Küsitlus

Kas sa elad kaasa jalgpalli Euroopa meistrivõistlustele?

10 miljonit Nursipaluga seotud omavalitsustele – kas liiga vähe ja liiga hilja?

Nursipalu meeleavaldus Võrus ja kaitseminister Hanno Pevkur. Foto: Urmas Paidre / LLi arhiiv

Valitsuskabinet toetas esmaspäeval kaitseministri esitatud harjutusväljade arendamisega seotud kompensatsioonimeetmete paketti, millega plaanitakse suurendada kohalike omavalitsuste toetusi ja määrata neljale Nursipaluga seotud omavalitsusele kokku ühekordselt 10 miljoni euro suurune investeeringutoetus. Kokku suunatakse lähiaastatel Võrumaale ligi 200 miljonit kaitseinvesteeringuid. Mida arvavad sellest kõigest asjaosalised?

„Keeruline julgeolekuolukord nõuab Eesti kaitsevõime suurendamist, mille oluline osa on harjutusväljad. Meie eesmärk on leida tasakaal Nursipalu ja teiste harjutusväljade arenduse ning kaasnevate mõjude leevendamiseks,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur. „Oleme kohalikele elanikele koostöö ja riigikaitsesse panustamise eest väga tänulikud.“

Pakett koosneb kaitseministeeriumi teatel kolmest kompensatsioonimeetmest.

* Kohalikele omavalitsustele senisest suurema püsiva häiringu toetuse maksmine, mis arvutatakse häiringu mõjuala pindala ning mõjualas asuvate eluruumide arvu põhjal. Toetust makstakse kohaliku omavalitsuse üksusele, mille territooriumil paikneb harjutusväli ja harjutusvälja ümbritsev ala sõltuvalt harjutusvälja iseloomust kuni nelja kilomeetri ulatuses harjutusvälja piirist, kui mõjualal paiknevad ehitisregistrisse kantud eluruumid. Samuti laieneb hüvitiste saajate ring – eespool nimetatud tingimustele vastab 16 omavalitsust: Alutaguse vald, Anija vald, Antsla vald, Kadrina vald, Kiili vald, Kuusalu vald, Lääne-Harju vald, Narva-Jõesuu linn, Pärnu linn, Rõuge vald, Saarde vald, Saku vald, Tapa vald, Toila vald, Võru linn ja Võru vald. Kokku suureneb omavalitsustele iga aasta makstav summa enam kui ühe miljoni euro võrra, seniselt 292 000 eurolt 1,35 miljoni euroni.

* Kümne miljoni euro suuruse ühekordse investeeringutoetuse maksmine seoses Nursipalu harjutusvälja laiendamisega, arvestades nii elanike arvu kui harjutusvälja pindala. Toetuse suurus on Võru vallale kolm miljonit eurot, Rõuge vallale kaks miljonit eurot, Antsla vallale kaks miljonit eurot ning Võru linnale kolm miljonit eurot.

* Rakendada 50-protsendise omaosalusega investeeringutoetust otse kohalikele elanikele, et leevendada põhjendatud juhtudel harjutusväljast tulenevaid häiringuid (peamiselt müra ja vibratsioon), võimaldades hoonete konstruktsioone vastupidavamaks muuta. Selleks lepitakse kohalike omavalitsustega lähiajal täpsemalt kokku meetme rakendamise tingimused ja ulatus.

Pevkuri sõnul tähendab uus pakett seda, et juba 2019. aastast makstud kompensatsioonid muutuvad suuremaks ja püsivamaks.

„Harjutusväljade kompensatsioonimeetmed peegeldavad vastastikust tasakaalu ning vastutust riigi ja kohaliku kogukonna vahel. Toetused annavad kohalikele omavalitsustele rohkem kindlustunnet ja aitavad kompenseerida harjutusväljadest tulenevaid häiringuid ja mõjusid,“ ütles kaitseminister.

Pevkur täiendas, et kokku suunatakse lähiaastatel Võrumaale kaitseinvesteeringutest ligi 200 miljonit eurot, mis on läbi aastate suurim investeering Kagu-Eestisse nii lühikese aja jooksul.

