Küsitlus

Millisel määral plaanid tänavu kasvatada aiasaadusi?

„Püha müristus!” Õõvastav lõpp jõematkale: vees hulpisid kilekotid surnud lambatalledega

Jõest leitud surnud lambatalled. Foto: erakogu

„Täna leitud Ahja jõelt neli suurt prügikotti lambatalledega! Palun kõigil, kellel võib olla infot antud teo kohta, teada anda! Keskkonnaametit ning Loomakaitse Liitu on teavitatud! Kes teeb nii!?” ahastas kodanik läinud nädala laupäeval põlvakate sotsiaalmeediagrupis.

Kodanike reaktsiooniks oli tülgastunud jahmatus.

„Täiesti haiglane käitumine, mis teil, inimesed, arus on ...” märkis üks.

„Issand, kui haiged inimesed võivad olla ikka. Vaesed talled. Loodame, et leitakse inimesed, kes nii tegid,” väljendus teine.

„Oeh, püha müristus!” oli kolmas lihtsalt jahmunud.

Ebameeldiv lõpp ilusale matkale
„Meil oli renditud varustus, korraldatud matk Ahja jõel,” pajatas laupäevast Heiko Tohva ettevõttest Matkajuht. „Kliendid andsid matka lõpus meile teada sellisest asjast, et märkasid mingeid prügikotte vees. Alguses ei pööranud sellele tähelepanu, aga kui neid päris mitu oli, siis otsustasid ühe avada. Sealt seest paistsid lambatallede laibad.”

Tohva sõnul rääkisid matkalised, et jõel hulpis neli kuni kuus suurt prügikotti ja osa lambatallede laipu oli ka lahtiselt puuokste vahele takerdunud. Korjuseid oli hinnanguliselt 10 ja 20 vahel.

„Ega keegi neid seal lugeda ei tahtnud, päris kole vaatepilt,” tõdes matkajuht.

Tallekeste laibad leiti asustamata kohast umbes tunnise paadimatka kaugusel Eoste ja Valgesoo külast. Sealkandis, Ahja jõe ja Kooskora oja ristumiskoha lähistel, teadaolevalt lambakasvatajaid ei ole ning isegi lähim talumajapidamine asub mitme kilomeetri kaugusel. Leiukohale saab ligi vaid veesõidukiga.

LõunaLeht avaldas lootust, et vähemalt koosnes matkaseltskond täiskasvanutest ehk seal polnud lapsi, kellele õudne vaatepilt võiks jätta püsiva jälje.

„Jaa, täiskasvanud meesterahvad olid kõik. Aga nad olid ikkagi ülimalt häiritud sellest. Kes ei oleks, olgu ta mees, naine või laps. Seal pole vahet. Igal juhul väga kole lugu,” vastas Heiko Tohva.

Seda, kas korjuste kõrvaldaja oli kottidesse ka mingeid raskusi pannud, ei hakanud matkalised Tohva sõnul vaatama. Et aga kilekotid hulpisid jõepinna lähedal ja olid okstesse takerdunud, oletab mees, et pigem mitte.

Miks keegi midagi sellist teha võis, ei oska matkajuht enda sõnul oletadagi.

„See on täiesti mõistusvastane,” ohkas ta. „Matkalised, need härrad, ütlesid küll, et proovisid vaadata, kas lammastel äkki on kõri läbi tõmmatud või midagi, aga seda ei paistnud. Aga nad ka ei tahtnud väga ... kes tahab lambalaipade sees seal sorkida ka. Nemad küll ei näinud, et oleks tapetud [talled] enne seda [jõkkeviskamist] ära. Me ise ikka väga lootsime, et nad on surnud loomulikku surma või näiteks mingi haiguse tagajärjel ja siis on püütud nendest vabaneda sellisel moel.”

Matkalised jõudsid sel laupäeval finišisse ja andsid info õõvastava leiu kohta matkajuhile edasi. Matkajuht pöördus keskkonnaameti ja loomakaitseliidu poole. Keskkonnaamet omakorda edastas info põllumajandus- ja toiduametile, kelle valdkonda selline juhtum kuulub.

„Me oleks võinud selle ka jätta lihtsalt sinnapaika, mõelda, et issand, kui õudne, ja minna koju. Aga see ei ole normaalne,” ohkas Matkajuhi töötaja. „Ma ei oska ühtki põhjust pakkuda, miks üks inimene peaks seda tegema. Vetamet (praegune põllumajandus- ja toiduamet – toim) arvas, et tõenäoliselt on laibad lähedal olevalt sillalt vette visatud. Nad kontrollisid ka, et seal lähedal pole lambakasvatajaid otseselt. Aga keegi on seda teinud ja üsna värskelt, need [korjused] ei olnud ju veel kuidagi lagunema hakanud.”

„Olen häiritud ja kohe väga,” lisas ta. „Kõik sellised loomavastased teod on täiesti taunitavad minu silmis. Mulle ei mahu pähe, kuidas saab keegi niimoodi käituda. Üks asi on ka see, et tegu on tohutu reostusega, jõgi kannab selle pikale lõigule laiali. Ja teine asi on inimlikkus. Et mis siis päriselt nende lambatalledega juhtus, et need oli vaja prügikottidesse panna ja jõkke visata.”

OÜ Matkajuht andis esmaspäeval hiljem täpsustavalt teada, et siiski oli osa korjustega kotte jõe põhjas ehk seega uputatud koos raskustega. Väidetavalt selgus siiski, et piirkonnas tegutseb üks lambakasvataja. Esmaspäeva pealelõunal olid ametimehed sündmuspaigal lammaste korjuseid otsimas.

