Küsitlus

Millisel määral plaanid tänavu kasvatada aiasaadusi?

Linn sai vabariigi aastapäevaks punamonumentidest priiks, Vene imperaatori kuju jääb alles

Foto: Vidrik Võsoberg

Pea 32 aastat taasiseseisvunud Eesti Vabariiki „kaunistanud” punamonumendid on vähemalt Võru linnas kadunud möödanikku. Enne vabariigi 105. aastapäeva viidi obelisk „Inimesed, olge valvsad!” ja veel kaks Nõukogude ideoloogiat põlistanud monumenti igaks juhuks saladuskatte all purustisse. Vastuolulise Vene keisrinna kuju seisab kesklinnas aga edasi.

„Annan teada, et Võru linnaruumist on tänaseks punamonumendid teisaldatud,” teatas eelmise reede hommikul linnavalitsuse kõneisik Marianne Mett.

Mett märkis, et vabariigi valitsus on otsustanud: Eesti avalikust ruumist eemaldatakse punamonumendid.

„Võru linnas oli selliseid monumente kolm, mis täna hommikuks said Võru linnaruumist teisaldatud. Iga monumendi asemele paigaldati riiklikult välja töötatud neutraalne hauatähis. Võimalike provokatsioonide vältimiseks otsustati monumendid teisaldada minimaalselt avalikku tähelepanu tekitaval viisil,” selgitas linnavalitsuse esindaja, miks tööd saladuskatte all ja ööpimeduse varjus tehti.

Monumentide eemaldamise tellis Võru linn ning punasambaid ei säilitatud, vaid need utiliseeriti purustamise teel.

Punamonumentide eemaldamine tõusis päevakorrale mullu kevadel seoses Ukraina sõjaga. Paljude inimeste meelest oli sellega juba üle 30 aasta hiljaks jäädud, kuid vähemasti sai Venemaa kallaletung Ukrainale selles osas viimaseks piisaks karikas ning Nõukogude ideoloogia kandjate eemaldamist asuti riiklikult ette valmistama. Punamonumendid vaatas ükshaaval üle riiklik komisjon ning avalikustas hilissügisel oma seisukohad.

Kui näiteks Põlva keskpargis asuvat mälestussammast „Ema hukkunud pojaga” pidas komisjon neutraalseks, siis võrulastele enim pinnuks silmas olnud „Inimesed, olge valvsad!” kalmistu kõrval kuulutati punamonumendiks.

Ajalooks saanud obelisk avati praegusel Kubja teel 15. augustil 1964, tähistamaks Võru „vabastamise” 20. aastapäeva. Kavandi autor oli teeninduskombinaadi Tamula dekoorateljee kunstnik Bernhard Mark.

Riigikogu võttis läinud nädalal vastu punamonumentide eemaldamise lõpuleviimist võimaldava eelnõu. Ehitusseadustiku muudatustega luuakse alus punamonumentide ja ehitistel olevate okupatsioonivõimu toetavate osade eemaldamiseks. Paraku oli isegi riigikogu oma õiguskomisjon andnud hinnangu, et tegu on õigusliku praagiga. Eelnõu hinnati põhiseadusvastaseks ning sotsiaaldemokraadid prognoosisid, et president ei kuuluta seda seadusena välja.

Riigikogus vastu võetud muudatuste kohaselt tuleks nende jõustumisel poole aastaga okupatsioonisümbolid avalikust ruumist likvideerida ning selle täitmist peab kontrollima kohalik omavalitsus.

Imperaator Katariina seisab edasi
2013. aasta detsembris avati Võrus Katariina alleel linna rajaja, Vene keisrinna Katariina II elusuuruses pronkskuju. Aastatel 1762‒1796 Vene impeeriumi juhtinud keisrinna kuju valmistas skulptor Jaak Soans ja linnale läks see maksma 34 000 eurot. Kuju telliti enne sama aasta sügist Võru linna juhtinud Jüri Kaveri initsiatiivil.

Mullu suvel kirjutas kaitseväe akadeemia juhtivteadur Vladimir Sazonov Postimehes, et lisaks Nõukogude omadele kujutavad ka Vene imperialismi monumendid endast Vene maailma üht ideoloogilist vundamenti ja infosõja relva. Ta juhtis tähelepanu Võru linnas asuvale „väidetavasti Võru linna rajaja” Katariina II kujule. „Kuid miks talle kuju püstitati?” küsis teadur. „Kas kusagil on märgitud ka see, et Katariina II oli üks Vene suurimaid imperialiste? Just tema oli Poola riigi hävitamise initsiaator. [---] Katariina II ajal tehti lõpp iseseisvale Krimmi khaaniriigile. Krimm annekteeriti esimest korda ja liideti Venemaaga.”

Detsembris vahendas ERR, et Lõuna-Ukrainas Odessa linnas lammutati Vene keisrinna Katariina II monument. Venemaa president Vladimir Putin oli oktoobris öeldnud, et „nagu te teate, siis Odessa asutas Katariina II ning isegi äärmuslikud rahvuslased ei julge lammutada linna asutaja monumenti”. Katariina II maine on Ukrainas vastuoluline, kuna ta propageeris Vene imperialismi ning likvideeris kaks Kesk-Ukraina kasakate riiki.

Kõige selle valguses tekib küsimus, kas ehk oleks aeg Võru vanalinnas seisvale Katariina II monumendile kriitiliselt otsa vaadata, olgugi ta linna rajaja. Kas Võru linnavalitsuses on sellele mõeldud?

„Linnavalitsus ei ole seda teemat arutanud,” vastas avalike suhete spetsialist Marianne Mett napilt.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 23/02/2023 09:21:15

Lisa kommentaar