Küsitlus

Millisel määral plaanid tänavu kasvatada aiasaadusi?

Nursipalu kett 2.0. Foto: Lauri Landson

Äsja kogunes pea 3000 inimest Võrus kolmiküritusele, mis väljendas võrokeste soovi rääkida kaasa selles, mis toimub nende maal, ja olla kaasatud muutustesse, mis mõjutavad kohalikku elu.

Rahva tõi kokku ja liitis pöördeline aeg, mure oma kogukonna ja iseenda tuleviku pärast. Päev algas esimese võrokeste kongressiga.

„Maailm on muutunud selliseks, et me peame kõva häälega välja ütlema, et me oleme rahvas, et meil on keel ja et me tahame rahvaloendusel olla võrokesed. Me tahame, et meie keele kohta ei öeldaks mitte murre, vaid keel; me tahame, et meie keskkond ja maa säiliks sellisena, et me saaks selle edasi anda järgmistele põlvkondadele, et võrokesed kestaksid ka homme ja ülehomme,” rääkis esimese võrokeste kongressi kokku kutsunud Kauksi Ülle.

Võrokesed määratlesid end põlisrahvana
I võrokõisi kongress võttis vastu deklaratsiooni võrokeste enesemääratlemisest põlisrahvana: „Olles Eesti Vabariigi kodanikud, kuulutame me selle deklaratsiooniga võrokeste kui põlisrahva jätkuvat ja järjepidevat enesemääratlemise õigust kooskõlas rahvusvahelise põlisrahvaste õigusega.“

Samuti kiitsid 22. aprillil Võrru kultuurimajja Kannel kokku tulnud delegaadid heaks keele-eelnõu: „Võrokeste kongress deklareerib, et võru keel on Vana-Võromaa põliskeel, võrokeste põline emakeel ja identiteedi peamine alus. Kongress rõhutab, et võru keel on põline piirkonnakeel, mis on võrokestele eesti keelega võrdselt tähtis. Võru keel ei ole eesti keele murre, murdekeel ega piirkondlik erikuju.“ Võru keel on kirjas ka maailma keelte loendis ja selle lühendiks on VRO.

Põlisrahva staatuses on maailmas praegu ligi 320 miljonit inimest, kuid eestlased ei ole nende hulgas. ÜRO põlisrahvaste deklaratsiooni järgi pole me kohalikud põliselanikud enne, kui me end ise selleks kuulutame. Eesti kirjutas ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioonile alla 2007. aastal – see tähendab, et meie riik võttis juba toona kohustuse hoolitseda oma riigi põliselanike õiguste eest kooskõlas deklaratsiooniga.

Võrumaa keskkonna hoidmise plaan sätestab, et võrokestel on õigus hoida oma elukeskkond puhtana mürkidest, prügist, mürast ja kunstlikust valgusest. Keskkonnahoiu eelnõu kinnitab: „Võrokese jaoks on oma maa kui jumalaist ja esivanemate käest saadud ja tööga hoitud looduse osa, mis tuleb puhtalt ja tervelt üle anda tulevastele põlvedele.“ Kongressil lisati veel olulise punktina, et võrokesed tunnistavad, et loodus ei ole ressursikogu, vaid omaenda hinge ja väärtusega, ning sellepärast ka õiguste kandja. Võrokesed kui põlisrahvas liitusid looduse õiguse tunnistamise liikumisega.

„Ja kui kellelgi tulevadki suured plaanid, siis plaanid plaanideks, aga need tuleb kohalike elanikega läbi rääkida. Kui saadakse kohalikega kokkuleppele, siis ongi hästi,” lausus Võru instituudi direktor Rainer Kuuba.

Esimesel võrokeste kongressil oli kohal 139 saadikut kõigist Võrumaa kihelkondadest, kellel oli kaasas üle 2000 mandaadi. Kongressil valiti 11-liikmeline vanematekogu, kes kongressidevahelisel ajal korraldab eelnõudes vastuvõetud punktide elluviimist. Vanematekogu valis peavanemaks Kauksi Ülle. Edaspidi moodustatakse töörühmad, arendatakse koostööd teiste põlisrahvastega, seatakse sisse koostöö üle maailma põlisrahvaste esindustega. Kongressil olid esindatud setod ning Läänemaa, Virumaa ja Saaremaa põlisrahvaste koostöökogude esindajad.

