Küsitlus

Millisel määral plaanid tänavu kasvatada aiasaadusi?

Asi on laste tulevikus ja hariduse kvaliteedis

Mirjam Mõttus. Foto: erakogu

Rõuge vallavolikogu pidi märtsi lõpus toimunud istungil otsustama valla haridusreformi üle. Reform nägi ette vallas tegutseva nelja kooli ja lasteaedade ühtse juhtimise alla viimist ning Mõniste kooli kuueklassiliseks muutmist. Ühtegi kooli ei oleks suletud.

Eelnõu leidis kogukondade seas tugevat vastuseisu. Peamiselt räägiti sellest, et kogu eelnõu on kokku pandud kogukondi kaasamata, arvestamata tegelikke argumente ning kiirustades. Viimane on muidugi õige, sest riiklikku saneerimist kartval vallal on väga vähe aega ja veel vähem häid valikuid.

See tähendab, et sisulist arutelu haridusreformi teemal vaat et ei toimunudki. Igas teises olukorras olnuks see taunitav. Ent vald on kriisis, mis tähendab, et rahuaja rahulikke otsuseid ei saagi teha. Kui lisada tõik, et praegune olukord ei tulnud otsustajatele üllatusena – prognoosid rääkisid praegu toimuvast juba neli aastat tagasi –, siis võiks arvata, et aega arutada oli küll ja veel. Iseküsimus, miks seda senini ei tehtud.

Niisiis läks nii, et kogukondade surve alla sattunud volinikud ei suutnud säilitada tervikpildi nägemist ja istungil poleks koalitsiooni hääled pidanud. Vallavolikogu esimees tõdes, et just Mõniste piirkonnas, kus protest oli suurim ja kust koalitsioonis on kolm saadikut, jäänuks hääled tulemata. Üks ka Haanjast. Nii võttis vallavalitsus oma eelnõu tagasi.

Selles olukorras on meeldiv mõelda, et rahvaesindajad seisid näoga rahva poole ja kõik suudeti hoida nii nagu on. President Kersti Kaljulaid ütleks selles olukorras aga, et tahavaatepeegliga saab sõita ainult sirgel teel. Rõuges on teed teadupärast keskmisest kurvilisemad.

Asi pole ühe kooli algkooliks muutmises või koolide ühe juhtimise alla viimises. Asi on laste tulevikus ja hariduse kvaliteedis.

Vald on suutnud juba tehtud otsustega tänavuselt eelarvelt kokku hoida 1,5 miljonit eurot. Raskused seisavad ees aga alles uuel aastal, mil säästa tuleb veel pool miljonit. Haridusreform andnuks vallale uuel aastal 220 000 euro suuruse säästu. See jääb nüüd olemata. Mida see kõik siis nüüd praktikas tähendab?

Juba praegu saavad Rõuge vallas koolidirektorid madalamat palka kui õpetajad.

Lasteaiaõpetajatel pole vallas lootustki kooliõpetajatega samaväärseks palgaks.

Kooliõpetajate palgatõus on lahustunud, sest vallas on rohkem õpetajaid kui riiklikult laste arvu pealt ette nähtud, ehk praegune riiklik rahastusmudel on mõeldud hariduse, mitte aga maaelu säilimise toetamiseks. Lohutuseks olgu öeldud, et praeguses olukorras ei suuda mõnekümne õpilasega maakoole endale lubada isegi rikkamad vallad, mis siis veel Rõugest rääkida.
Kokkuhoiukohad tuleb nüüd leida kõigi vallaelanike arvelt ja see tähendab, et kannatada saavad ilmselt nii sotsiaaltoetused kui ka näiteks laste huvihariduse toetus. Just need kaks valdkonda lähevad vallavanema sõnul järgmiseks ülevaatamisele. Jääb vaid loota, et ükski laps ei pea seetõttu suud huviharidusest puhtaks pühkima.

Kannatada saab ka kooliharidusega kaasas käivate väljasõitude ja õppepäevade toimumine.
Praegugi ei ole vallal väljasõitudeks raha. Hea küll, pool aastat võib ju elada üle, kuid terve õppeaasta ilma teatri-, muuseumi- ja teaduskeskuste külastusteta, sest bussi tellimiseks ega projektide omapoolseks rahastuseks raha pole, ei peegelda kuidagi arusaamu kvaliteetsest haridusest.

Minu hinnangul on laste väljakujunemise eas kõik vahetut kogemust pakkuvad, maailmapilti avardavad, lokaalsele tunnetusele globaalset arusaama lisavad käimised ja nägemised kaalukeele tähtsusega. Rõuge lastele jääb see kõik nüüd kättesaamatuks.

See kõik on alles jäämäe tipp. Tegelikkus on see, et nüüd peavad koolidirektorid ise leidma vajalikud kokkuhoiukohad, sest haridusreformi tegemata jätmine valda raha juurde ei toonud. Fakt jääb faktiks. Vallal raha pole ja vanaviisi enam ei saa. Vaata, kuidas tahad, aga suurt pilti analüüsimata ja vaid kitsa kogukonna huve silmas pidades tehtud otsuse tulemusel kannatavad kogu valla lapsed, selmet oleks üle elatud paar väikest muutust ja nähtud, et elu läinuks ka tolles uues olukorras edasi.

Tõsi, vald on lubanud haridusreformiga siiski edasi minna, lootes, et jõutakse piirkonda toetava ja kogukonnaga arvestava otsuseni uuel aastal. Jääb vaid loota, et kummivenitusaasta on tõeliselt viljakas ja toob Rõuge lastele parema tuleviku.

Mirjam Mõttuse perest käib Rõuge valla koolides kaks last. Arvamuslugu ilmus esmakordselt Vikerraadio päevakommentaarina.

 

Autor: MIRJAM MÕTTUS, ERR-i ajakirjanik
Viimati muudetud: 14/04/2023 08:35:08

Lisa kommentaar