Küsitlus

Kas külastad sel suvel Eestimaa suvelavastusi?

TAGANTJÄRELE TARKUS: vald pani parkmetsa raiega mitmekordselt puusse

Raie Intsikurmus, selline näeb täna välja laululava tagune ala. Foto: Vidrik Võsoberg

„Tagantjärele tarkus on tavaliselt täppisteadus,” muigab pisut mõrult Põlva vallavolikogu revisjonikomisjoni juht Ahti Bleive, tõstes esile, et Põlva vallavalitsus eksis Intsikurmu metsa raiet planeerides neljakordselt mahuga ning algul ka kolmekordselt enampakkumise alghinnaga. Ehk: vähemalt tagantjärele vaadates võinuks vald täpsemini või operatiivsemalt majandades metsa eest kenama kopika teenida. Vallavalitsus peab kriitikat mitmes mõttes ebaõiglaseks, märkides muu hulgas, et Intsikurmu pole majandusmets ning kaitsealaga seotud asjaajamiste ajal ürask ei puhka.

Juba aastaid oli teada, et Põlva Intsikurmu parkmetsas – laulu- ja tantsupidude ning suure suvise festivali paigas – toimetab kuuse kooreürask. Mullu kevadel hakkas Põlva vald planeerima sanitaarraiet kahjustatud kuuskede mahavõtmiseks ning tellis metsa uuendamise kava.

„Intsikurmu laiemalt on meil nüüd vaatluse all, sest nagu võib-olla ise olete näinud, seal on tohutu suurel hulgal üraskikahjustust. Praegu on koostamisel metsamajandamiskava ja keskkonnateenistus on andnud loa raie teostamiseks,” rääkis abivallavanem Arne Tilk mullu maikuus LõunaLehele.

Abivallavanem tunnistas toona, et Intsikurmus ollakse sunnitud raiet tegema ja kindlasti muutub selle tagajärjel märgatavalt parkmetsa ilme. Väga suures ulatuses on üraskid teinud kahjutööd eeskätt laululavast paremale poole jäävas metsas. Kui suures mahus metsa maha võetakse, see pidi selguma peale metsamajandamiskava valmimist.

Riigihanke raieõiguse enampakkumise korraldamiseks võitis hilissügisel kohalik Põlvamaa Metsaühistu. Metsaühistu korraldas kasvava metsa raieõiguse enampakkumise alghinnaga 17 500 eurot tänavu jaanuaris. Raiuda oli kavade järgi vaja 350 tihumeetrit. Ühtegi pakkumust ei laekunud. Veebruaris tehti uus enampakkumine 5000-eurose alghinnaga. Pakkumusi laekus kaks. Nendest kvalifitseerus Lemeks Põlva oma, kes pakkus raieõiguse eest 5509 eurot.

Niisiis, enampakkumiselt soovitud hind osutus kolm korda oodatust väiksemaks, kuid sellega möödaarvestused ei piirdunud: reaalselt raiuti Intsikurmus 350 tihumeetri asemel 1557 tihumeetrit.

Lemeks Põlva maksis vallale kokku 24 500 eurot, millest 19 000 ülejäänud raiemahu eest. Ehk pealtnäha vald kahju ei kannatanud.

Metsatehnika jaoks on vahe suur
Põlva vallavolikogu revisjonikomisjoni juht ja opositsiooni esindaja Ahti Bleive aga hindab, et valla esindajate poolt asjaajamine lonkas.

„Meil on põhiliselt üks etteheide ja probleem: seda potentsiaalset raiemahtu ei hinnatud piisava täpsuse ja põhjalikkusega, sellest mindi kuidagi väga kergelt üle,” märkis ta. „Kui algul pannakse hankesse raiemaht 350 tihumeetrit ja tegelik raiemaht tuleb 1500 millegagi tihumeetrit, siis see on selline asi, mis ei näita, et oleks väga põhjalikult asja ette valmistatud. Selle tõttu tõenäoliselt kukkuski esimene pakkumine läbi. On väga suur vahe, kas metsamehed on huvitatud tulema oma masinatega kohapeale 350 tihumeetri pärast või 1500 tihumeetri pärast.”

Bleive sõnul on vallavalitsusest öeldud, et raiet planeeriti metsamajandamiskavade alusel, kus on toodud kahjustuste protsendid, ning selle järgi arvutati tihumeetreid. Bleive aga leiab, et tegelikult oleks võinud käia ikkagi metsas spetsialistiga kohal. Ta kinnitab, et juba mullu sügisel kõlas volikogus, kui vallavalitsuse esindaja küsis volitust vara võõrandamiseks, et pakutud raiemaht pole õige, et Intsikurmus on kindlasti rohkem kui 350 tihumeetrit puid, mida raiuda.

