Üraskitõrje ja ohtlikud puud: metsakaitsjad süüdistavad RMKd vassimises, riigimetsa majandaja põhjendab seisakut kohtuasjaga

Otepää Kullalaane. Foto: Otepää VV

MTÜ Päästame Eesti Metsad teatas äsja avalikult „Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) valedest Otepääl Kullalaanes”. RMK ei taha süüdistustega mõistagi nõustuda.

„RMK tundub kasutavat otsitud ettekäändeid, näiteks on varem põhjendamatult keeldunud ohtlike puude raiest ja üraskitõrjest, ning tegutseb metsa mittehoidvalt, sest kohalikud on julgenud oma metsa kaitseks kohtusse pöörduda,” teatas MTÜ esindaja Farištamo Eller.

Tema sõnul jagati 6. aprillil Talvepealinn Otepää lehel ja hiljem ajakirjanduses teadet selle kohta, et RMK kavandab ohtlike puude raiet Otepää Kullalaanes ja Apteekrimäel. Raiutavate puude arv mõlemal pool teed kokku on 101. RMK sai Otepää vallavalitsuselt kooskõlastuse märgitud puude raieks. RMK Valgamaa metsaülem Risto Sepp sõnas, et kuna kõnealusel maaüksusel on käimas kohtuvaidlus, tulevat nii metsateatise kui metsakaitseekspertiisi esitamine kooskõlastada kaebajatega. Selleks, et saada luba ohtlikke puid raiuda, tulevat metsateatis ja raieloa taotlus saata keskkonnaametile ja kohtule.

Kaebajad rõhutavad Farištamo Elleri väitel, et RMK jagab avalikkusele poolikut ja valeinfot. Mullu 19. oktoobril esitati taotlus „Rahuldada kaebajate taotlus esialgse õiguskaitse abinõude muutmiseks ning muuta Tallinna Halduskohtu 18.03.2022. a määruse resolutsiooni [---] nii, et [---] on lubatav ohtlike puude langetamine, s.o tuuleheite või -murru korral maha kukkunud või muul moel inimeste elule, tervisele või varale ohtlikuks muutunud ja kohest likvideerimist nõudvate puude langetamine avalikult kasutatavate teede äärest”. RMK seisukoht oli Elleri sõnul keelduv. Niisamuti palus ka keskkonnaamet kohtul keelduda kaebajate taotlusest lubada ohtlikke puid eemaldada.

„Nüüd väidab RMK, et niipea kui ohtlikest puudest aprilli alguses teada anti, asusid nad ka tegutsema ja ohtlike puude raiet planeerima,” teatas MTÜ esindaja.

Kohalik: me pole ohtlike puude raie vastu
Kohalik elanik Kristjan Rebane selgitas, et RMK eitav vastus kaebajate taotlusele eelmise aasta sügisel ja ohtlike puude raiest keeldumine ongi praeguse olukorra tinginud.

„Oleme kohtus, sest meie soov on olla kodumetsa majandamisse sisuliselt kaasatud. Küll aga pole me kunagi olnud ohtlike puude raie vastu ning seda seisukohta oleme väljendanud nii suuliselt kui kohtu kaudu. Seetõttu mõjub kummastavalt metsaülema väide, justkui oli aega ohtlikke puid langetada enne linnurahu saabumist (3. ja 15. aprilli vahel) vähe, sest ettepaneku ohtlikke puid langetada tegime ju eelmisel sügiselgi, millest RMK keeldus,” rõhutas Rebane.

„RMK metsaülem ajab kohtuvaidluse kaela seda, mis on tegelikult asutuse enda kehva asjaajamise vili. Meie advokaadi sõnul uusi metsateatisi kohtule esitama ei pea, sest kohtuvaidlus puudutab ainult vanu teatisi. Samuti ei tule uute metsateatiste registreerimisel need PEMiga (Päästame Eesti Metsad – toim) kooskõlastada, nagu väidab RMK, vaid nad peavad olema kaasatud, ning minule teadaolevalt saatis PEM vähem kui päevaga ohtlikke puude raiet toetava vastuse,” lisas Rebane.

Päästame Eesti Metsad juhatuse liikme Farištamo Elleri sõnul paneb täpi i-le RMK vastus PEMi 6. aprilli teabenõudele, milliseid metsakaitselisi võtteid on RMK-l plaanis aastal 2023 üraskitõrjeks nii esimese kui teise lendluse ajal Kullalaanes kasutada. Vastuseks sai keskkonnaorganisatsioon, et tegemist pole teabenõudega.

„Oleme omajagu segaduses, miks ei jaga RMK üraskitõrjekava ajal, mil üraskitõrjetööd metsades peaksid ammu juba käima,” selgitas Eller. „Üraskitõrjega Kullalaanes eelmisel aastal RMK ei tegelenud, valetades, et kohtuasja tõttu seda teha ei saa, tegelikult aga tegid kaebajad mitu korda ettepaneku üraskitõrjet teha ning tegelesid sellega vabatahtlikult ka ise terve kevadsuve, pannes üles feromoonpüünised ja neid regulaarselt puhastades. Sel aastal pole kohalike sõnul Kullalaanes RMK üraskitõrjetöid teinud.”

RMK: kohtuasi seiskas tööd
RMK metsamajanduse peaspetsialist Olavi Andres esitas riigi metsafirma kommentaari MTÜ väidetele pikalt ja põhjalikult.