Tihedam koostöö hakkab ka omavalitsuste, koolide, arendusasutuste ja küladega kõigis eelnõudega määratud valdkondades. Võrokeste kongress andis mandaadi ja hoo võru kultuuri uueks ärkamisajaks. „Lõuna’ nõsõs! Võromaa tõuseb!”

Nursipalu kett 2.0 – käest kinni ja külg külje kõrval
Murest oma kodukoha pärast ja lootusest seda ühiselt kaitsta oli kantud ka Nursipalu kett, mis oli järjekorras juba teine (pärast 24. veebruaril Nursis toimunud meeleavaldust). Kongressi järel liikusid nii osavõtjad kui ka suur hulk spetsiaalselt selleks sündmuseks kohale tulnud inimesi Tamula rannapromenaadile, et avaldada meelt Nursipalu harjutusväljaku laienduse vastu. Loosungitelt võis lugeda: „On vaid üks kodumaa, hoidkem seda!”, „Meil on kodu vaja, mitte sõjamängu!”, „Laiendust ei tule!” jne.

Soe ja päikeseline kevadilm oli kohaletulnutele tõeliseks kingituseks. Kokkulepitud ajal sai promenaad rahvast täis, ühendati käed ja moodustati inimkett, mis ulatus Tamula hotellist Roosisaare kontserdipaika. Ketis osales hinnanguliselt ligi 1500 inimest. Poolehoidjaid oli saabunud nii pealinnast kui Lääne-Eesti saartelt. Hoolimata tõsisest murest oli meeleolu helge ja kokkuhoidev. Ulatati käsi juhuslikule kõrvalseisjale ning hüüti „Elagu!” nii oma kodukohale kui erinevatele teistele Eesti maanurkadele.

Võrumaal on täna võimalik kogeda midagi sellist, millest ülejäänud Eesti on viimasest ärkamisajast saadik võõrandunud – see on üksteisest hoolimine. Selleks on vaja jätta kõrvale erinevused hoiakutes, elustiilis ja poliitilistes vaadetes selleks, et toetada üldinimlikke väärtusi, nagu kodu, turvatunne ja elurikkus.

Kogukondlikkus õitseb seal, kus seda on kõige rohkem tarvis, kus üksi toime tulla on kõige raskem. Need, kes on eelistanud lihtsamat toimetulekut, on Võrumaalt ammu lahkunud. Jäänud on need, keda ei heiduta raske töö ja muude piirkondadega võrreldes väiksemad sissetulekud, kelle jaoks kodu tähendab ennekõike vaikust ja rahu. Nende väärtuste pärast siia tullaksegi. Selle asemel, et nimetada võrokesi mässajateks, võiks neid hoopis vaadata eeskujuna oma tuleviku eest vastutuse võtmisel.

Kontsert-meeleavaldus „Nursipalu jüriöö”
Õhtu eel koguneti Roosisaarele MTÜ Meie Nursipalu eestvedamisel ja vabatahtlike abiga ellu kutsutud kontserdile. Lavale astus arvukalt esinejaid Võrumaalt ja kaugemaltki.

Kontserdi avakõnes tõi Meie Nursipalu juhatuse liige Maarika Niidumaa välja ühisjooni Eesti taasiseseisvumise aja ja tänase vahel. „1. aprillil 1988 [loomeliitude ühispleenumil] kutsus Mikk Mikiver üles rääkima tõtt. Täna me nõuame riigijuhtidelt tõe rääkimist. Täna me toetame kanna tugevalt maha ja ütleme: siit läheb piir, ja nõuame oma riigijuhtidelt seaduste täitmist. Meid juhtivad poliitikud on normaalsusest kaugenenud. On üpris kummaline, et meie peame aitama neil jälle pidepunkti leida. Meie, siin ja praegu, tõstame fookusesse need väärtused, millel tegelikult püsib meie riik,” ütles Niidumaa.