„Loodan, et see info siiski viib selleni, et keegi need kotid ja laibad sealt ära toob. Talledele on kindlasti vaja patoloogilist ekspertiisi, et kas nad olid haiged, juba varem surunud või siiski uputatud. Kohutav!” edastas Matkajuhi esindaja.

Matkajuht saatis LõunaLehele ka ühe matkalise tehtud fotod koos järgneva kommentaariga: „Minu tehtud pildid on kilekottidest natukene allavoolu, kilekotid jäid ülespoole, äkki mõnedkümned meetrid, ning kõigi mäletamist mööda oli neid seal kaks kuni neli kotti üsna lähestikku nii jõe põhjas kui kalda pool servades. Peaksid olema lihtsasti leitavad, kui kaardi järgi kohale minna. Piltidelt kahjuks täpsemalt näha ei ole, aga mäletamist mööda nähtavaid kahjustusi laibal polnud. Vanust määrata ei oska, aga tegu ikka väikese loomaga. Keegi avas ühe koti, kust tuli nähtavale mitu laipa. Loodame, et see, kes nad sinna viskas, saab teenitud karistuse.”

Loomakaitsjad hoiavad uurimisel silma peal
Pille Tees Eestimaa Loomakaitse Liidust (ELL) võttis kokku neile saabunud teate: kanuumatkajad leidsid Põlvamaal Ahja jõel mitu suurt prügikotti, mis olid surnud lambaid (teataja sõnul tallesid) täis, osa loomi oli kottidest väljas ja hulpis jõel. Kotid laipadega on uputatud jõe põhja (raskustega), kotid olid teataja sõnul värsked, kottidest välja ulpinud laibad nähtavate kahjustusteta. Teataja on pöördunud keskkonnaameti (KKA) poole, kes olevat teavitanud asjast ka põllumajandus- ja toiduametit (PTA). Leiukoha läheduses pidavat asuma ka vähemalt üks koht, kus kasvatatakse lambaid.

„ELL on ka omalt poolt edastanud pöördumise nii PTA-le kui KKA-le palvega ametkondadel reageerida vastavalt oma pädevusele. ELL-ile teadaolevalt on tänaseks vähemalt KKA reageerinud ja ametnikud on täna ka leiukohas,” sõnas Tees esmaspäeval.

„ELL ei tea praeguse seisuga veel kommenteerida, millistel asjaoludel loomad hukkusid ja mis põhjusel olid loomad jõkke visatud. Küll aga viitab leid, et tegemist on tahtliku tegevusega, seejuures pole hetkel teada, kas loomad olid enne jõkke sattumist elus või mitte,” nentis loomakaitseliidu esindaja. „Loodetavasti ametnike reageerimine ja tegevus annavad vajalikud vastused ning tegija tuvastatakse. Kui tegemist oli juba enne jõkke viskamist mingil põhjusel hukkunud loomadega, siis selline korjuste käitlemine ei ole igal juhul lubatud ning juhtumit peavad menetlema nii PTA kui KKA. Kui loomad olid aga enne jõkke viskamist elus ja nad uputati, siis on tegemist süüteoga, mis tuleks edastada menetlemiseks juba politseile. Siiski ei saa praeguse seisuga väita ega kinnitada ühte või teist versiooni ning selgus peaks saabuma ametnike uurimistoimingute tulemusel.”

Tegijat ootab priske trahv
Keskkonnaametist kinnitati LõunaLehele, et loomsete jäätmete käitlemise üle teeb järelevalvet PTA ja nende äravedu teostab AS Vireen – ning hukkunud loomi sellisel kujul kindlasti jõkke visata ei tohi.

Põllumajandus- ja toiduameti Lõuna regiooni juhataja Inge Saavo sõnul käisid PTA ametnikud koos KKA töötajatega esmaspäeval viidatud koordinaatide alusel sündmuskohal kontrollimas, kuid umbes kolmekilomeetriselt lõigult loomi ei leitud. Teataja täpsustas asukohta ning teisipäeval läksid ametnikud paadiga Ahja jõele korjuseid otsima. Lõunaks oli esimese hooga leitud kolm kilekotti viie surnud lambatallega.

„Surnud või hukkunud loomad, kaasa arvatud tauditõrje eesmärgil hukatud loomad ning ka looted, loetakse teise kategooria loomseteks kõrvalsaadusteks, mis tuleb koguda ja saata nõuetekohaseks töötluseks jäätmete käitlemiseks tegevusluba omavasse töötlemisettevõttesse,” selgitas Saavo seadusi.

Veterinaarseadus sätestab ka karistused sellise käitumise eest. Veterinaarnõuete rikkumise eest võib saada kuni 800 eurot trahvi. Kui looma või loomse saaduse käitlemine pannakse toime viisil, mis ohustab inimese tervist või keskkonda, siis on trahv kuni 1200 eurot. Juriidiline isik võib aga esimesel juhul arvestada kuni 20 000 euro ja teisel juhul kuni 32 000 euro suuruse trahviga.


Põlvamaal päästeti uputamisele määratud kassipojad
Cats Help MTÜ kirjutas sotsiaalmeedias esmaspäeval Põlvamaalt laekunud teatest: „Nägin ühte purjus meest, ta oma küla elanik siin, nägin, kuidas ta raudtee ääres kive korjab ja kilekotti paneb. Läksin juurde, tal seal kilekotis vastsündinud neli kassipoega. Rabasin koti käest ja päästsin nad just. Mida edasi teha?”

Cats Helpi esindaja sõitis Tartust Põlvamaale kohale ja tõi kassipojad ära. Uputamisele määratud pisikassidele otsiti imetavat kasuema, lisaks palus Cats Help MTÜ võimalusel oma tegemisi toetada, sest nende hoole all oli selle nädala seisuga 185 kassipoega.

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 11/05/2023 09:27:25

Lisa kommentaar