75 korteriga maja ühistu juhatus on tülis küsimuse üle, miks ja kuidas sai haldusteenuse pakkujaks firma, mis küsib teisest kallimat hinda. Foto: Vidrik Võsoberg

Võrus asuva viiekorruselise kortermaja ühistu juhatuse liikmed on omavahel tõsisemalt tülli pööranud. Juhatuse vähemusele ei mahu pähe, miks ja kuidas valis enamus maja haldajaks kahest sisult võrdsest pakkumisest kallima. Majaelanikud kaotavad nende sõnul kallima haldajaga aastate jooksul kümneid tuhandeid eurosid ning nii kahtlustavad nad kokkumängu. Juhatuse enamust kontrolliva liikme sõnul aga on haldajaks valitud ettevõttel märksa rohkem oskusi ja kogemusi maja renoveerimisprojekti elluviimiseks ning mingit kokkumängu pole mõtet otsida.

Võrus Vilja tänaval asub tagasihoidlik viiekorruseline 75 korteriga maja, mis mitmete ümbritsevate kortermajadega võrreldes torkab silma sellega, et kõik paistab seal üsna nii, nagu see nõukogude ajal ehitati. Maja renoveerimise küsimus on üks siinkohal kirjeldatud konflikti juuri, „viljaks” sai Vilja tänava maja puhul aga sellele haldaja leidmise küsimus.

Kortermaja ühistu juhatusse kuulub viis tegusat meest: Enno Raag, Aigar Liping, Ilmar Kudu, Janar Hiop ja Sven Feldmann, ning demokraatlikule ühiskonnale omaselt on seal tekkinud omamoodi koalitsioon ja opositsioon.

„Meie ühistus on aastaid asju üksjagu inetult aetud,” teatas LõunaLehele Aigar Liping. „Minu ja Enno Raagi soov on teenida ühistut ausalt, seades esikohale eelkõige ühistu liikmete heaolu ja järgida seadust. Praegu on asjad inetud ja inetumaks lähevad, kuna kolm juhatuse liiget – Feldmann, Kudu ja Hiop – rikuvad süstemaatiliselt korteriühistu tegevust reguleerivaid seadusi. Nad võtavad kolmekesi vastu otsuseid, mis teenivad ärimeeste huve ja tühjendavad korteriomanike rahakotti.”

Liping jagas toimetusega ühe korteriomaniku, Eimar Tiisleri kirja, millest paljastub probleemi tuum.

Kortermaja kuulutas välja hanke majale halduri leidmiseks. Hinnapakkujaid oli kolm. OÜ Margus Toom pakkus parimat hinda, kuid Tiisleri sõnul ei kata tema pakutud teenus piisavalt ühistu vajadusi, seega saab ta aru, miks see pakkumine kõrvale jäeti.

Lauale ja otsustamiseks jääb juhatusele kaks valikut: OÜ Kinnistu Haldus 1005 eurot kuus ja Võru Kinnisvara 600 eurot kuus. Firmade pakutavad teenused on Tiisleri sõnul põhimõtteliselt samad, Võru firma aga pakkuvat hinna sees ka oma ruume koosolekute korraldamiseks.

Leping sõlmiti aga siiski Põlva firmaga Kinnistu Haldus. Allkirjastatud lepingus aga on teenuse hinnana kirjas 715 eurot kuus. Iseenesest on madalam hind Tiisleri sõnul tore, kuid see ei sisalda enam raamatupidamise teenust. Raamatupidaja tasu on 346 eurot kuus ja seega tuleb ühe kuu kogukuluks 1061 eurot. Tiisleri teatel pole see „sugugi parim hinna ja saadud teenuse suhe”.

„Arvan, et juhatuse liikmed (kolm ülalnimetatut – toim) on kuritarvitanud neile antud volitusi ja meie kõigi usaldust, kuna läbi viidud hinnapäringute põhjal pole tehtud õiglast ja majanduslikult õiget otsust, vaid otsus on selgelt kallutatud ühe pakkuja poole,” kirjutas Tiisler majaelanikele.

Tiisleri sõnul tekkis tal suur küsimus: mille põhjal otsustati kallima variandi kasuks? Feldmann öelnud telefonipäringu peale vastuseks, et see on tema otsus ja korteriühistu liikmed on volitanud teda otsust tegema. Ilmar Kudu vastanud, et „Põlva mehed on tublid” ja teevad maja korda.

