Küsitlus

Kas oled alustanud grillimishooaega?

Kohaliku kogukonna soovide kiuste on väikekoolide tulevik tume

Põlvamaal helises tänavu viimane koolikell pisikeses Kauksi põhikoolis, varem Põlva maakonda kuulunud Orava koolis anti septembris kätte ilmselt viimane aabits. Samuti Põlva maakonnas, Räpina vallas asuvat Ruusa põhikooli soovitab sulgeda haridusvõrgu analüüs.

Räpina vallavolikogu liikmel ja Ruusa kandi mehel Tiit Kalal (EKRE) on kriitikat Räpina valla arengukava (kuni 2035) menetlemise detailide teemal, kuid see pole siinkohal põhiteemaks. Tuleval nädalal jõuab arengukava teisele lugemisele ehk vastuvõtmisele. Vastav eelnõu määrus sisaldab muu hulgas valla haridusasutuste võrgu analüüsi ja see pole sugugi mitte kõikide Räpina valla piirkondade jaoks rõõmustav.

„Selle valguses tahetakse Ruusa põhikool üldse ära kaotada,” resümeerib Kala.

Tema sõnul on kogukond esitanud oma soovi ja nägemuse, mille kohaselt võiks Ruusa kool jätkata kuueklassilise lasteaed-koolina. Kuni 26. septembrini sai esitada arengukava eelnõule parandusettepanekuid, kuid opositsionääri hinnangul on aga volikogu koalitsioonil plaan kooli sulgemiseks olemas ja selle nimel käib „sihipärane ja vaikne tagatoas töötlemine”.

Tiit Kala tunnistab, et Ruusa kandis on lapsi vähe. Praegu õpib neid kohalikus koolis paarkümmend. Tänavu suvel koostatud valla haridusasutuste võrgu analüüs (koostajaks valla tellimusel kaks sõltumatut ettevõtet) võttis luubi alla neli haridusasutust: Mehikoorma põhikooli, Ruusa põhikooli, Viluste põhikooli ja Räpina gümnaasiumi.

„Viluste ja Räpinaga probleeme ei ole. Löögi all on Mehikoorma ja Ruusa. Ja kuna osa koalitsioonisaadikuid on Mehikoormast pärit, siis Mehikoorma juures on märgitud, et jätkaks,” räägib Kala. „Lasteaed kas nelja- või kuueklassilise kooliga – väga võimalik. Mina ise olen selle poolt. Kohe korraga kinni panna ei saa, tulebki anda üleminekuaega ja vaadata, mis saab. Aga kui nüüd vaatame majandusanalüüsi, siis Mehikoorma koolis on õpilase maksumus mõni tuhat eurot suurem, Räpina valla omaosalus on suurem, õpetajate vanus ja ka kvalifikatsioon on nõrgem kui Ruusal.”

Siinkohal olgu märgitud, et ka Ruusa koolis pole õpetajate vanusega seoses olukord kiita. „Õppeaastal 2022/2023 oli 11 õpetajast viis eagrupis 50‒59 ja kuus õpetajat vanemad kui 60-aastased. See tähendab, et lähiaastatel tõusetub ka Ruusa põhikoolis teravalt õpetajate pensioneerumise küsimus ja uute õpetajate leidmine”, on kirjas analüüsis. Samas vastas 11 õpetajast kvalifikatsioonile 10 ehk 91%.

Tiit Kala viitab riigikogus arutamisel olevale väikekoolide toetamise eelnõule (esitajaks Isamaa), mille kohaselt peaks haridusvõrgus üleminekud kestma kolm aastat. Täpsemalt ütleb eelnõu: „...valitsus [peab] välja töötama tegevuskava koolivõrgu pikaajalise rahastuse tagamiseks. Sealjuures peaks selle kohaselt põhikooli sulgemise või selle ümberkujundamise otsus peab olema tehtud vähemalt aasta ja viis kuud ette, et kohalik kogukond saaks oma elu vastavalt planeerida. Samamoodi tagataks hajaastustusega piirkonnas koolivõrgu rahastusotsused kohalikele omavalitsustele vähemalt kolmeaastase kokkuleppega.”