Esinejad olid kõik tulnud, et oma kohalolu ja muusikaga toetada Võrumaa elukeskkonna ning looduse säilimist. Oma panuse andsid alustuseks nii regilaulikud Helena Trei, Brigid Täht ja Kati Lumiste kui kohalikud muusikud Jan ja Elo Rahman ning Meelis & Katrin Duo. Kevadõhtu panid kõlama muidugi Anu Taul, tema järel Madis Meister ja Eva-Lotta Vunder. Antslast pärit Sanna Sööt on juba tuntust kogunud üle Eesti ning muidugi rõõmustas kõik ansambel Baba ja Ka, kus laulab Kauksi Ülle ise!

Üheksa paiku saabus Rõuge motoklubi Mägilased jüritulega otse Paidest. „Mul on hea meel, et te olete siia kokku tulnud selle pärast, mille pärast te olete kokku tulnud,” ütles motomeeste pealik Alar Johanson tõrvikut üle andes. Sellega süütas lõkke Viljar Kavant, üks kontserdi korraldajatest. Tuli sai uhke, leek tõusis kõrgele hämarduvas kevadtaevas. Laval aga luges Contra oma uut luuletust Eesti regionaalpoliitikast.

Kontserdil astusid lavale mitmed kogu ürituse korraldust vedanud vabatahtlikud nagu Kadri G Laube ja Mari Kalkun. Võrokeelset laulu sai kuulda ka Aapo Ilvese esituses.

Tõnis Mägi astus lavale jüriöötule praksumise ja ovatsioonide saatel. Lava ette kogunenud rahvasumm sai kuulda „Laulu kadunud kodust” Joel Sanga tekstile. Samuti Leelo Tungla „See on, laps, meie muld” ning pikalt oodatud hümni „Koit” ja „Looja, hoia Maarjamaad”. Kui Mägi lõpuks muheda naeratusega kummardus ning läks, püsis ülev meeleolu veel pikka aega.

Kolumbus Kris ning Kärbikud jäid õhtut lõpetama. Sai veel jalga keerutada ning need, kes viimase lauluni vastu pidasid, lahkusid lõpuks erksamalt, kui olid kohale tulles olnud!

„Kett oli ilus, ilusas kohas, ilm hää. Jüriöö laulupidu Roosisaarel oli nii iidselt rahumeelne oma ilus, kuid kindel oma meelsuses – jaa Võromaale, ei sõjaväebaasile,” võttis Kauksi Ülle suursündmuse kokku.

MTÜ Meie Nursipalu tänab kongressi korraldajaid, meeleavaldusel ja kontserdil osalejaid, kõiki päeva õnnestumises kaasaaitajaid! Aitäh, et oli mahti oma sõnumid plakatiteks vormistada, aitäh, et neid sel päeval kõrgel hoidsite! Suur tänu kõigile julgetele võrukatele ja toetajatele mujalt, kes on hakanud küsima küsimusi Nursipalu harjutusväljaku laiendamise mõttekuse kohta.

Uute kohtumisteni!

 


MTÜ Meie Nursipalu juhatuse liikme Maarika Niidumaa kõne Roosisaarel
Aitäh, kes sa tulid ja näitasid toetust Võrumaa rahvale oma sõnades, mõtetes ja tegudes!

1. aprillil 1988 kutsus Mikk Mikiver üles rääkima tõtt. Täna me nõuame riigijuhtidelt tõe rääkimist. Täna me toetame kanna tugevalt maha ja ütleme: siit läheb piir, ja nõuame oma riigijuhtidelt seaduste täitmist. Meid juhtivad poliitikud on normaalsusest kaugenenud. On üpris kummaline, et meie peame aitama neil jälle pidepunkti leida. Meie siin ja praegu tõstame fookusesse need väärtused, millel tegelikult püsib meie riik.

Igaühe kohustus on põhiseaduse järgi kaitsta riiki, keelt ja kultuuri. See, kes kaitseb kodu, kaitseb kodumaad. Võrumaa oma elulaadiga on just see, kuhu poole Euroopa püüdleb. Võrumaa on maailma mastaabis eeskuju. Võrukateta ei oleks laulupidu.