Tema selgitusel on RMK-l olnud soov likvideerida üraskikahjustust Otepääl Kullalaane kuusikutes juba kauem kui aasta aega. Selleks, et teha hukkunud ja üraskite kahjustatud kuusikutes nii lage- kui sanitaarraiet, esitas RMK keskkonnaametile eelmise aasta veebruaris ja märtsis 11 metsateatist, mille amet ka kinnitas.

Lisaks tellis RMK Andrese sõnul neljale metsaeraldisele kahjustuse hindamiseks ja likvideerimiseks keskkonnaametilt metsakaitseekspertiisid ning sai ka neile kinnituse. RMK kooskõlastas raietööde tegemise ka Otepää vallaga, andis töödest teada kolmele kogukonnaliikmele ning pani Kullalaande üles selgitavad infotahvlid tehtavate tööde kohta. Kahel eraldisel tegi RMK raietega ka algust.

MTÜ Päästame Eesti Metsad aga esitas eelmise aasta 17. märtsil Tallinna halduskohtule kaebuse, nõudes tühistada keskkonnaameti registreeritud metsateatised ja metsakaitseekspertiisid, keelata keskkonnaametil registreerida automatiseeritud menetluses uusi metsateatisi ja metsakaitseekspertiise Kullalaanes ning kohustada keskkonnaametit kaasama MTÜ-d Päästame Eesti Metsad Kullalaane metsateatiste ja metsakaitseekspertiiside registreerimise menetlusse. 31. märtsil 2022 esitasid samasisulise kaebuse ka kuus kohalikku elanikku.

Kohus rahuldas RMK peaspetsialisti sõnul kaebajate nõuded esialgse õiguskaitse korras. RMK taotlusel muutis Tallinna ringkonnakohus esialgset õiguskaitset nii, et ühel eraldisel lubati raiet teha ning teisel, kus raie oli juba tehtud, lubati langetatud tüved laasida ja järgata ning metsamaterjal koondada ja kokku vedada. Kohus on liitnud kaks haldusala ühte menetlusse.

RMK lõpetas Olavi Andrese sõnul pooleliolevad tööd ja sellest ajast peale on üraskikahjustuste likvideerimiseks plaanitud tööd seisnud.

Eelmise aasta oktoobris esitasid kaebajad (sh MTÜ Eesti Metsa Abiks) halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse abinõude muutmiseks selliselt, et neil Kullalaane aladel, kus üraskikahjustus jäi kohtuvaidluse tõttu likvideerimata, oleks lubatud langetada ohtlikke puid. RMK leidis Andrese teatel, et kaebajate niisugune taotlus on põhjendamatu, sest kuivanud puude likvideerimine ei aita üraskikahjustusi vähendada ja sellega kaasneks põhjendamatu ressursikulu kõigile asjaosalistele, ning palus kohtul jätta kaebajate taotlus rahuldamata.

„Kuivõrd möödunud aasta sügiseks oli õige aeg üraskitõrjetööde tegemiseks möödas, ei olnud vaidlusaluste metsateatiste põhjal raiete tegemine üraskite arvukuse vähendamise eesmärgil enam põhjendatud,” teatas RMK esindaja.

Kohus ei rahuldanud taotlust, kuna nõustus Andrese sõnul RMK ja ka keskkonnaametiga, et kaebajate taotlus ei ole kantud kaebuse eesmärgist, kuivõrd kaebajate esmane eesmärk oli vaidlustatud metsateatiste alusel hoida ära kuuse-kooreüraski tõrjeks kavandatud raied. Halduskohtu hinnangul olid kaebajate etteheited, mida esitletakse tõena ka MTÜ Päästame Eesti Metsad värskes pressiteates, põhjendamatud.

„Seega olid RMK kaasamine ja üraskite arvukuse vähendamiseks planeeritud tööd igati asjakohased,” teatas asutuse esindaja. „On märkimisväärne, et enne istungit käis ka kohus Kullalaanes ja oli väga hästi sealse olukorraga kursis.”

Käesoleva aasta 9. jaanuaril otsustas halduskohus jätta kaebused rahuldamata.

MTÜ Päästame Eesti Metsad aga kaebas halduskohtu otsuse edasi ringkonnakohtusse. Kuna edasikaebamise tõttu ei ole halduskohtu otsus jõustunud, siis kehtivad Kullalaanes endiselt eelnevalt nimetatud nõuded, millest keskkonnaamet ja RMK peavad Olavi Andrese sõnutsi juhinduma.

„Kuna MTÜ otsustas kohtuteed jätkata, ei pea nad õigeks RMK ja keskkonnaameti seisukohti, kuidas üraskikahjustusi likvideerida. RMK ja keskkonnaameti lähenemise on heaks kiitnud ka üks vabariigi tunnustatumaid entomolooge,” teatas RMK peaspetsialist. „RMK ei ole otseselt vastu ohtlike kuivanud puude raiele, kuid selgitab, et poolikute lahendustega, piirdudes ainuüksi kuivanud puude raiega, ei ole piirkonnas võimalik üraskikahjustusi vähendada. Kohtu kaudu suhtlemine ei ole olnud RMK ega keskkonnaameti soov. Kahjuks ei ole Kullalaane ainuke koht ja RMK ei ole ainuke metsamajandaja, kelle üraskikahjustuste vähendamise eesmärgil plaanitavaid töid on MTÜ püüdnud oma kohtukaebustega takistada.”

Käesoleval ajal on kaebajate apellatsioonkaebus Tallinna ringkonnakohtu menetluses. Nii peab RMK asutuse esindaja sõnul arvestama eelnevalt mainitud kohtu seatud esialgse õiguskaitse tingimustega.

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 08/05/2023 07:46:24