Tiisleril on etteheiteid ka asjaajamise juriidilistele nüanssidele, need aga jätame siinkohal leheruumi nappuse tõttu kõrvale. Igatahes tõi Tiisler välja, et lepingupartneriks ehk majahaldajaks saanud Kinnistu Halduse teenuste pakett pole parim (sest ei sisalda raamatupidamisteenust), aga ühes kalendrikuus maksavad majaelanikud selle eest rohkem 461, aastas 5535 ja kümne aastaga 55 348 eurot.

Majaelanik nimetab oma etteheidete hulgas näiteks seda, et tema pole kuulnud valiku selgituseks objektiivseid põhjendusi ning otsuse langetamisel ei osalenud kõik KÜ juhatuse liikmed, vaid ainult kolm neist.

Liiga kallis renoveerimisprojekt?
Üks korteriomanikke (kes ei soovi oma nime lehes näha) on tegelenud mitukümmend aastat riigihangetega ning on koostanud analüüsi värske konflikti juurpõhjuse ehk korterelamu rekonstrueerimistööde projekteerimise hanke kohta. Hange korraldati mullu kevadsuvel toonase juhatuse otsusel. Sellesse juhatusse kuulus praegustest liikmetest ainsana ülalmainitud Sven Feldmann. Kevadisel lähteülesande koostamise koosolekul ühistu juhatuses osales tehnilise konsultandina Peeter Ojatamm ülalmainitud Kinnistu Haldusest. Hanke võitja valiti välja ja projekt pidi aasta lõpuks valmis saama. Kuid KÜ juhatus astus tagasi ja projekteerimislepingu sõlmimine pandi seisma.

Korteriomanik kritiseeris projekti lähteülesannet, mis sisaldab tema sõnul mitmeid väga kalleid ja ka ebavajalikke töid. Näiteks tuleks selle järgi katta fassaad Marmoroci kiviga ja vahetada trepikodade välisuksed koos fonosüsteemiga, mis on aga majal juba olemas. Lisaks on ette nähtud otsaseinte soojustamine – see aga on majal juba tehtud.

Lähteülesandega seotud juhatuse koosoleku protokollist selgub, et lähteülesande koostamiseks kasutati standardset väljakujunenud dokumenti ning kõik projekteeritavad lahendused võivad töö käigus muutuda.

Tänavu veebruaris teatas uus juhatus KÜ üldkoosolekul, et soovib projektiga edasi liikuda, sõlmida projekteerimislepingu ning jätkata projekteerimist. Korteriomaniku hinnangul pole nii põhjalik ja kallis töö D-energiamärgisega maja puhul põhjendatud.

„Korteriühistut ei saa juhtida samamoodi nagu klassikalist äriettevõtet – siin on inimeste kodud ja oma kodust rahaliste raskuste tõttu loobuma sundimine ei tohiks olla ühegi äriettevõtte eesmärk,” teatas ta majaelanikele. „Korteri omanike õigustatud huvid peaksid olema tähtsamad kui ükskõik millise äriettevõtte majanduslikud huvid.”

Teine pakkuja pole kehvem
Tuleme aga tagasi maja haldaja otsimise ja kinnitamise küsimuse juurde. Aigar Lipingu sõnul on Sven Feldmann levitanud majaelanike seas ekslikku väidet, et Võru Kinnisvara (meenutagem: haldaja hankel odavama pakkumise teinu – toim) juhatajal Mati Kriisil puudub halduri kutsetunnistus ja ta ei oma Kredexi toetuste teemal kompetentsi. Just Kredexi toetuse abil loodetakse maja aga korda teha. Eimar Tiisler palus Mati Kriisil seda ise kommenteerida.

Kriisi vastusest võib muu hulgas välja lugeda järgmist: Võru Kinnisvara on tegelenud Kredexi toetustega umbes 20 aastat ja mingi toetus on sealt saadud peaaegu kõigile hallatavatele majadele. Kriis tõi välja, et toetusega renoveerimise abil tuleb seaduse kohaselt palgata tehniline konsultant. Kinnistu Haldusel on olemas kompetents selleks, et lasta end ühistu haldajana ka tehniliseks konsultandiks määrata. See ei mõjuta aga Kriisi sõnul renoveerimistööde maksumust ja ta ei näe, kuidas see võimalus haldaja valikul võiks eeliseks olla.

