Keskkonnaminister otsustas vahetult enne oma ametiaja lõppu vähendada riigimetsa uuendusraiete mahtu 1310 hektari võrra. RMK rõõmustas saadud selguse üle, metsandusliidud aga reageerisid terava kriitikaga.

Keskkonnaminister Madis Kallas allkirjastas läinud nädalal määruse, millega vähendatakse riigimetsa uuendusraiete pindala järgneval viiel aastal 10 490 hektari pealt 9180 hektarile. RMK-l jääb raiumata kokku 6550 hektarit metsa.

Kõige rohkem puudutab riigimetsa 2023.‒2027. aasta uuendusraiete pindala vähenemine männikuid, vähemal määral kaske, haaba ja teisi puuliike. Üraskikahjustustest tingitud vajalike raiete maht lisandub planeeritavale 9180 hektarile.

Keskkonnaministri sõnul on metsade majandamine olnud intensiivsem, kui keskkond suudab taluda, ja kõige kiirem viis olukorra parandamiseks on vähendada raiemahte riigimetsas. „Eesti mets ja loodus on juba piisavalt oodanud, et lõpuks raiemahte vähendataks. Metsade rikkus ei seisne ainult sealt saadavas puidus, vaid ka elurikkuses. Meie metsad on koduks vähemalt 20 000 liigile, kellega peab metsade majandamisel arvestama,“ ütles Kallas.

„Praegune koalitsioon on kokku leppinud, et riigimetsa raiemahud vaadatakse üle ning korrigeeritakse vastavalt vajadusele. Eesti peab liikuma kestlikuma metsamajandamise suunas ning seetõttu tuleb vähendada uuendusraiete pindala. Uus raiemaht põhineb keskkonnaagentuuri minimaalse pindalaga uuendusraie ettepanekutel,“ rääkis minister. „Ka metsanduse arengukavas nägime ette, et raiemahud peavad liikuma järkjärgulise vähenemise suunas. Soovisime arengukava protsessi ära oodata, kuid raiemahu otsust enam kaugemale lükata ei saa.“

RMK juhatuse esimehel Mikk Marranil on hea meel, et RMK-l on selgus riigimetsa järgmise viie aasta raiemahu kohta. „Saame sellest tulenevalt nüüd oma töid täpsemalt planeerida,“ lausus ta. „Samuti saavad täpsemalt oma plaane seada meie koostööpartnerid, sealhulgas puiduostjad.“

Madis Kallase vahetult enne valimisi tehtud otsus vähendada raiemahtusid riigimetsas juba käesoleval aastal jätab vajaliku tooraineta maapiirkondades oluliseks tööandjaks olevad puidutööstused ning viib RMK kasumi vähenemisena riigieelarvest hinnanguliselt 40 miljonit eurot, leiab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu (EMPL) tegevjuht Henrik Välja.

Kuna raiemahu vähenemine on peamiselt planeeritud kvaliteetseima ja enim väärindamist leidva männipalgi arvel, peab tema sõnul just väärindav tööstus end niigi pingelistel aegadel veelgi kokku tõmbama, mille tagajärjel kaob majandusest lisaks hinnanguliselt 140 miljonit eurot lisandväärtust.

„Sotsiaal-majanduslikust aspektist näitab selle otsuse küündimatust asjaolu, et jätab kümnetele tuhandetele inimestele tööd pakkuva sektori taas ebakindlasse olukorda, sest tooraine vähenemine puudutab jooksvat aastat. Kuidas täita tellimusi ja maksta inimestele palka, kui minister saab sisuliselt üleöö ühe allkirjaga otsustada, et juba sellel aastal puitu, millest toota näiteks mööblit, maju või ehitusdetaile, lihtsalt enam ei tule,” sõnas Välja. „Puudu jääb vähemalt kahe keskmise saeveski mahu jagu toorainet ja toodangu vähenemine mõjutab ka puidu järelväärindajaid, nagu hööveldajad, liimpuidutootjad, akna-uksetehased, majatehased jne. Ministri otsus on, nagu kahjuks viimasel ajal kombeks, tehtud ilma mõjuanalüüsita töökohtadele ja majandusele üldiselt – mõjutab see ju otseselt ka riigieelarve tulubaasi.”

