Kui korraga juhtub, et sõjaväkke aega teenima läinud noormehel ühtäkki vaimuhäire tuvastatakse, võib paljudes tekkida küsimus, millest selline asi alguse võis saada. Kas sõjavägi võttis vastu vaimselt ebastabiilse ajateenija, sõjaväekord oli üleliia karm või otsustas noormees ise lihtsalt ajateenistusest pääsemise nimel end hulluks tembeldada lasta?

Hiljaaegu pöördus toimetuse poole Kagu-Eesti mees, kelle poeg läks tänavu sügisel Kuperjanovi üksik-jalaväepataljoni kodanikukohust täitma ehk aega teenima. Hiljuti kuulis poega vaatamas käinud mees temalt ehmatavat uudist: üks koos tema pojaga ajateenistust alustanud noortest meestest viidi otse sõjaväeosast hullumajja.

,,Kui ta oli haige, siis miks ta aega teenima võeti? Kui ta oli terve, siis mis temaga sõjaväes juhtus?" küsib mees.

Ajateenija isa arvab, et midagi on läinud väga valesti: kas ei olnud ajateenistuse eelne arstlik komisjon noore mehe vaimuhäire tuvastamiseks piisavalt pädev või siis murdus ajateenija armeeteenistuses, kus teadupärast mehi ei hellitata, liig suure surve (karmid keelud-käsud, pidev tagantsundimine ja range režiim) all.

Juhtunu taga võib aga olla hoopis teine võimalus: LõunaLehtki on kuulnud juhtumitest, kus noored mehed iga hinna eest ajateenistusest pääseda üritavad ja ka juba sõjaväkke saabununa vaimuhäireid simuleerivad. Näiteks 2006. aasta sügisel kõne all olevasse pataljoni aega teenima siirdunud noormees hakkas ühe tema rühmakaaslase sõnul juba kaks päeva hiljem pärast sõjaväkke minekut ,,lolli mängima".

Nimelt hakkas noormees sõjaväekohustusega kaasnevale depressioonile ja stressile viidates rühmaülemale ja ,,kõrgematele tegijatele" mõista andma, et ta on sõjaväkke meelevaldselt saadetud ning ta pole võimeline aega teenima. Muuseas olevat noormees välja toonud sellegi aspekti, et arstlik komisjon polnud piisav ning sõjaväkke poleks tohtinud teda üldse lasta.

,,See, mida ta neile täpselt ajas, pole teada, sest see on konfidentsiaalne info," meenutas endine rühmakaaslane. Tundidesse aga end depressiivseks tembeldanud noormees tavaliselt minema ei pidanudki, kuna käis samal ajal end nii Tallinnas kui mujal komisjonidele näitamas.

Vähem kui kahe kuu pärast sai noormees sõjaväest välja ning talle anti kaks aastat pikendust.

,,Tal on see õigus olemas, et läheb rühmaülema juurde ja ütleb, et tunneb end halvasti," rääkis endine rühmakaaslane. ,,Algul ikka tuleb see stress, et tuttavaid ei näe ja rühmad pidevalt vahetuvad. Siis tekibki tunne, et lihtsam on lolli mängida ja sõjaväest niimoodi ära pääseda."

Kaitsevägi: väljakutse võib osutuda liiga suureks

Kaitseväe peastaabi meditsiiniteenistuse ravi- ja väljaõppejaoskonna ülem major Karin Sarapuu selgitas LõunaLehele, et kaitseväeteenistuses on ajateenijate elukorraldus väga täpselt reguleeritud ja see nõuab noormeestelt kohanemisvõimet uute reeglite ja nõuetega. ,,Väljakutse vaimule ja kehale võib osutuda liigselt suureks ja seetõttu jääb osal noormeestel ajateenistus läbimata," põhjendas ta.

Ajateenijate terviseprobleemidega tegeldakse Sarapuu sõnul kaitseväe meditsiinikeskustes, kust vajadusel suunatakse ajateenijad kas erialaarstide konsultatsioonidele või ka haiglaravile. ,,Arvamused, et ajateenijad tegelevad terviseprobleemide väljamõtlemise või simuleerimisega, ei pea enamikus paika," kinnitas ta. ,,Psüühika- ja käitumishäirete esinemise korral tuleb alati kaaluda, missugused võivad olla nende häirete tagajärjed ning kuidas tagada ohutus nii ajateenijale endale kui ka tema kaaslastele."

Enamik ajateenijate tõsiseid käitumis- ja psüühikahäireid on Sarapuu sõnul vajanud uuringuid ja haiglaravi. Osa terviseprobleemidest on tema andmetel jäänud aga enne ajateenistust piisava tähelepanuta, kuna noormehed ise ei pöördu arsti poole ja ka lähedased ei ole võimalikke tervisehädasid märganud.

Sarapuu andmetel tunnistas kaitseväe arstlik komisjon (KAK) 2008. aastal

tegevteenistuseks ajutiselt mittekõlblikuks 15,3% ajateenijaist, 7,5% tunnistati mittekõlblikuks, kustutamisega kaitseväekohustuslaste registrist. Kokku vabastati ajateenistusest tervislikel põhjustel 22,8%.

Tervislikel põhjustel ajateenistusest ajutiselt vabastatutest kahel kolmandikul juhtudel on tegemist luu-ja lihaskonna haigustega ning kolmandikul juhtudel psüühika- ja käitumishäiretega.

Kaitseväeteenistuseks mittekõlblikeks tunnistatute seas on kahel kolmandikul psüühika- ja käitumishäired ning ühel kolmandikul luu- ja lihaskonna haigused.

Võrreldes 2007. aastaga ei ole Sarapuu sõnul toimunud olulist muutust vabastatute arvus ega põhjustes (22,2%).

Autor: VIDRIK VÕSOBERG, MARI LEOSK
Viimati muudetud: 03/12/2009 12:18:46