Küsitlus

Kuidas kavatsed tähistada jaanipäeva?

„Mis imelik masin see olla võiks?” Võrumaa mees müüb seadeldist, mis väidetavalt tõrjub äikesetorme

Võrumaal Mõniste kandis elav keskealine täppisteaduste vallas kõrgharitud mees pakub 4000 euro eest müüa kaadervärki, mis tõrjuvat tormipilvi, hoidvat ära äikest ja ohtlikku rahet ning meelitavat samas vajadusel ligi värskendavat hoovihma.

46-aastane Rõuge valla mees Argo Vilberg on lõpetanud Tartu ülikoolis informaatika eriala, enne seda õppinud ettevalmistuse käigus täppisteaduste koolis matemaatikat, teadust ja informaatikat. Muu hulgas on ta lisaks omandanud erinevaid programmeerimiskeeli ning töötanud mitmes firmas programmeerijana. Tema kodumasinate hulgimüügi ning programmeerimisega tegelev väikefirma omab kenasti käibevara ja tiksutab pisikest kasumit.

Mehe CV-s ja äriregistris ei viita miski sellele, et Vilberg on läbi ja lõhki alternatiivteooriate uskuja ning ka levitaja. Tema sotsiaalmeedialeheküljel on muu seas juttu MMS-ist (pooldajate seas ravitoimeliseks peetav mürgine kemikaal) ja kaitseamulettidest, ta müüb muu hulgas harmoniseeritud ning „Horuse võlukepiga” aktiveeritud mett ja eluvilja transformaatoreid, samuti on ta väitnud, et vandenõulased mõjutavad droonide abil ilma jne.

Oma esimesed viis minutit kuulsust pälvis Vilberg läinud nädalal, kui Õhtuleht tõi avalikkuse ette tema müüdava „äikesetõrjuja”. Tormipilvi tõrjuv seadeldis koos lisadega (võlukepp ja võimendi) maksab ligi 4000 eurot.

„Argo, me loodame su harmoniseerijate peale, et need hiidkamakad meile Tartumaa lõunaosasse ei jõuaks,“ kirjutas üks tema teooriate pooldaja suvel, kui Lätis sadas rusikasuurusi raheteri.

Mäletatavasti tegi rahe toona kahju Saaremaal, aga vähemalt Lõuna-Eestisse ei jõudnud. Vilberg olevat kasutanud tormi eemale peletamiseks just sedasama imevahendit. Väidetavalt kutsub seadeldis mõnikord esile ka hoovihmapilvi.

LõunaLeht pöördus omakorda leiduri poole, uurimaks, kuidas ta sellise masina idee peale tuli ning mismoodi see töötama peaks. Argo Vilberg saatis oma vastused põhjalikult illustreeritud ja toetavate linkidega varustatud kujul.

„Algse info sain üle kümne aasta tagasi Drunvalo Melchizedeki (esoteerikauurija – toim) raamatust „Südames elamine”, kus Drunvalo võttis Slim Spurlingu (leiutaja – toim) harmoniseerija pallikest kasutades tervelt Denveri linnalt sudu maha. Drunvalo räägib enda kogemusest, kuidas ta mediteerides pani mõttes sinna pallikesse sageduse, mis puhastas terve Denveri linna. Mispeale tulid kohale CIA salaagendid ja keelasid tal selle kasutamise,” selgitas Vilberg. Ta lisas, et Hawaii saarel võeti Slim Spurlingu harmoniseerijatega maha orkaan Douglas.

Võrumaa mehe seadeldis töötavat järgmiselt.

„Täiskomplektne äiksetormi ärahoidmise süsteem koosneb Matrix 44 harmoniseerijast, Orgone võlukepist ja võlukepi võimenduse komplektist ning Androidi mobiilist, et mängida süsteemile lõputult Environment Clearingi CD muusikat,” kirjeldas ta.

Enne suurt tormi tuleb asetada võlukepi alusele Matrix 44 harmoniseerija. Aluse küljest võtta juhe ja viia võlukepi tahaossa. Keskmisele võlukepile kruvida külge võimenduskomplekt, mis koosneb neljast erinevast lisaotsikust üksteise sees. Seejärel panna mängima Environment Clearingi CD muusika, seadistada see lõpmatule režiimile eelinstalleeritud mängijaga, mis seda võimaldab.

Siinkohal tuleme korraks pealkirjas viidatud Mikronite muusikapala sõnade juurde: „Mis imelik masin see olla võiks, mis niisugust lärmi teha võiks.” Kõnealune keskkonda puhastav sagedusmuusika pole kõrvadele eriti meeldiv: see meenutab läheduses pinisevat sääreväristajat või tätoveerimisaparaati.

Leiduri selgituse kohaselt toimub masinas sageduse võimendus kahel tasandil ning olenevalt tormi võimsusest ja harmoniseerija aktiveerimise ajast on selle tööraadius 100‒600 kilomeetrit. Põhimõtteliselt peakski sagedusmuundur tormi eemale peletama.

Kas isikliku masina tõttu ongi siis Mõniste kant äikesevaba?

„Jaa, võib ka nii öelda!” teatas Vilberg.

Oma väidete tõestuseks esitab ta hulga pilte ja satelliidipilte, millest selgituse kohaselt peaks nähtuma, et sellal, kui mõnel päeval möllas mõnel pool äike ja taevast sadas rahepalle, oli tema kodukandis rahu majas. Mees on enda sõnul katsetusi teinud juba kuus aastat ja süsteem olla ennast tõestanud.

„Tean, et üks Tallinna ärimees tuli Võrumaale nautima ilusat ilma, sest samal ajal käisid üle Tallinna äiksetormid,” illustreeris ta.

Ilma kontrollimise katsed pole ajaloos midagi uut. Teadaolevalt on külvatud pilvedesse hõbejodiidi ja kuivjääd, et lasta neil enne olulisi objekte või sündmusi tühjaks sadada. Väidetavalt on vihma esilekutsumist edukalt katsetatud ka laseritega. Konkreetse äikesepeletaja kohta andis atmosfääriuurija Jüri Kamenik Õhtulehes aga hävitava hinnangu, öeldes, et sel ei saa olla äikesele mitte mingisugust mõju.

 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 21/09/2023 09:13:17

Lisa kommentaar