Välja sõnul oli eelmine aasta metsa- ja puidutööstusele raske. „Nägime paljudes ettevõtetes koondamisi, toimusid ka esimesed tehaste sulgemised ja pankrotid tulenevalt oluliselt langenud nõudlusest ning Eesti kehvast konkurentsipositsioonist. Kui teistes riikides otsivad valitsused võimalusi, kuidas kodumaist tööstust toetada ja töökohti säilitada, siis Eestis on mindud vastupidist teed, muudetud niigi keerulist olukorda ettevõtete jaoks hullemaks ja seda kahjuks just regionaalpoliitika arvel. Kõige valusamalt saavad pihta Võru-, Valga- ja Põlvamaa ja Viljandimaa,” lisas ta.

Metsatöötajate ametiühingu juhatuse liige Rein Rosenberg leidis, et keerulistel aegadel peaks riigimets ja sealt garanteeritud toore olema ettevõtetele kindlustunde andjaks.

„Valitsuse osa ministrite levitatav narratiiv, nagu ei oleks raiemahud ja metsasektori töökohad omavahel seotud, võiks olla oma naiivsuses naljakas, kui see ei seaks ohtu tuhandete perede väärika hakkama saamise. Sama kurblooline, et mitte öelda populistlik, on jutt, et need töökohad peavadki kaduma – las need asenduvad loodusturismi, süsinikukauplemise ja IT-valla töödega,” märkis Rosenberg. „Reaalsus on see, et pere toitmiseks lähevad need hinnatud spetsialistid pigem Soome või Rootsi metsatööstusesse, Eesti jääb ilma headest tööinimestest ning paljud pered näevad isa heal juhul mõnel korral kuus. Kui nad just samuti välismaale ei koli. Kuidas see mõjuks meie niigi kiratsevale maaelule, oskab vast igaüks ette kujutada.”

Metsa- ja puidusektor annab tema sõnutsi kaudselt tööd ligi 56 000-le ja otseselt 30 000 inimesele. Seega puudutaks teema koguni iga neljandat valdkonnaga seotud inimest.

„Oluline on aru saada, et kui me räägime tuhandetest kadumisohus töökohtadest, siis jutt ei käi mitte vana aja mõistes saemeestest, vaid haritud spetsialistidest,” märkis Rosenberg. „Ja kuigi sektor on maapiirkondades väga oluline tööandja, siis hulk puiduettevõtteid ei asu üldsegi kuskil maarajoonides, vaid jutt käib paljuski linnades asuvatest töökohtadest.”

Metsa- ja puidusektor annab tema kinnitusel tööd kaugelt enamatele kui vaid raielankidel, mööblitööstustes, saekaatrites või palkmajatehastes töötavatele inimestele. Muu hulgas näiteks taimede ettekasvatajatele, metsahooldajatele ja puiduvedajatele.

„25-protsendiline raiemahtude kärpimine viib kindlasti kogu metsandus- ja puiduala suuremale vähenemisele. Võimalik, et see on 35‒40 protsenti, sest puidukasutus väheneb üldiselt,” sõnas ametiühingu juht.

„Hindan, et raiemahtude vähendamine võib likvideerida kogu metsandus- ja puidusektori,” teatas Rosenberg. „Mingist hetkest pole ettevõtetel lihtsalt mõtet enam selles valdkonnas tegutseda. Siin toimib suuresti mastaabiefekt ning kui see kaob, ei saa teenida kasumit. Kui kasumit ei teeni, paneb ettevõtja uksed kas ajutiselt või alaliselt kinni. Mõningaid ettevõtteid ei avata enam kunagi.”

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 02/03/2023 08:39:28