„Et kui on näha, et tõesti midagi välja ei tule, lapsi juurde ei tule ... noh, siin viidatakse rahvastikuregistrile jne. Aga nagu me aru saame, siis alati need registriasjad ei käitu nii, nagu Exceli tabel näitab,” märgib Kala.

Ta toob välja, et väikeses kohas mõjutab igasuguseid numbreid ja koolilaste arvu juba kasvõi paari perekonna liikumine. Näiteks kukkusid näitajad, kui üks paljulapseline pere kolis Soome. Kui Ruusal levis kuuldus, et kohalik lasteaiarühm kolib Räpinasse (millest vallavalitsuseski Kala sõnul midagi ei teatud), siis viis üks lapsevanem oma kolm last igaks juhuks juba ennetavalt Vilustesse lasteaeda ja kooli ära.

„Siin võib see muster olla, et kui nad selle [Ruusa kooli sulgemise] jõuga läbi viivad, siis järgmisena panevad Ruusa kultuurimaja kinni, siis tuleb see lasteaiarühma Räpinasse viimine. Siis raamatukogu ka ...” vaatab ruusalane murelikult tulevikku. „Ruusa katlamajal tehti aastaid tagasi ära vee- ja soojatrasside väga tugev renoveerimine. Kui nüüd koolimaja ja kultuurimaja kinni lähevad, siis jääb ainult kolm suurt kortermaja ühistut ja tekib küsimus, kas nende kütmine ka üldse ära tasub.”

Kodulähedase kooli kaitseks toob Tiit Kala ühe ilmeka näite otse maalt: paar Vilustesse kooli käivat last ärkavad oma Pääsna küla kodus argipäeviti kell 6, et jõuda kella 7-ks bussile ja kooli. Üks murekoht on ka see, kuidas saaksid suuremas koolis hakkama mõned praegu Ruusal väikekoolis piiratud õppekava järgi õppivad lapsed.

Koolide sulgemise kohta kulude kokkuhoiu eesmärgil ütles EKRE liige veel, et teinekord pole omavalitsus(te)l probleemiks palju vähem oluliste objektide tarbeks raha „lennukilt külvata”.

Analüüs soovitab kooli sulgeda
Haridusasutuste võrgu analüüs toob Ruusa kooli kohta (aga mitte ainult) lisaks õpilaste vähesusele ja ülalviidatud õpetajate peatse pensionileminekule välja veel hulga murekohti.

„Koolihoone on amortiseerunud: seal puudub ventilatsioon, katus on osaliselt vahetamata ja probleeme on soojapidavuse ja drenaažiga.”

„Juba praegu on koolis puudus erialaõpetajatest, mistõttu õppetöö on korraldatud „ainepäevade põhiselt” (üks päev pühendatud kindlale ainele, millal vastava eriala õpetaja on saadaval). Koolil puudub psühholoog, kuid on eripedagoog-logopeed, kes vajadusel asendab teisi õpetajaid, ning sotsiaalpedagoog.”

„Koolide tulemused on kõikuvad: Räpina ÜG ja viimastel aastatel ka Viluste PK on tulemustes üle Eesti keskmise, samas Ruusa ja Mehikoorma põhikooli lõpetajate võimekus omandada keskharidus nelja aasta jooksul peale põhikooli lõpetamist on kõikuv.”

„Juhul, kui otsustatakse optimeerimisstsenaariumi kasuks, teeme ettepaneku eelnevaid aspekte silmas pidades kaaluda Ruusa põhikooli sulgemist,” näevad analüüsi koostajad ette üht tulevikuversiooni.

Komisjonis: põhikoolilaste arv kahaneb viiendiku võrra
Mõni nädal tagasi andsid Räpina haridusvõrgu analüüsi koostajad sellest ülevaate Räpina volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni istungil. Seal nimetati lisaks ülal esitatud murekohtadele veel probleeme, mis näitavad, et valla haridusvõrk vajab lähiaegadel korrastamist. Mõned näited.

Alusharidusasutused: sõime- ja lasteaiaealiste laste arv väheneb aastaks 2035 umbes 20%.

Laste arv kahaneb arengukava perioodil (2023‒2035) vallaüleselt põhikooliastmetes kokku 19%.

