Haneparved hävitavad noort põlluvilja, keskkonnaameti väitel on Võru- ja Põlvamaal kahjud väikesed

Haneparv põllul Põlvamaal Vinso kandis. Foto: Vidrik Võsoberg

Hanekarjad on hõivanud oma toidulauaks ka kagunurga põllud ning hävitavad nii tali- kui ka suvivilja. Keskkonnaameti teatel on siinkandis lindude tekitatud kahjud siiski väikesed, sest piirkond ei jää nende rände teele. Linde saab kõige paremini põldudelt peletada mitme ohjeldamismeetme samaaegse kasutamisega.

„Asi on päris hull, sest haneparved maanduvad sööma äsja külvatud põldudele, nii herne-, odra- kui ka kaerapõldudele, kuid ka talinisu- ja taliodrapõllud ei jää neist puutumata,” rääkis Marika Parv, Võrumaa talupidajate liidu tegevjuht. Tema perel on põllud nii Rõuge kui ka Antsla valla maadel.

Talumehed käivad vähemalt kolm korda päeva jooksul hanekarju hirmutamas, kuid sellega nad kogu külvi ja oraseid ikkagi päästa ei suuda. Lisaks nõuab hanede peletamine talunikelt nii aega kui ka raha, sest mitmekümne kilomeetri pikkuse põllu läbisõitmiseks vähemalt kolm korda päevas kulub omajagu kütust.

Põllumees saab hanede tekitatud kahjust teada anda keskkonnameti kohalikule ametnikule. „Kui keskkonnaameti spetsialistid leiavad, et kahju on märkimisväärne, sai talunik mullu 3200 eurot kahjutasu. Kui ametniku arvates on kahju väike, ei saa sentigi,” kõneles Parv.

Ta ütles, et talunikel on raske linnuparvede peletamiseks tõhusat varianti leida. „Hirmutatakse laseriga, erinevaid põllutöömasinaid viiakse põldudele, püstitatakse mitmesugusid hirmutisi, aga neist ei ole kuigi suurt kasu,” märkis ta.

Parv kõneles, et hull lugu on tänavu talirapsipõldudega, kuna paljud neist on saanud nii kannatada, et sealt saaki ei saagi. „Üldistusi on raske teha, sest piirkonniti on põldude seis erinev. Ega teagi, kas lumeta külm võttis saagi ära või haudus saak lume all,” tõdes ta. „Talinisu talvitus paremini,” lisas ta.

Spetsialist: herned ja oad on maa seest söödud
AS Scandagra Eesti müügispetsialist Evelin Veinberg on tööga seoses käinud nii Võru- kui ka Põlvamaa põldudel. Tema sõnul tekitavad haned ja ka lagled aasta-aastalt viljakasvatajatele järjest suuremaid probleeme. Nad hakkavad põlde ründama peale lume minekut, tänavu juba märtsi lõpust.

„Kevadel külvatud herne- ja oapõllud on kõige kriitilisemas seisus, sest hanekarjad on seemned maa seest ära söönud, mis tähendab, et talunike see töö ja kulu on läinud tühja,” sõnas Veinberg. Ta lisas, et mõnel 20 hektari suurusel põllul ei ole külvatust suurt midagi üles tulnud. Talunikud on herne ja oa uuesti külvanud.

Linnuparved hävitavad ka taliviljapõlde. „Kevadeti lindude söödud taliodrapõldudega on lood kehvemad kui talinisupõldudega, sest talioder on kevadel kehvem võrsuja kui talinisu, see tähendab, et viimane taastub kahjudest paremini kui odrapõllud,” selgitas Veinberg.

Tema tähelepanekute kohaselt on Võrumaa põllud saanud Põlvamaa omadest rohkem kahjustada, eelkõige Antsla ja Rõuge valla maadel asuvad põllud. Ta oletas, et Võrumaa kohal on ehk lindude lennutee.

Kui riik ka viljakasvatajatele kahju hüvitab, on see summa kuludest ikkagi väiksem. „Põllumees on ostnud linnuparvede peletamiseks lasereid ja pauguteid, viinud auto põllule hirmutamiseks ning sõidab mitu korda päevas põllud läbi. Viimasele kulub kütust ja aega,” rääkis Veinberg.

