Küsitlus

Kas külastad sel suvel Eestimaa suvelavastusi?

ARVESTA OHTUDEGA: ka saunas võib minna liiga tuliseks

Foto: päästeamet

Saunalembeste eestlaste jaoks on tänavused leilitamised erilisemad – Eesti maaturismi ühing nimetas aasta 2023 sauna-aastaks, et see kuum seltskondlik tegevus veelgi populaarsemaks muuta. Aga pidu võib ka eluohtlikult tuliseks kiskuda nagu hiljuti Viljandimaal.

Kui päästjad kevadel hädakõne peale Odiste külla jõudsid, oli ühe elumaja hoovis asuv saun lausleekides ja selle katus juba sisse kukkunud. Päästjad suutsid küll ära hoida selle, et tuli elumajani ei jõuaks ja autosid ei süütaks, aga saunatamisega on selles majapidamises nüüd mõneks ajaks kõik.

„See on näide sellest, miks peab ka saunas suitsuandur olema. Meil oli Sõmeru vallas hiljuti sündmus, kus saunakerise tagune sein oli kärssama läinud, kuid kuna andur andis häire, siis reageeriti kiiresti ja suuri kahjusid ei tekkinud,” selgitas G4Si erakliendiüksuse juht Tarmo Pärjala.

Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna ekspert Tiina Kiil meenutab detailsemalt ühte juhtumit eelmisest aastast.

Pererahvas oli valmis saanud uue sauna koos korraliku kerisega, kuid suitsutoruks pandi tavaline isolatsiooniga ümbritsetud metalltoru. Edasist võis juba kahjuks karta – suitsutoru ümber olev lagi süttis, sest isolatsioonikiht oli liiga õhuke. „Näeme, kui oluline on kasutada vastava kasutusotstarbe jaoks toodetud detaile. Antud sauna puhul puudus spetsialisti hinnang sellise küttesüsteemi ohutusele,” nentis Kiil. Ta märkis, et ka korstnapühkija polnud selles kodus käinud.

Puhas korsten pole veel kõik
Aga mida nendest näidetest õppida? Kas piisab korstnapühkija kutsumisest või on see liiga lihtne lahendus?

Küttesüsteeme peab puhastama kord aastas, kuid kui tootja on kasutusjuhendis näinud ette teistsuguse puhastusrežiimi, siis tuleks seda järgida.

„Erakasutuses olevate saunade küttesüsteeme võib oskuste olemasolul enda tarbeks puhastada maja/sauna omanik ise, kuid ka sellisel juhul peab iga viie aasta tagant kutsuma kutselise korstnapühkija, kes puhastab kogu küttesüsteemi, kontrollib selle seisukorda ning annab hinnangu küttesüsteemi ohutusele,” rõhutas Kiil.

Samas ei tähenda korstnapühkija kutsumine alati seda, et tuleohutus on garanteeritud. Kiil tõi näite, kus saunas olev metallist suitsulõõr asus puidule liiga lähedal ning kuumusest süttis suitsulõõri laes läbiviigu koht. Tulekahju saadi kontrolli alla ning maha põles vaid osa vahelaest ja katusest, kuid olukorra teeb kurvaks fakt, et kaks kuud enne põlengut oli elumajas käinud korstnapühkija, kuid küttesüsteem jäeti hooldamata.

Do it yourself ei kõlba kuhugi
Tuleohtu suurendavad aina rohkem populaarsust koguvad DIY-projektid (eesti k „tee seda ise”). Ka saunade puhul võib väikese guugeldamisega leida artikleid, mis julgustavad ise ehitama – kui trell püsib käes, siis mis see pisike ehitus ära ei ole! Tegelikult pole see nii hea mõte, kui esialgu tunduda võib.

Kiil nentis, et saunapõlengute põhjused on sageli tingitud just ehituslikest vigadest. Näiteks on küttesüsteemi osad (keris, suitsutoru, korsten, läbiviigud jne) puidule liiga lähedal. Probleemiks on olnud ka kaitseekraanide paigaldamine otse puidule või kruvide kinnitamine otse puitkonstruktsiooni.

Esimene samm on ikka see, et sauna peaks ehitama professionaal. SaunaProfi esindaja Dmitri Kurbatov ütles, et kui sauna projekti pole, siis ei tasu seda mitte mingil juhul ise ehitama hakata.

„Väga tihti unustatakse paigaldada elektrikaablid elektrikerisele, kerise andurile ja välisele juhtpuldile. Igal tootjal on erinevad nõudmised,” märkis ta.

Kurbatovi sõnul on potentsiaalseks tuleohuks juba see, kui ei loeta kerise ja teiste sauna seadmete kasutusjuhendeid. „Suur probleem on ka korstende mitteametlik paigaldus. Väga tihti paigaldavad neid üldehitajad, kes ei oska hinnata ohutuskauguseid ega valida materjale, mis võiksid kaitsta katuse karkassi, lage ja seinu,” toonitas ta. „Kindlasti on ohtlik ka metallkorstende kulumine ja kerises või korstnas olev tahm.”

Ta lisas, et praktikas on korduvalt ette tulnud, et nad peavad sauna ümber ehitama. „Nendes saunades olid väga võimsad puukerised, aga ohutuskauguseid ei arvestatud. Ehitasime kerise taha tulekindla seina ning samuti tegime tulekindla lae,” rääkis saunaehitaja.

Saunaomaniku meelespea
Ohutusjärelevalve ekspert Kiil lisas, et kui saun on ehitatud vastavalt kooskõlastatud ehitusprojektile ning see omab kasutusluba, siis kõigi eelduste kohaselt on saun ehitatud tuleohutult.

On aga paar asja, mida tasuks meeles pidada:
* tahkeküttel saunade puhul on vingugaasiandur kohustuslik;
* järgige küttesüsteemi tootjapoolseid juhiseid;
* saunas võiks olla tulekustuti, et tulekahju juba algfaasis kustutatud saaks;
* saunas võiks olla ka suitsuandur, mis annab tulekahjust kiirelt märku;
* hoidke liikumisteed vabadena;
* vältige põlevmaterjali kuhjamist ruumidesse. Nt saunapuid tooge ainult kütmiseks vajalik kogus.

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 08/06/2023 08:39:50

Lisa kommentaar