Ja lühidalt analüüsi koostajate põhisoovitus koos põhjendusega:

„Sulgeda Ruusa põhikool. Vahemaa Viluste ja Räpina koolidega väike (st paikneb nende koolide lähipiirkonnas). Õpilaste arv väike – koolis õpib alla poole piirkonna lastest. Koolihoone amortiseerunud. Probleemid õpetajate vanusega ja uute leidmisega.”

Ettekande järel tegi komisjoni liige (ja Ruusa kandi kogukonna liige) Marge Trumsi märkuse, et analüüsis ei olnud mainitud, et Ruusal tegutseb lasteaiarühm, ega välja toodud Ruusa koolis toimunud haridusteemalisel arutelukoosolekul tehtud ettepanekut kujundada ka Ruusa kool ümber lasteaed-algkooliks. Ta lisas, et lapsevanemate ootustele, et algklassilapsed saaksid käia Ruusal kodukoha koolis, ei ole reageeritud.

„Ruusa lastevanemate ootused tuleks ära kuulata, enne kui midagi ära otsustatakse,” leidis ta.

Samad mõtted kõlasid ka valla arengukava arutelul. Trumsi leidis, et teemat oleks tulnud arutada kohaliku kogukonnaga. Haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Ulla Preeden leidis, et Trumsi kui kogukonnaliige oleks võinud ise lapsevanematega kooliteemal kokkusaamise korraldada. Kairi Kasearu avaldas arvamust, et keegi ei saa lapsevanemaid sundida lapsi kodukoha kooli panema, peab aru saama olukorrast, et Ruusa kooli esimesse klassi pole minemas ühtegi last.

Esimees: mina toetaksin Ruusa kooli sulgemist
LõunaLeht küsis Räpina volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimehelt Ulla Preedenilt otsesõnu, millised on valla plaanid Ruusa põhikooliga ja kas vastab tõele kohalike mure, et kooli võib lähiaegadel ohustada sulgemine.

„Hetkel on Räpina valla arengukava uuendamise protsessis toimunud alates veebruari lõpust mitmed arutelud kogu Räpina valla haridusvõrgu tuleviku teemal, sh Ruusa põhikooli tulevik,” vastas Preeden. „Ruusa põhikooli sulgemine on Räpina vallavolikogu otsus ja sellist otsust ei ole veel tehtud. Seega me ei saa hetkel rääkida kooli sulgemisest. Küll on aga arengukava uuendamise protsessis koostatud haridusvõrgu analüüs, milles tõesti on ühe soovitusena kaaluda Mehikoorma kooli ümberkujundamist lasteaed-algkooliks, sulgeda Ruusa põhikool ning viia Viluste põhikool ja Veriora lasteaed ühise juhtimise alla. Niisamuti on sel teemal arutletud haridus- ja kultuurikomisjoni septembrikuu koosolekul ja lisaks Ruusal toimunud kogukonna arutelul.”

Ulla Preeden (Isamaa esindajana volikogus koalitsioonis, jagab elu Räpina-lähedase Ristipalo ja Tartu vahel – toim) ei varjanud, mida tema volikogu liikmena sellest teemast arvab.

„Mina olen oma seisukoha avalikult välja öelnud, et juhul kui volikokku jõuaks otsuse eelnõu, kus sellised planeeritud tegevused on ees ootamas, et kujundada ümber Mehikoorma kool ja sulgeda Ruusa kool, siis ma seda ka toetaksin,” sõnas ta.

Küsimusele „miks?” on Preedeni sõnul võimatu lühidalt vastata.

„Siin on sisulisi argumente alates hariduse kvaliteedi tagamisest ja õpetajaskonna jätkusuutlikkusest. On kogukondlikke põhjuseid, sest kohalikud lapsed eelistavad juba praegu õpinguteekonna valikuna teisi lähipiirkonna koole, aga kindlasti ka majanduslikud põhjused, mis samuti on ühele volikogu liikmele oluline,” sõnastas ta. „Ma olen tõesti osalenud nüüdseks mitmel kohtumisel kohalikega, lugenud rohkelt dokumente ja analüüsinud olukorda ega näe teist lahendust, kus me Räpina valla kogu hariduselu ja selle jätkusuutlikkust silmas pidades suudaksime samal viisil jätkata.”

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 12/10/2023 09:17:50

Lisa kommentaar