2021. aasta kevadel avaldasid päästjad üle Eesti meelt, et tuletada otsustajatele meelde õigust saada väärilist palka. Mõni aasta hiljem võib Värska päästjaid ohustada õigus saada töötu abiraha. Foto: päästeamet

Riigil mõlgub raha kokkuhoiu eesmärgil sel sajandil juba vähemalt kolmandat korda mõttes panna kinni Värska päästekomando. See tähendaks, et kui näiteks Setomaa vallavalitsuses või Eesti tuntuimas mineraalveetööstuses, rääkimata ääremaa majapidamistest, puhkeks põleng, tuleks kutseliste päästjate abi oodata 25 kilomeetri kauguselt Räpinast või 40 kilomeetri kauguselt Põlvast. Kõigi õnneks ei ole komandode sulgemisel Värska vähemalt esimene valik.

Riik soovis kokkuhoiu eesmärgil Värska päästekomandot sulgeda juba 2009. aastal, kuid kohalikel õnnestus seda väärata. Kaunis kindel otsus Värska komando sulgemiseks tehti uuesti 2011. aastal: depoo pidi uksed sulgema aastal 2012. Ka sedakorda jäid toona Põlva maakonda kuulunud ääremaalastele siiski kutseliste päästjate tugi alles.

Vabariigi valitsus kogunes läinud nädalal Vihula mõisa väljasõiduistungile, et arutada eelarvestrateegiaid ja 200 puuduoleva miljoni leidmist või kärpimist. Istungi enda kulud olid ligi 18 000 eurot. Juba aegsasti ähvardavaid riigieelarvekärpeid arutanud päästeamet on tõstnud lauale mõtte sulgeda kokkuhoiu eesmärgil mõni viiest päästekomandost, mis tooks väidetavalt vähim kahju.

„Päästeametit ähvardab 2024. aastal kärbe 727 002 euro ulatuses,” selgitas LõunaLehele päästeameti peadirektor Margo Klaos. „Kärpeülesande andis vabariigi valitsus 2021. aastal, kui kiitis aprillikuus heaks riigi eelarvestrateegia aastateks 2022–2025. Kulude katmiseks planeeriti muu hulgas jooksvate kulude kokkuhoid kõikides valitsemisalades, ka siseministeeriumi valitsusalas. Nagu öeldud, on päästeametil 2024. aastaks ette nähtud kärbe 727 002 eurot, mille realiseerimisel sulgeb päästeamet päästekomandod ja koondab päästjad.”

Päästekomandode sulgemise korral on Klaose sõnul päästeameti eesmärk säilitada parimal viisil elupäästva päästeteenuse kättesaadavus inimestele.

„Sellest lähtuvalt analüüsisime viit „vähima kahjuga“ komandot: Kopli (Tallinn), Narva-Jõesuu, Tõstamaa, Värska ja Nõva päästekomando,” sõnas ameti juht. „Analüüsist selgus, et Narva-Jõesuu, Tõstamaa, Värska ja Nõva sulgemisel on mõju turvalisusele suurem, kuna tegemist on abikaugete piirkondadega ning elupäästesündmusele reageerimise aeg pikeneb märgatavalt ehk 15 minuti jooksul abi tagada ei saa. Seetõttu ei ole vajaduse tekkimisel Värska komando esimese valiku sees.”

Siinkohal mängivad vahemaad tõesti Värska piirkonna õnneks. Nagu ülal märgitud, on piirkonnale lähim muu päästekomando 25 kilomeetri kaugusel Räpinas. Sõltuvalt õnnestuspaigast tuleb kõne alla ka abi saabumine Võrust või Vastseliinast. Viimasest on konkreetselt Värska asulasse aga maad juba poolesaja kilomeetri ligi.

Margo Klaos jättis esialgu otsad lahti. „Ühtegi otsust veel tehtud ei ole,” kinnitas ta. „Rõhutan, et päästeamet ei soovi sulgeda ühtegi komandot, kuid kärpe realiseerumisel ei ole paraku muud võimalust.”

52-aastase Setomaa vallavanema Raul Kudre pähe lisandub viimasel ajal üha sagedamini halle karvu. Enne Värska päästekomando sulgemise jutte räägiti alles äsja Koidula piiripunkti võimalikust sulgemisest. Ehk mõni selline valus teema tuleb päevavalgele pea iga nädal. Kudre ütles, et ametlikku infot päästekomando võimaliku kinnipaneku teemal vald saanud pole.

„See on uskumatu,” ütles ta lühidalt võimaliku järjekordse halva uudise peale.

Setomaa vallavanema ja ka siseministri erakonnakaaslane, võrukast riigikogu liige Anti Allas (SDE) on oma sotsiaalmeedialehel läinud nädalal vahendanud kaunis kindlas kõneviisis lohutavat infot.

„On läinud liikvele jutt, nagu Värska päästekomandot võib ähvardada sulgemine. Õnneks see nii ei lähe,” kirjutas Allas. „Sain äsja selle kohta siseminister Lauri Läänemetsalt selge kinnituse. Siseminister on tubli ja seisab tõesti siseturvalisuse eest ja ka hr presidendi viimaste päevade väljaütlemised on kandnud selget sõnumit, et siseturvalisus ei ole kuidagi eraldi, vaid selge oluline osa riigikaitsest.”

„Siseminister palus ka öelda, et ainuke, mis Värskat ähvardab, on Keski ja Refi valitsuse kunagine kärpeplaan, mida tema peab nüüd ära jätma,” lisas riigikogulane.

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 21/09/2023 09:16:08