Küsitlus

Kas külastad sel suvel Eestimaa suvelavastusi?

KEVAD KÄES: mida toovad eelseisvad kuud maarahvale?

Suurvesi Mustjõel. Kevade algus on parim aeg kanuumatkamiseks. Foto: Rauno Rätsepp

Tänavune kevad on üllatanud veerikkusega, seda nii jõgedel kui ka koduõuedel. Taliviljapõldude seisu on veel vara hinnata, sest kevadilmad võivad ka muutusi tuua. Hoolsatel aiapidajatel on tomati- ja paprikataimed pikkust kogumas. Jahimehed on küll huntide arvu tublisti kahandanud, kuid neid on ikka piisavalt. Ilmavaatleja sõnul on aga kevad raskeimini prognoositav aastaaeg.

„Kevade alguspäevad olid selle aastaaja kohta sarnased varasematega ning suuri kõrvalekaldeid ei olnud,” märkis Peedu Palm, kes mõnda aega ei ole saanud ilmavaatlusi teha.

Palmi sõnul on kevad kõige raskemini prognoositav aastaaeg just tsüklonite kiire liikumise tõttu. „Kui keeris tuleb lõuna poolt, saame vihma või lörtsi. Kui keeris tuleb põhja poolt, lähevad sajud meist mööda,” selgitas ta.

Senini on tugevad tuuled samuti siitkandist mööda läinud ja meile oleks kasulik, kui tugevad kevadised tuuled läheks edaspidigi mööda. Palmi sõnul on 10 soojakraadi kevade alguse kohta tavaline ja see, kui aprilli keskel võib tulla ligi 20 kraadi sooja, pole samuti midagi erilist.

Ta lisas, et kui külviperioodile järgneb kuivaperiood, oleks hea, kui viimane ei jääks kuigi pikaks. Talvitunud viljapõldude seisu on aga veel vara hinnata.

Tuleb keeruline aasta
„Taliviljapõldude heast seisust on hetkel vara hõisata, sest võib veel külma tulla, aga ka päike võib põldudele liiga teha,” ütles Ivar Rosenberg, Roosu talu noorperemees, kes on ka Võrumaa talupidajate liidu juhatuse esimees. Ta lisas, et praegu küll midagi eriliselt halba taliviljapõldudelt ei paista, kuid põldude olukord selgub siiski maikuu alguseks.

Roosu talul on haritavat maad 600, millest 300 on vilja all, viimasest omakorda on talivilja 150 hektaril.

Noorperemees tunnistas, et tänavune aasta tuleb mullusest raskem, sest tänavused kulutused on läinud aastast kõrgemad. „Väetiste hinnad on tõusnud, kuid vilja hind langenud, sest vilja on palju, eriti mahevilja, mida Roosu põldudel kasvatame.”

Tänavusega algas ka uus toetuste periood. „Talunikele teeb asja keeruliseks seegi, et hakkavad kehtima uued nõuded, kuid kõik nõuded ei ole veel ka päris selged,” sõnas Rosenberg. Ta lisas, et raske on midagi konkreetset välja tuua.

Hobiaednikel taimed juba suured
Räpina lähedal elav Siivi on kogu teadliku elu olnud hobiaednik. Paprikaseemned pani ta mulda juba veebruaris, märtsis tomatiseemned. „Tomatiseemned võinuks veidi hiljem panna, kuna mõned taimed venivad kasvuhoonesse istutamise ajaks välja,” lausus ta.

Mullast sirguvad ka erinevate suvelillede taimed ning Siivi on keldrist välja toonud püsilillede inkaliilia, ripp-pelargooni ja kanna juurikad. Neil kõigil on juba päris suured lehed, kuid õue veel istutada ei saa.

Tänavuse kevade ilmast kõneldes lausus Siivi, et nii veerikast kevadet talle lähiajast ei meenu. „Õu on väga vesine, tiigist kipub vesi üle ajama ning halva üllatusena on maapind täis arvukaid mutimulla hunnikud.”

