Küsitlus

Millisel määral plaanid tänavu kasvatada aiasaadusi?

Murelik kodanik: valimiste ajal hoidke eaka lähedase ID-kaardil silm peal

Riigikogu valimiste eel paneb murelik lõunaeestlane omakandirahvale südamele, et me kõik püüaksime vältida eakate lähedaste ärakasutamist hääletamisel või selle vähemalt hiljem raporteerimiseks kindlaks teeksime. Valimiskomisjoni teatel võib aga selline üleskutse kaasa tuua hoopis vastupidise probleemi.

Ametiasutuses töötav Jaanus (nimi muudetud) puutub iga päev kokku kõikvõimaliku elektroonilise asjaajamisega ning just valimiste eel näeb selles ohtusid. Jaanus tahab kaaskodanikele südamele panna, et nad seoses valimiste ja hääletamisega püüaksid ära hoida vanurite usalduse kuritarvitamist.

„Eelmine kord hääletati millalgi kell 3 öösel ja laekus ca 3000 häält ühekorraga,” väidab ta eelmistel valimistel toimunud väidetava eakate ärakasutamise kohta. „Lisaks hooldekodudele külastatakse eakaid ka nende endi kodus, arvuti näpus. See oli möödunud valimistel teemaks. Hooldekodudes pidid olema hoolealuste ID-kaardid juhataja käes.”

Jaanusel on lihtne soovitus: vanurite lähedastel on võimalik kontrollida ega ID-kaardiga pole lubamatult ümber käidud ja ilma loata hääletatud, see on ju kuritegu. Lähedased saavad koos vanuriga tema kaardi toiminguid järele vaadata veebilehel https://myid.skidsolutions.eu/ee. Seal on täpselt ja kellaajaliselt kirjas kõik tehtud toimingud.

LõunaLeht pöördus igaks juhuks ka riigi infosüsteemi ameti ehk RIA poole palvega kommenteerida kodaniku muret eakate ärakasutamise kohta valimistel, anda nõu selle vältimise kohta, ning ka sai küsitud, kas RIA rakendab valimistel mingeid meetmeid küberhäältega sahkerdamise ennetamiseks ja tuvastamiseks. Vastas aga hoopis riigikogu kantselei alla kuuluva riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe.

Esmalt märkis ta, et häälte ostmine ja muul moel valimisvabaduse rikkumine on kuritegu, mille karistuseks on rahaline trahv või vangistus. Kui on tekkinud kahtlus, siis tegeleb sellega politsei. Sellistest põhjendatud kahtlustest tulekski Koitmäe sõnul esmajoones teavitada korrakaitsjaid, mitte ajakirjandust või sotsiaalmeediat.

„Väited hooldekodudes toimuvast kollektiivsest e-hääletamisest ringlevad enne kõiki valimisi,” märkis valimisteenistuse juht. „Neid kuulujutte on kontrollinud politsei, sellele on tähelepanu juhtinud valimiste korraldajad ja õiguskantsler. Siiani pole ükski selline väide faktilist tõestust leidnud. Teadlased uurisid 2017. aasta e-hääletamise logisid ja ei leidnud mustrit, mis kinnitaks, et korraga kasutatakse hääletamiseks paljude vanemaealiste ID-kaarte.”

Valimiste korraldajad on tema sõnul andnud hoolekandeasutustele juhised, et elanike ID-kaarte ja PIN-koode koos hoiustada ei tohi. Koodid peavad jääma lähedase kätte. Ilma koodideta pole võimalik e-hääletada.

„Neil kuulujuttudel on aga olnud tõestatud vastupidine efekt: lähedased võtavad enda kätte ka hooldekodu elaniku ID-kaardi,” märkis Arne Koitmäe. „Nii pole eakal enam isikut tõendavat dokumenti, ta ei saa end tuvastada ja pabersedeliga hääletada. Tema valimisõigus on sellega takistatud.”

Kui valija tunneb, et tema e-hääletamise protsess ei olnud salajane, siis saab valimisteenistuse juhi sõnul ta uuesti e-hääletada ja kehtima jääb viimasena antud hääl. Kui ka see pole piisavalt turvaline, on valijal võimalik minna jaoskonda ja hääletada paberil. Niisugusel juhul jääb kehtima paberhääl.

„Ka teine, „müstiliselt“ lisanduvate häälte müüt ringleb enne kõiki valimisi. Jutt öistest e-häälte lisandumistest on väljamõeldis,” rõhutas Koitmäe. „Tegelikult ei ole kellelgi võimalik e-hääletamise tulemusi manipuleerida. Selle tagab e-hääletamise protsessi ülesehitus.”

See ülesehitus on järgmine.
1. Fakt, et valija hääletas, on kirjas elektroonilises valijate nimekirjas. 2. Iga e-hääle registreerib ka kolmas osapool ehk registreerimisteenus. See tagab, et e-häälte omavoliline lisamine või vastuvõtmise blokeerimine on e-häälte arvestusest nähtav. 3. Ka pärast e-hääletamise lõppu ei saa e-valimiskasti hääli märkamatult lisada, sest e-valimiskast antakse riigi valimisteenistusele üle digitaalselt allkirjastatult ning häälte lisamise või eemaldamise korral muutuks valimiskasti digikonteineri kontrollsumma. See tähendab, et andmete terviklikkust pole võimalik muuta ilma, et sellest ei jääks selget märki maha.

Valija e-hääl liigub e-hääletamiskasti krüpteeritult ehk salastatult. Valija valik ei ole loetav enne häälte avamist valimispäeva õhtul. Siis koguneb vabariigi valimiskomisjon, mille liikmete kätte on jaotatud häälte avamise võtme osad. Võti pannakse vaatlejate silme all kokku ja seejärel on võimalik valimistulemus „lukust” lahti keerata. Alles siis selgub e-hääletamise tulemus, mis liidetakse valimisjaoskondade hääletamistulemusele. Ligi kolmandik valijaist e-hääletab ja seepärast ongi lisanduvate e-häälte hulk märkimisväärne.

 

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 27/02/2023 08:41:14

Lisa kommentaar