Küsitlus

Kas oled alustanud grillimishooaega?

Selts annab külale näo ja pakub maainimestele vaheldust

Karilatsi külaseltsi kevadised talgud. Foto: Karilatsi Küla Selts

Igale külale annab näo ja ilme seal tegutsev selts. Urvastelased paistavad silma nii spontaansete ürituste kui ka filmide näitamisega, Logina ja Lootvina elanikud jalgrattamatkade ja pannkoogihommikutega, Karilatsi külas on koguni oma bänd, mis mängib küla üritustel.

Antsla vallas tegutsev Urvaste külade selts erineb teistest külaseltsidest sellega, et kohalikud ettevõtmised toimuvad neil spontaanselt. Kui kellelgi seltsirahvast tuleb hea idee, viiakse see ruttu ellu. Kui ühel ajal tekib mitu head ideed, viiakse need ellu järjekorras.

Seltsimaja perenaine Mariina Kõller ütles, et kohtumised kaugemalt tulnud esinejatega toimuvad siis, kui aeg sobib esinejatele. „Räpinas töötavad Urmas Roht ja Toivo Niiberg käisid meil vähetuntud puuvilju tutvustamas,” tõi ta näite üritusest, kus aeg tuli planeerida nii, et see mõlemale esinejale ühel ajal sobiks.

Filmide näitamisega on see lugu, et jaanuaris ju ei tea, millal täpselt on ühe või teise filmi esilinastus ja millal tegijad koos filmiga saavad Urvastesse tulla. Seltsi liige Virve Üprus jälgib Eesti filmide esilinastusi.

Homme näeb seltsimajas filmi „Põrgu katlakütja”. See on lugu kunstnik Aivar Simsonist ehk Seaküla Simsonist. Kohale tulevad ka filmi tegijad.

Kindlalt on paigas urbanipäeva laada toimumise aeg.

Kõller sõnas, et tänavu märtsis tähistati seltsimajas väga uhkelt Contra sünnipäeva. Tuleval aastal seda üritust ei toimu.

Ühel päeval otsustati sügisandidest näitus teha. Otsustatud ja tehtigi. Kõik ümberkaudsed perenaised tõid oma aiasaadused seltsimajja ja panid igale sildi juurde. Teisel korral viidi ellu idee teha poes müüdavate munade karpidest väljapanek. Näitusel oli üle poolesaja munakarbi, üks uhkem kui teine.

Neil päevil võetakse seltsimajas maha juba manalateele läinud eaka mehe ristpistes tehtud ja raamitud seinapildid.

Kõller ütles, et tänavu käidi ümberkaudsete elanike koduaedu uudistamas ja sealt ideid saamas. „Meil on väga mitmekesised koduaiad,” tunnustas ta. Sügisel toimub seltsimajas aga lillesibulate vahetus.

„Meile ei sobi see, et kui kalendris on taas järjekordne tähtpäev, peame selleteemalise ürituse tegema,” ütles Kõller. Ta märkis, et aasta alguses on raske ette näha näiteks isadepäeva tähistamist oktoobris: milline on sel päeval ilm, peredes võivad nii pika aja jooksul plaanid muutuda.

„Mulluse kadripäeva märksõnaks oli meil valge, see tähendas, et tulija pidi midagi valge värviga seonduvat kaasa võtma või selga panema: kes tõi hapukoorega kaetud salati, kellel oli midagi valget seljas,” meenutas ta.

Kuna Urvaste külade selts ei ole valla allasutus, ei pea nad vallale aru andma ning tänu sellele saavad endale planeerimata, kuid see-eest põnevamaid üritusi korraldada. Üritustele Urvaste seltsimajja on sõidetud Sulbist, Karulast, Tartust ja mujaltki.

See, et seltsimajas saavad inimesed pesu pesta, ei ole Urvaste kandis uudis, kuid uudis on see, et tänavu kasvas pesupesijate arv hüppeliselt, ühes kuus käidi 40 korda. „Meie inimeste kaevud jäid tänavu tühjaks,” selgitas Kõller.

Jalgratas ja pannkoogid
Logina ja Lootvina on külad Põlva vallas. Külavanem Tõnu Lumi ütles, et kui külaelanikud ei suhtle, on see territoorium, sest koht ei ela. Suhtlemises on elu.

„Meie korraldame tähtpäevadega seotud traditsioonilisi üritusi nagu aastavahetuse pidu ja vastlapäev. Aastavahetuse peo peame juba uuel aastal, jaanuari teisel nädalavahetusel. Vastlapäeva peame siis, kui on võimalus liugu lasta, peale liugu on mõnus sauna minna ja hernesuppi süüa,” rääkis Lumi.

Külaseltsil on oma saun, mille rekonstrueerimine lõpetati Eesti riigi 100. sünnipäeva aastal. Tänu sellele on sauna seinal tahvlike „Eesti 100”. Paastumaarjapäeva tähistavad naised koos saunas, see üritus on meestele keelatud. Mehed kogunevad mujale jutuajamiseks siis, kui neil aega on.

Igal aastal heisatakse vabariigi sünnipäeva hommikul ühiselt külaplatsil riigilipp ja süüakse kiluvõileiba.

„Korra aastas on meil külapäev ja kevadel koristuspäev, samuti korra aastas sõidame jalgratastega ümbruskonnaga tutvuma. Käesoleva kuu alguses sõitsime Roy Striderile külla, uudistasime ka Ahja mõisa ja selle ümbrust,” kõneles külavanem.