Kriis märkis muu hulgas, et Võru Kinnisvara halduritel on vastav kutsetunnistus olemas – temal juhina, kes isiklikult haldusküsimustega ei tegele, tõepoolest mitte.

Vastalisi ei kutsutud koosolekule?
Aigar Liping vahendas LõunaLehele ka juhatuse liikme ja lugupeetud sporditreeneri Enno Raagi kirja majarahvale ja viitas selles tsiteeritud korteriühistute liidu juristi kommentaarile. Lipingu sõnul kahte juhatuse liiget (ehk teda ja Raagi) 15. märtsi juhatuse koosolekule ei kutsutud ja tema hinnangul nähtub juristi kommentaarist, et kolm ülalmainitud juhatuse liiget ei ole juhindunud seaduslikust korrast.

„Minu ja Enno protesti peale Sven Feldmann naerab ja ütleb alati, et anna kohtusse, kui tahad,” pahandas Liping.

„Sven Feldmann kui lepingu sõlmija – temal palume siis üldkoosolekul aru anda, millest selline hinnaline kingitus Põlva Kinnistu Halduse OÜ-le ja Peeter Ojatammele meie ühistu liikmete rahakotist,” kirjutas Enno Raag majarahvale. „Minu soovitus korteriomanikele on – üldkoosolekul mitte anda volitust inimestele, kes nende rahakotti topelt tühjendavad.”

Raag kinnitas: teda ja juhatuse liiget Aigar Lipingut ei kutsutud 15. märtsil toimunud juhatuse koosolekule, seega polnud neile antud võimalust koosolekul osaleda, küsida küsimusi, esitada oma seisukohti, hääletada.

„Ilmselgelt ei tahetud meid teadlikult kaasata majale haldusfirma valimise juurde, sest meie küsimused ja vastused oleks tulnud protokollida,” teatas Raag. „Protokolli oleks jäänud jälg maha, kuidas kolm juhatuse liiget tegid majarahvale rahaliselt väga halva otsuse.”

Enno Raag tsiteeris EKÜLi juristi: „Kui juhatuse koosolekust on välistatud kaks juhatuse liiget, on sellel koosolekul vastuvõetud otsused protseduuriliste vigadega. Analoogselt, kui üldkoosolekust ei teavitata korteriomanikku, võib korteriomanik tugineda vastuvõetud otsuste tühisusele, kuna teda jäeti ilma võimalusest teostada oma liikmelisusest tulenevaid põhiõigusi.”

Raagi sõnul teatas Feldmann talle, et 15. märtsil toimunud juhatuses vastuvõetud otsused on õiguspärased. Feldmanni põhiargument olevat Raagi sõnul „meid on kolm ja teid on kaks. Kolm on rohkem kui kaks”.

„Eks sellega ole kõik ära öeldud,” hindas Enno Raag.

Aigar Liping viitab veel erinevatele juriidilistele rikkumistele korteriühistu juhtimises, kuid siinkohal on aeg anda sõna ka teisele poolele.

Juhatuse enamus pidas teist valikut pädevamaks
„Korteriühistu üldkoosolekul anti juhatusele volitused valida haldusettevõte – meil ei olnud volitusi raamatupidaja vahetamiseks,” vastas KÜ juhatuse liige Sven Feldmann LõunaLehe küsimusele, miks valiti haldajaks kallim pakkuja. „Meie valisime Kinnistu Halduse, see oli 715 eurot kopikatega, teine oli Võru Kinnisvara 600, koos raamatupidajaga. 115 eurot on see vahe. Aga meil majarahvas on ära öelnud, et tahaks Kredexiga edasi minna. Meil on vaja otsustada see üle, aga meil on projekt ära tellitud. Ja Põlva Kinnistu Haldusel on kõik pädevused olemas, litsentsist tehnilise konsultandini, neil kas 11 või 16 maja on rekiga (täismahus rekonstrueerimisprojekt – toim) ära teinud. Võru Kinnisvara seda täisrekki teinud ei ole.”

Siinkohal: Võru ettevõtte juhi Mati Kriisi vastusest majaelanikule nähtub, et täismahus ehk 50% toetusega rekonstrueerimisprojekte on neil hetkel neli käigus, kuid varem on taotletud ja viidud ellu väiksemaid projekte.

Feldmann leiab, et neli-viis majaelanikku ajavad rekonstrueerimise ja majahaldamise küsimuses lihtsalt kiusu. Üldkoosolekul aga oli 52 inimest kohal ning neist 50 oli projektiga päri.

