuti esimesi samme normaalse riigikorralduse ülesehitamiseks.

Kui NSV Liit 17. juunil 1940 Eesti okupeeris, alustas Tõnisson avalikku võitlust demokraatia eest, püüdes kaasa aidata antikommunistlike kandidaatide ülesseadmisele juulikuistel riigivolikogu valimistel. 12. detsembril 1940 ta arreteeriti, peeti kinni Pagari tänava sisevanglas ning ta oli vähemalt kuni 1941. aasta juunini Tallinnas ülekuulamistel. Tema edaspidise saatuse kohta kindlaid andmeid ei ole, võimalik, et ta lasti 1941. aasta juulis maha.

1931 Eesti Karskusliidu auliige.

Allikas: Wikipedia

 

Autor: OLEV KASAK (96), Võrus, jaanuaris 2023
Viimati muudetud: 02/02/2023 08:32:21

Lisa kommentaar