Nukraks teevad juhtumid, kui noored lahkuvad küladest. On olukordi, kus vanemad renoveerivad maja eesmärgiga, et selles on igale lapsele ruumid. Mõne aja möödudes selgub, et lapsed ei tahagi maale jääda ja vanemad jäävad kahekesi suurde majja.

„Tundub, et kohati hakkab põlvkondade järjepidevus kaduma, kuid õnneks on ka maale tulijaid. Lootvina külla tuli kolm noort peret, kes osalevad ka külarahva ühisüritustel,” rääkis Lumi.

Üks tore tava on Logina ja Lootvina küla elanikel veel: sügisest kevadeni on neil iga kuu viimasel pühapäeval külakeskuses pannkoogihommik, kus õnnitletakse ka lõppeva kuu sünnipäevalapsi. Septembri viimane pühapäev on õnnitlusterohkeim, sest käepigistuse saavad ka suvekuude sünnipäevalapsed.

Eoste ja Valgesoo külavanem Andu Hanson ütles, et neil on alles neli olulisemat üritust: vastla-, talgu-, külade- ja jaanipäeva tähistamine. Varem oli ka laat, kuid elu kitsamaks minekuga on see minevikku jäänud. Kogenemiskoht on külaplats Eostes, kus on ka kaminaruumiga saun.

„Jaanipäeva tähistamine on rahvarohkeim, üle tuhande inimese tuleb siia Eesti erinevatest kohtadest,” sõnas külavanem. Ta lisas, et küladesse on elama tulnud noori peresid, lisandunud on uusi eramuid ja vanu reoveeritud. Praegu elab kahes külas kokku 120 inimest.

Küla oma bänd toob rahva kokku
Olar Käo on värske Karilatsi külavanem, kellel seda tööd on enda sõnul lihtsam teha, sest on oma firmast saanud üksjagu juhtimiskogemusi. Käo kutsus ellu Karilatsi küla bändi, kus ta ka ise mängib. Vähesed külad saavad oma bändiga uhkustada.

„Meie külla on kolinud aktiivseid inimesi ja tänu sellele on ka külaelu aktiivne,” sõnas Käo ja lisas, et seltsi tegevus teeb inimesed aktiivseks. „Tänavu toimus meil järjekordne kodukohvikute päev, väljas oli üle kümne kodu esindaja oma küpsetiste ja muu suupärasega ning külabänd mängis,” rääkis Käo.

Ta ütles, et seltsi liikmed käivad koduste küpsetistega piirkonnas toimuvatel festivalidel, nagu Kõivualuste festival Ihamarus, kevadlaat Vastse-Kuustes ja ökofestival Karilatsis. Neilt üritustelt teenitav raha läheb seltsi kassasse, mille eest hooldatakse külaplatsi ja tehakse teisi vajalikke töid.

Eelmise kuu lõpul korraldas selts lastele suvelõpuürituse, kus oma tegemisi tutvustasid nii päästeameti kui ka politsei esindajad.

„Plaanis on veel tänavu platsile külakiik ehitada,” sõnas Käo.

Järgmine suurem külaelanike kokkusaamine on tuleva aasta jaanuaris, kus muu hulgas tänatakse kõige aktiivsemalt seltsi tegemistes kaasa löönud inimesi. Mõistagi mängib peo teises osas oma küla bänd, oma rahvale ikka tasuta.

Põlva vallas on kolmandat aastat külavanemate selts, mida tänavu juhib Peri külavanem Innar Lutsar, kes enda pakutud ajal telefonile ei vastanud.

Külaselts kui suhtlemise koht
Võru valla Kündja külaseltsi esinaine Anneli Treumuth ütles, et kui külaseltsid hakkasid maale tekkima, oli neid väga vaja üksteisega tuttavaks saamise eesmärgil. „Kui sa tead, millist tööd su oma külas elav naine või mees hästi oskab, saavad ka teised külaelanikud temalt nõu või abi,” tõdes ta.

Sama meelt on ka Voki külaseltsi juhatuse liige Eva Heliste. Ta lisas, et osa Voki küla elanikest töötab mujal ja kõigil on kasulik teada, kes mida hästi oskab.

Treumuth märkis, et 29 inimest on oma elukohaks registreerinud kas Kündja või Haava-Täpsi küla. Soojal ajal on maal oma eramutes elavatel inimestel koduaias kuhjaga tegemisi, sellepärast on ka ühisüritusi suvekuudel napimalt.

„Oktoobri esimesel laupäeval on Kündjal lameleiva küpsetamise õpituba,” sõnas ta. Selle aasta sisse mahub neil veel taimetarga juhendamisel varemerohujuurtest salvi ja õli valmistamise õpituba.

Talgupäevad said Kündja kandis tänavu hoo sisse. „Kui kellelgi on midagi suuremat vaja teha, lähevad teised külaelanikud appi. Tänavu käidi talgute korras ühes talus küttepuid lõikamas, lõhkumas ja riita ladumas,” rääkis Treumuth. Kui kõik läheb plaanitult, võetakse ühiselt ette ühe vana hoone lammutamine.

Ta märkis, et maal elavatele inimestele on lühikegi keskkonnavahetus ja suhtlemine oluline, sest seegi aitab halli tooniga mõtted eemale peletada.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 21/09/2023 09:04:36

Lisa kommentaar