Lisaks tutvustas kaitseminister põhimõtteid erakinnistute omandamiseks. Harjutusvälja laiendamise käigus tagatakse õiglane kompensatsioon kinnisasjade omanikele vastavalt kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusele (KAHOS). Omandamisel püütakse jõuda kokkuleppele kinnisasja omanikuga ning tagada, et omandamise tõttu jääks inimene vähemalt sama heasse olukorda.

„Hoonestatud kinnisvara hüvitisväärtuse määramisel lähtutakse asenduskulust või kui see pole võimalik, vara ülesehitamise kulust. Eluhoonetega hoonestatud kinnistute hüvitisväärtuse määramisel on võimalik kulumit mitte arvestada,“ ütles riigi kaitseinvesteeringute keskuse riigivara valdkonnajuht Tambet Tõnisson.

„Liiga hilja, sest juhtunud sündmusi ei saa enam kunagi tagasi pöörata,” teatas ministeeriumi ülaltoodud sõnumi peale Meie Nursipalu MTÜ. „Kas usaldust annab kuidagi taastada valitsuse käitumise vastu?”

Toetuspaketi kohaselt hakkaks seega ka Võru linn saama häiringutoetust, mis tähendab Võru linnale ca 150 000 eurot aastas, ühekordset investeeringutoetust kolm miljonit ning 50-protsendise omaosalusega investeeringutoetust otse kohalikele elanikele, et leevendada põhjendatud juhtudel harjutusväljast tulenevaid häiringuid.

Linnapea Kalvi Kõva sõnul ei vähenda need meetmed kaugeltki mitte negatiivseid mõjusid, mis harjutusvälja laiendamisega Võru linnale kaasnevad. „Antud toetusmeetmed ei tähenda, et me miskitki moodi muudaksime oma seisukohti Nursipalu harjutusvälja laiendamise osas. Ma jätkuvalt arvan, et laiendamise eeltingimus on ulatuslikud sotsiaal-majanduslike mõjude ja keskkonnamõju hindamised. Kohaliku omavalitsuse eelarve saab vaid mõnevõrra leevendust, kuid see ei korva kaugeltki Võru inimeste võimalikku negatiivset elukvaliteeti,“ ütles Kõva.

Linnapea lisas, et murelikuks teevad linna eelarvelised vahendid tulevikus. „Ajateenijad ja välisriigi sõdurid seda poolt ei korva ning maksutulu tänu neile ei suurene. Vajalik oleks näiteks Nursipalu harjutusvälja laiendamise kontekstis alalist elukohta nõudvate ametkondade toomine Võrru,“ sõnas ta.

„Samuti näeme riigi suuremat panust meie tänavatesse investeerimisel ja nende hooldamisel. Nursipalu harjutusvälja laiendamisega suureneb märgatavalt kaitseväe tehnikast tulenev koormus linnatänavatele,“ jätkas Kõva. „Juba praegu on hädavajalik negatiivsete mõjude seirejaama ja sõjaväepolitsei kontrollüksuse olemasolu meie linnas.”

„Mul on isiklikult üsna mõru maitse suus,” kommenteeris Rõuge vallavanem Britt Vahter oma blogis. „Riik on otsustanud anda omavalitsustele raha häiringute ja mõjude leevendamiseks. Aga kuna mõjusid pole hinnatud, siis on üsna keeruline öelda, kuidas need mõjud väljenduma hakkavad.”

„Täna avalikuks saanud info puhul tuleb taas tõdeda, et omavalitsused said lõplikest lahendustest teavitatud samal ajal kui avalikkus,” märkis vallavanem esmaspäeval. „See tähendab, et sügavamateks aruteluks ei võetud taas aega ja meie soovitud mõjude hindamine… Nojah, see jääb endiselt hüüdja hääleks kõrbes. Samal ajal tekib avalikkusel ja ajakirjandusel küsimusi üha juurde ja need esitatakse just vallajuhtidele. Ainuüksi täna on press juba kahe väljaande kaudu küsinud, kas oleme nüüd rahul ja mida me rahaga ette võtame. Ei, me pole endiselt rahul, ja see rahulolematus pole endiselt rahas mõõdetav.”

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 05/06/2023 08:46:44

Lisa kommentaar