Räpina aianduskooli õppemajandi juht Urmas Roht ütles, et õnneks ei ole talv õppemajandis suurt kahju teinud. „Viimane külm märtsis, kui öösel oli kuni 23 külmapügalat, võttis külmaõrnadel ilupuudel õiepungad küll ära,” lisas ta.

Roht märkis, et suuri uuendusi õppemajandis ei tule. „Toome uusi püsililli ja suvelillede uusi sorte toome samuti juurde,” sõnas ta. Võõrasemasid on nad juba potistanud.

Roht märkis, et kooli õppemajandist saab tuleva kuu keskpaigast, kui maa juba sulanud, ka mitmesuguste viljapuude, näiteks pirni-, õunapuu- ja kirsiistikuid osta.

Metsades on palju lageraiet
Lasva jahtkonna jahimees Heino Ojaperv on jahil käinud poolsada aastat. Ta ütles, et metsades näeb väga palju lageraielanke, samuti puid, mida metsloomad on kahjustanud. Langid jahti ei sega, kuid noorendikud saavad kannatada.

„Kitsed ja põdrad kipuvad noorendikke sööma. Põdrad saavad ka paksu lumikatte korral kuuski ja mände koorida, kitsed söövad lumeta ajal väikseid taimi,” rääkis jahimees.

Sigu on metsades vähe, isegi kährikud ja rebaseid on Lasva jahtkonna maadel napimalt, kuid hunte ja ilveseid see-eest rohkem.

Võrumaa jahimeeste seltsi juhatuse esimees Mati Kivistik ütles, et Võru ohjamisalal kütiti läinud hooajal 16 hunti. Võru ohjamisala hõlmab ka veidi Valgamaast: Lüllemäe, Karula ja Hargla. „Võrumaal kütiti kokku 19 hunti, kuid sellegipoolest tasub lambakasvatajatel loomi kevadest sügiseni kaitsta, sest hunte on veel piisavalt,” rõhutas ta.

Kivistiku sõnul on maakonnas palju ka ilveseid, kuid nende küttimiseks lube ei anta. „Talve lõpp oli lumeolude poolest kitsedele väga raske, sest kits oli kõigile vaenlastele kergeks saagiks,” sõnas Kivistik. Ta lisas, et talvega hukkunud kitsede tegelik arv selgub jaanipäeva paiku, sest lumel magamise järel võivad nad kopsupõletikku jääda ja hiljem samuti hukkuda.

Suurvesi võimaldab kanuumatku korraldada
Kuueaastase staažiga matkajuht Rauno Rätsepp ütles, et praegu on kanuumatkade tipphetk, sest suurvesi on Mõniste kandi jõgedes kõrge. Selline suurveerikas kevad oli tema sõnul viimati 2012. aastal. „Märtsi viimasel esmaspäeval oli Mustjõe veetase ligi neli, täpsemalt kolm koma kaheksa meetrit,” sõnas matkajuht.

Rätsepp alustas kanuumatku tänavu juba 10. märtsil. „Matka pikkus oleneb sõitjate soovidest, pühapäeval kestis matk Mustjõel viis tundi, kuid on olnud ka kahetunniseid matku,” pajatas ta.

Lisaks Mustjõele sõidetakse Vaidval, Koival ja Peetri jõel, viimasel Karisöödilt Tiitsa sillani. Rätsepp märkis, et kanuudega saab veel sõita aprilli esimesel nädalal. Kui vahepeal tuleb palju vihma, võib-olla isegi kauem.

Talvel korraldas Rätsepp piirkonnas suusamatku. Kui maapind taheneb, alustab jalgsimatkadega. Talvel ja kevadel käivad matkamas peamiselt Valga- ja Võrumaa elanikud, suvisel ajal tullakse Mõniste kanti üle Eesti.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 31/03/2023 08:38:24

Lisa kommentaar