„Mina leian, et see 115 eurot on nii väike summa ja seda ei leia vaid mina. Meil on viis juhatuse liiget ja kolm inimest otsustas kinnistu halduse poolt,” sõnas Sven Feldmann. „Mis Kinnistu Halduse poolt räägib – vaadake Põlva linna, ilus kordatehtud linn. Võru on nagu pommiauk sellega võrreldes.”

Juhatuse vähemuse liikmed argumenteerivad, et 100 eurot kuus ei ole tõesti suur summa, aga kui me räägime aastakümnetest, siis vahe tuleb 50 000?

„50 000 tuli sellega, kui raamatupidaja ära vahetada, aga meil seda volitust ei olnud,” kordas Feldmann oma seisukohta.

Ta saatis omalt poolt LõunaLehele enda leeri toetaja ehk majaelaniku Ruthi seisukoha, milles öeldi muu hulgas: kõige odavam pakkumine pole alati parim.

„Soovime oma maja renoveerida Kredexi abiga. Kinnistu Haldusel on sellealased kogemused tugevad. Nendelt tellitud teenus renoveerimisteenus, kui korteriühistu ei kuulu nende haldusesse, on kallim. Järelikult meile odavam, kui oleme nende halduses,” teatas majaelanik.

Feldmann vaidles kategooriliselt vastu Lipingu ja Raagi väitele, et neid juhatuse koosolekule ei kutsutud. Mehed said tema sõnul vastavasisulise meili ning Liping vaielnud veel kirjalikult vastu, et eelnevalt tuleks ikka kokku leppida, kas kõigile vastav päev sobib.

Korteriühistute liidu juristi seisukoha osas (kui juhatusest kaks liiget välistatud, siis otsused ei päde – toim) teatas Sven Feldmann, et tema pole näinud vastava küsimuse sõnastust ja seega võib tõlgendus olla manipuleeritud.

Juhatuse vähemuse jutust jääb mulje, et Feldmanni leer tahaks justkui Feldmanni ja Põlva Halduse Peeter Ojatamme sõbralike suhete tõttu majahalduse Põlva firmale suunata. Küsitletu teatas selle peale, et tunneb Ojatamme vaid pisut rohkem kui ajakirjanikku, kellega suhtleb esimest korda. Tema hinnangul soovivad pigem hoopis „need kolm-neli kiuslikku”, et majahaldus läheks neile ammu teada-tuntud Võru ettevõtte kätte.

„Ja siis hakkab jälle see asi peale selle rekiga. Venitamine, kuni ükskord meede saab läbi ja siis ongi kogu lugu,” ohkas Sven Feldmann.

Juhatuse liikmete Raagi ja Lipingu teatel olete rikkunud korteriühistu tegevust puudutavaid seadusi. Feldmann, Kudu ja Hiop võtvat kolmekesi vastu otsuseid, mis „teenivad ärimeeste huve ja tühjendavad korteriomanike rahakotti”. Milline on teie seisukoht?

„See on täielik loll jutt,” teatas Feldmann otsesõnu. „Korteriühistu seadus ütleb, et enamus otsustab. Meil on viis juhatuse liiget. Aigar Liping ja Enno Raag said kutse kohaletulekuks, nad isegi ei ütelnud, et neile ei sobi, ei pakkunud midagi välja, ei tulnud. Seadus ütleb selgelt: kui on 51% liikmetest koos, siis on see otsustusvõimeline.”

Mis puudutab majaelanike etteheiteid, et rekonstrueerimisel nähakse ette mitmeid kalleid ja ebavajalikke töid, siis märkis Feldmann, et kui Kredex projekti toetab, on hulk kindlaid töid ette nähtud ja ilma neid ette võtmata toetusraha lihtsalt ei saa. Küll aga on mingisugused tööd ilmselt võimalik ära jätta.

Mis puudutab maja soojustamise ja rekonstrueerimise vajadust, siis tõi Feldmann konkreetse näitena välja, et talvekuudel oli ühe tema esimese korruse korteri toas akna all temperatuur null.

„Enamus otsustab, ma olen öelnud Lipingule ja teistele, et te võite vastu olla ja jääda, aga enamus otsustab, nii demokraatlikus ühiskonnas ongi,” ütles KÜ juhatuse liige Sven Feldmann lõpetuseks.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 27/04/2023 09:17:19