Keelepesätsirk kohvritiatriga Päikeselinnu rühma laste juures. Foto: erakogu

Kord oli Luhas pehme soo ja ääres kõrgus pilliroog, linnavõimul tuli mõte hea, nii lasteaed siin kerkis pea ... Juba 40 aastat tagasi kerkis Võru linnas Olevi tänava piirkonnas soost lasteaed, mis sai nimeks Sõleke.

Aastakümneid hiljem tegi Sõleke läbi imelise muutumise: sai uue kuue ja 12 linnunimelist rühma, millest kaks on tasandusrühmad kõneprobleemidega laste toetamiseks ja kaks keelepesarühmad, kus ühel päeval nädalas kõneldakse lastega võru keeles.

Märdikuu alguses tähistati Sõlekeses juubeliaasta avaüritusena järjekordset võru keele nädalat, mille juhtlause „Kiil suust vällä!” ajas algul lapsi naerma, aga üsna kiirelt saadi aru, et see tähendab hoopis võru keeles kõnelemist.

Lasteaia lipuvardas lehvis võrukeste valge kaheksakannaga tumeroheline lipp ning hommikul ja õhtul kõlasid õuealal võrukeelsed laulud. Näitus „Savvusanna vägi” lasteaia koridoris kutsus kaema ja mõtisklema ning Võru instituudi kodulehel sai proovile panna oma saunateadmisi. Menüüs olid sellel nädalal Võrumaa maitsed ja menüü oli võrukeelne.

Keelepesarühmade õpetajad kõnelesid sel nädalal laste ja vanematega võru keeles. Lisaks neile oli ka igapäevaselt kuulda majas võrukeelset kõnet.

Lasteaia välisustel ja rühmades äratasid tähelepanu võrukeelsed viisakusväljendid, laused ja mõtteterad. Saalis olid välja pandud võrukeelsed lasteraamatud, võrukeelne lasteajakiri Täheke, muu võrukeelne kirjandus ja õppematerjal ning Võrumaa sümboolika.

Terve nädal oli sisustatud võrukeelsete üritustega.

Kahel päeval nädalas ootas saalis lapsi keelepesarühma õpetaja Ülle Lepind, kes luges ette võrukeelseid raamatuid „Sa olõt erilinõ”, „Lehm Lola ja timä pehme' sõbra”, „Õks suurõmba ja suurõmba massina”.

Sõimerühmades ja tasandusrühmades rõõmustas lapsi Keelepesätsirgu Kohvritiatriga keelepesarühma õpetaja Maia Päevalill. Lapsed said kaasa elada võrukeelsele etendusele „Kuis pini hindäle kodo löüdse”. Nad tegid põnevusega kaasa loomade hääli, said teada, et koer on võru keeles pini, kass on tsiidso, hunt on susi, rebane on repän ja karu on kahr. Lapsed proovisid ka ise kõneleda ja kaasa ütelda ning see tegi neile palju nalja.

Kuna tulemas oli mardipäev, kujundati koos lastega õuealale näitus „Maru Mart”. Mardisandid – nemad on iidsed ja omad. Tahavad ikka, et neid meeles peetakse ja nende saabudes lahkesti lukud ja riivid avatakse. Laske sisse mardisandid ... Laske sisse õnn sel pimedal novembrikuul! Hommikuhämaruses ja õhtupimeduses tundusid nad päriselt liikuvad.

Kolmapäeva õhtupoolikul ootas külastajaid juba traditsiooniks saanud Sõlekese „Uma Käkk”. Müügilaudadel olid koos lastega rühmas valmistatud toidud ning vanemate toodud, soolased ja magusad, purkides ja pakendites, ostma kutsuvad tooted. Oli sügisesi õunakrõpse, purgis kõrvitsasalatit, suviselt punast kirsimoosi, ahjusooja seemneleiba, kiluleibasid ja palju ahvatlevaid küpsetisi. Ostjateks lapsed koos vanemate- ja vanavanematega ning kauplemine käis võru keeles. Põnev oli näha, et laps tahtis ikka osta just seda toodet, mille valmistamisel oli ise osaline olnud.
Siinkohal suur, suur tänu kõigile abivalmis lapsevanematele, tänu teile kestab Sõlekese „Uma Käkk”!

Reedel kutsus Keelepesätsirk lapsi kinno, kus Võru instituudi direktor Rainer Kuuba näitas multifilme põrsas Peppa seiklustest. Laste imestus oli suur, kui põrsapere hakkas rääkima võru keeles. Algul oli naljakas, aga tundus, et said aru küll. Iga rühm sai kingituseks võrukeelse Tähekese. Aitäh direktor Rainer Kuubale!

Loodan, et nii mõnigi laps või vanem võttis sellelt nädalalt kaasa tahtmise kõneleda võru keeles! Kasvõi kodus oma pere keskel.

 

Autor: MAIA PÄEVALILL, Sõlekese lasteaia õpetaja
Viimati muudetud: 23/11/2023 08:45:27