Ta ei riskinud öelda, millisel viisil saab probleemi lahendada, sest küttida praegu linde ei tohi. „Selge on see, et kulude maksmisega talunikele lindude tekitatud kahju ei lahenda, seda enam, et probleem teravneb aasta-aastalt,” tõdes ta.

Keskkonnaamet: kagunurgas on lindude kahjud väikesed
Riigi keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi edastas kirjalikus vastuses, et läbirändavad linnud põhjustavad põllumeestele suuremat meelehärmi maakondades, mis jäävad lindude rände teele, samuti seal, kus paiknevad lähestikku lindude turvalised puhkealad: märgalad, madala veega järved ja mereranniku piirkonnad, poldrid ning energiarikast toitu ja ohutut viibimist võimaldavad toitumisalad.

Jahedast kevadest hoolimata on praegu hanede-laglede läbirände tippaeg ning ametile on laekunud juba esimesed kahjunõuded, ka Kagu-Eestist.

„Eestis on läbirände piirkondadeks Lääne-Eesti saared ja rannikualad Harju- ja Virumaal, kuid ka suuremate põllumassiivide ja märgalade-poldrite kokkupuutekohtades olevad alad Tartu- ja Jõgevamaal,” teatas Talvi.

Talvi sõnul esineb kagunurgas mitmeid hanede läbirändeks soodsaid peatuskohti, nagu Räpina poldri ümbrus, Põlva- ja Võrumaal jäävad lindude kahjud aga suhteliselt tagasihoidlikuks.

Ta märkis, et riik hüvitab hanede-laglede tekitatud kahju. „Lisaks keskkonnaametile teatatud ja nende poolt kohapeal akteeritud kahju taotlusjärgsele hüvitamisele hüvitab amet ka linnukahjude ennetuseks tehtud kulutusi 50% ulatuses, nagu lindude akustiliste ja visuaalsete peletite ostukulud. Igal aastal hüvitatakse linnukahjude ennetuskulusid 20 000 euro ulatuses,” edastas riigiameti töötaja.

Kuna meie jahiseaduse kohaselt kuuluvad linnud väikeulukite hulka, ei ole nende küttimisel arvupiirangut.

Jahiseadus lubab hall-, raba- ja suur-laukhane, kanada laglet ja valgepõsk-laglet, viimast vaid põllukultuuride kahjustuspiirkonnas, küttida 20. septembrist 30. novembrini.

Looduskaitse peaspetsialist nentis, et hanede arvukuse piiramiseks ei ole linnujahi võimalusi lõpuni kasutatud.

Talvi sõnul saab lindude tekitatud kahju vähendada erinevate ohjeldamismeetmete samaaegse kasutamisega. „Suure linnuparve surve alla sattunud põldudel peaks samal ajal kasutama nii akustilist peletamist põhjustavaid pauguteid kui ka visuaalset heidutust tekitavaid peleteid, aitab ka inimeste või masinate regulaarne lähedalolek,” sõnas ta.

Viljavahelduse kombineerimisega on võimalik põldude atraktiivsust vähendada ning suurte massiivide liigendamisega saab põllud muuta lindudele ebaturvalisemaks.

Lindude arvukuse ja nende tekitatud kahju taga on muutunud keskkond
Talvi märkis, et hanede arvukus ja nende rändeaegse peatusperioodi pikenemine peegeldab keskkonnas toimuvaid muutusi. „Muutuva kliima tagajärjel on meie kevaded sageli väga heitlikud ja varasemad, vegetatsiooniperiood pikem ja neist tulenevalt kasvatavad põllumehed üha enam nii oodatavale toodangule kui ka lindude söödabaasile soodsaid kultuure. Laieneb ka taliviljade, sealhulgas õlikultuuride kasvatamine ja suureneb rohumaade pindala,” selgitas ta.

Põllumajanduse moderniseerudes suurenevad ja ühtlustuvad ka kultuuride all olevad alad, samal ajal väheneb maal tegutsevate inimeste hulk. Looduslikud liigid, sealhulgas haned-lagled, kohanevad muutunud oludega kiiresti.

Eestist läbi rändavad linnud on üks meie looduse omapära ja rikkus ning igal looduse keskel või kõrval majandajal on Talvi sõnul oma tegevuse planeerimisel mõistlik sellega arvestada.
 

 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 11/05/2023 09:10:48