Bleive on revisjonikomisjoni esindajana uurinud vallavalitsusest, kas TerraPro OÜ koostatud inventeerimiskavad ja raiesoovitused sisaldasid ka raie hinnangulist mahtu. Ta sai enda sõnul teada, et ei, inventeerija tõi välja kahjustatud puude protsendid. Teadaolevalt mullu kevadel tehtud inventeerimise alusel arvutas raiemahtu vallavalitsus ise.

„Siin on kordades on vahe,” nentis ta. „Ma saan aru, et kui isegi pool, siis ei oleks väga suur probleem: ütleme 350 tihumeetrit hankesse ja 700 tegelikult tuleb. Aga kui tegelikult tuleb 1500 ja peale, siis on midagi paigast ära.”

„Hea küsimus,” naeris revisjonikomisjoni juht, kui LõunaLeht uuris, mismoodi tema volikogu liikmena selgitaks lihtsale vallakodanikule kirjeldatud olukorda: vald hakkas raiuma 350 tihumeetrit puitu, aga reaalselt tuli seda neli korda rohkem. „Ma ei oskaks seletada. Ütleksin pigem niimoodi, et kui ma olen metsa eraomanik, siis ma nii ju ei tee. Ma väga täpselt arvutan ja arvestan, kui palju mul sealt [puitu] tulemas on, ja kui ma mingit hanget teen või panen müüki, siis ma ikka eeldan, et saan täpse tulemuse. Siis on ka huvi suurem ja ka hind suurem.”

Bleive leidis, et esimene enampakkumine ebaõnnestus eeskätt pakutud väikese mahu tõttu, samas oli tol hetkel puidu hind väga hea. Ta hindas – öeldes, et tegu on küll juba spekulatsiooniga –, et kui esimene enampakkumine oleks korda läinud, võinuks vald tänu kõrgele puiduhinnale ka rohkem tulu teenida. Küll aga oleks suurema mahu puhul metsafirmade huvi pakkumust esitada olnud suurem. Ilmselt oli aga ka esimese enampakkumise alghind liiga kõrge.

„Ma ei tea, miks pannakse enampakkumisele väga kõrge alghinnaga, oleks võinud ikka panna madalama hinnaga,” hindas ta. „Aga eks see on tagantjärele tarkus ja see on tavaliselt täppisteadus.”

Revisjonikomisjon tegeleb Bleive sõnul praegu volikogule kontrollakti koostamisega, kus kirjeldatud probleem välja tuuakse. Juriidiliselt on asjaajamine olnud korrektne ja Bleive sõnul on eeskätt tegu õppetunniga.

„Ega ole siin ka midagi erilist ette võtta, sisuliselt ikka tuleb õppida, et järgmine kord mitte selliseid asju korrata, vaid pigem olla heaperemehelikum,” sõnas ta lõpetuseks.

Ürask on riigi veskitest kiirem
Niisiis: kuidas juhtus, et Intsikurmu reaalne raiemaht osutus hinnatust neli korda suuremaks?

„Väga lihtsalt: otsast raiud ja näed,” vastas Põlva abivallavanem Arne Tilk. „Kui sa ühel hetkel olukorda hindad ja teisel hetkel reaalselt jõuad pakkujaga lepingusse, siis need on kaks erinevat aega. Toon ühe näite: ühel hetkel vaatad, et sul on seitse puud metsas üraskitest kahjustatud, aga järgmisel kevadel võib olla terve hektar. See on protsess, mis on väga kiiresti metsa kahjustav. Ja see, et me oleme sunnitud kõik need asjad keskkonnaametiga kooskõlastama, võtab kõik paraku aega. Teine pool, mis tekitab sellise (aja)akna, on ju see, et meie kohaliku omavalitsusena oleme hankijad.”

Tilk täpsustas, et Intsikurmu ei ole mitte metsakorralduskava alusel majandatav majandusmets, vaid looduskaitsealal asuv mets, mille raietöödele kehtivad ranged nõuded.

Kriitikute küsimuse peale, miks oli esimese raie enampakkumise alghind liiga kõrge, abivallavanem ohkas.

„Kas oli?” küsis ta retooriliselt vastu. „Olgem ausad – ei tundu olevat. Toon ühe näite: küttepuu hind oli möödunud aastal ühtäkki sada ja rohkem eurot. Täna on heal juhul 60 eurot ja alles poolteist aastat tagasi oli küttepuu hind 40 eurot. Need asjad (inventeerimine, lubade taotlemine, hanked jne – toim) võtavad aega. Igapäevast turusituatsiooni me prognoosida ei oska. Isegi börs ei oska, rääkimata meie majast (Põlva vallavalitsus – toim) ja teadmistest.”

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 05/06/2023 08:46:58

Lisa kommentaar