Alla kukkunud vihmaveerenni osa ja puuduvad katusekivid räästas. Foto: Üllar Alev

Lõppenud on vaheldusrikka ilmaga talv koos selle juurde käivate rõõmude ja raskustega. Iga hoone – olgu selleks siis uus või hoopis vana ja väärikas, muinsuskaitselise väärtusega maja – omanikul tuleks nüüd ette võtta jalutuskäik ümber maja, et hinnata talvekahjusid ning võtta plaani sooja hooaja hooldus- ja remonttööd.

Kuidas hooldada vihmaveesüsteeme?
Lumi ja jää kipuvad kõige rohkem kahjustama räästapiirkonda ja vihmaveesüsteeme: deformeerunud või koguni alla kukkunud vihmaveerennid, purunenud liitekohad rennide ja torude vahel, lahtised või alla kukkunud katusekivid jmt on levinud kevadeti ilmnevad probleemid. Seejuures pole väga oluline, kas vihmaveesüsteemid on kaks või 20 aastat vanad, talvised koormused mõjutavad kõiki ühtemoodi ja kahjustused võivad tekkida hoolimata vanusest.

Parandustööde käigus on olemasolevat lahendust võimalik ka tugevdada, et järgmisel kevadel oleks lootust uuest remondist pääseda: rihtida saab renni kõrgust katuse suhtes, lisada juurde renni kandureid ja kinnitada renn kandurite külge tugevamalt, samuti aitab jää tekkimist talvel vältida pööningu põranda või katuslae hoolikas lisasoojustamine. Mõnele katuseosale on mõistlik lisada lumetõkked.

Kevadiste parandustööde käigus tuleb vihmaveerennid sinna kogunenud sodist puhastada, purunenud osad asendada, liited remontida, rihtida kalded paika nii, et vesi voolaks vihmaveetorude suunas ja vajadusel täiendada kinnitusi. Samuti tuleb vajadusel pikendada vihmaveetorude süliteid nii, et need lõpeksid kuni 10 cm kõrgusel maapinnast või sademeveelehtrist sillutises. Tihti tehakse siin viga juba paigaldades, kuid seda viga on mõistlik korrigeerida. Selliste töödega saab tagada selle, et vihmavesi jõuab katuselt kiirelt ja leketeta maapinnani või sadeveekanalisatsiooni, ilma et vett tilguks või pritsiks fassaadile ja soklipiirkonnale.

Tähelepanu tuleb pöörata ka katusele, fassaadile ja haljastusele!
Üle tuleb vaadata ka katus. Katust tasub vaadata vihmase ilmaga pööningu poolt, otsides võimalikke lekkeid. Ülevaatus on vajalik ka väljastpoolt, kontrollimaks, et kõik katusekivid oleksid omal kohal ja liiteplekid terved ning toimivad. Katuse parandustöö tuleb ette võtta esimesel võimalusel, et vältida edasisi suuremaid kahjusid.

Kevadise ülevaatuse käigus tasub plaani võtta ka hoone suvised värskendustööd nagu fassaadi puhastus või värvimine, vajadusel krohvi või laudise parandused ning akende ja uste värvimine.

Kriitilise pilguga tuleb üle vaadata ka hoone läheduses kasvav kõrghaljastus ja vajadusel võtta plaani hoone lähedale või kohale ulatuvate okste kärpimine.

Haljastuse teemadel tasub alati konsulteerida kohaliku haljastusspetsialistiga ning muinsuskaitse all oleva hoone hoolduse ja remondiga seotud teemadel muinsuskaitseameti maakonnanõunikega. Muinsuskaitsealuste hoonete hooldus- või remonttöödele puhul tavaliselt mingit dokumentatsiooni koostada pole vaja, kuid lihtsam on eelnevalt kohaliku nõunikuga soovid ja võimalused läbi rääkida, et selgitada välja tööde iseloom ja edasised sammud.

Autor: ÜLLAR ALEV, muinsuskaitseameti insener
Viimati muudetud: 06/04/2023 08:42:39