Me ei nõustu lolli plaaniga muuta Võrumaa pommiauguks. Jakob Hurt on öelnud, olenemata sellest, mis kuub on seljas – meil tuleb kokku hoida. Nüüd, ca 150 aastat hiljem peame seda meelde tuletama oma riigijuhtidele. Kellegi võltsturvalisuse pärast ei saa ohverdada teisi. Me ei ela keskajal. Oleme täna käed ühendanud meie eelkäijate loodud tee, tänase mure ja Eesti tuleviku tõttu. Me kaitseme seda, mis meile on nii enesestmõistetav.

Nursipalu teema on kõigutanud meie riigi alustalasid. Nüüd on õhus ainult küsimus: kas meie riigijuhid käituvad targalt, tõstes päriselt kaitsevõimet ja koos rahvaga? Kui nad valivad aga rumaluse tee, siis tuleb neil arvestada, et me ei lepi sellega. Me seisame selle eest, mis meile on tähtis – kodu, looduse ja kultuuri eest. Turvalise Eesti eest. Võru kogukonnad on kasvanud tugevaks. Meis on elujõudu ja selgroogu. Me oleme üks riik ja üks rahvas ja meid ei saa tühistada.

Nursipalus on kevad alanud!

 

 

EESTI REGIONAALPOLIITIKA
Contra

rahvast on tulnud kõiksugu urgastest
isegi Sirvastest isegi Urvastest

rahvast on tulnud kõiksugu kolgastest
isegi Sangastest isegi Põlgastest

igasugusest pärapõrgust
isegi Õngust isegi Rõngust

mõttetuilt tuuletallamisaladelt
isegi Kalanalt isegi Paladelt

tulnud neid paikadest ebanormaalsetest
isegi Aasperest isegi Kaagverest

paikadest imelikest sellistest
isegi Hallistest isegi Mellistest

paikadest imelikest mingitest
isegi Ringistest isegi Inglistest

paikadest maailma naerualustest
isegi Välustest isegi Alustest

paikadest mis lausa raiskavad maapinnast
isegi Tabinast isegi Vaabinast

mitmestki kohast veidrast ja jaburast
isegi Vagulast isegi Tagulast

tulnud neid suisa sopaloigust
isegi Roigust isegi Koigust

tulnud neid kõiksugu kloaakest
isegi Laatrest isegi Aakrest

tulnud neid kõiksugu sitast ja samblast
isegi Kambjast isegi Amblast

voolab neid kõiksugu kantidest ligastest
isegi Piigastest isegi Sigastest

paikadest ülevoolavalt mädastest
isegi Kidastest isegi Pädastest

paikadest lausa võimatult hirmsatest
isegi Emmastest isegi Himmastest

paikadest mis nagu tõmmatud paraskist
isegi Araskist isegi Karaskist

mitmestki paigast halvasti haisvast
isegi Eismast isegi Kaismast

paikadest kus lausa lainetab roisust
isegi Õisust isegi Oisust

paigust kust tagasi tuled määritult
isegi Kaarukalt isegi Käärikult

paigust mis krõbisemas on roostest
isegi Kuustest isegi Moostest

tulnud ka paikadest vihastest-pahastest
isegi Ihastest isegi Ahastest

mitmestki paigast vaiksest ja loiust
isegi Taiksest isegi Roiust

mitmestki kohast õudsest ja painavast
isegi Tõutsist isegi Laimjalast

mitmestki paigast ilgest ja igavast
isegi Ridalast isegi Vigalast

mitmestki kohast paljamast paljamast
isegi Haljalast isegi Valjalast

sealt kus ei näe ka lendamas varblast
isegi Varblast isegi Harglast

sealt kus tunned end magedalt-nõmedalt
isegi Karedalt isegi Hõredalt

paikadest kus pole õnne ja armastust
isegi Kavastust isegi Tarvastust

paigust mis surevad palju ei pingutaks
isegi Kongutast isegi Ringutast

paigust mis kõrvale kalduvad kursist
isegi Jursist isegi Nursist

paigust mis kõrvale kalduvad teemast
isegi Kliimast isegi Keemast

tulnud et laulda kõige kallimast
väikesest linnast me armsast Tallinnast

 

Autor: NELE HENDRIKSON
Viimati muudetud: 01/05/2023 09:16:38

Lisa kommentaar