Küsitlus

Milline on sinu lemmikaastaaeg?

Auto talveks valmis – käes on viimane aeg

Paljud autojuhid mõtlevad talve lähenedes küll rehvivahetusele, kuid see on sõiduki talveks ettevalmistamisest vaid üks osa – lisaks tuleb tähelepanu pöörata ka tuledele, uste tihenditele ja lukkudele, klaasipühkijatele ning akule.

Rehvid
„Ehkki talverehvide kasutamine on kohustuslik alles 1. detsembrist, peaksid juba praegu kõik autojuhid suverehvid talverehvide vastu vahetama, sest ilmaolud on muutunud selliseks, et suverehvidega sõitmine ei ole enam turvaline,“ ütles PZU Kindlustuse sõidukikahjude grupi juht Teet Järv.

Talverehvide puhul tuleb pöörata tähelepanu kahele põhilisele näitajale – rehvimustri sügavus peab olema vähemalt 3 mm, soovitatavalt isegi 5 mm ja rehvi vanus mitte üle viie aasta. „Aja jooksul rehvisegu vananeb, mistõttu rehv muutub jäigemaks ja seetõttu pole sellega talvel turvaline liigelda ka siis, kui mustri sügavus on piisav,“ märkis Järv.

Tuled
Valget aega jääb praegu iga päevaga vähemaks, mistõttu on aina sagedamini tarvis liigelda autoga pimedas. Seetõttu tuleb alati veenduda, et kõik auto tuled on töökorras. „Lisaks tasub meeles pidada, et päevatuledega sõites paljudel autodel gabariidituled ei tööta ehk auto tagumine ots on täiesti pime, mis võib kehvades ilma- ja valgusoludes muutuda ohtlikuks,“ rääkis Järv.

Paljudel tänapäevastel autodel on olemas küll tulede automaatrežiim, kuid sellele Järve sõnul lootma jääda ei tasu. „Automaatrežiim töötab lähtuvalt valgus- ja mitte ilmaoludest ja seetõttu on parem lörtsi- või lumesajus lähituled käsitsi sisse lülitada,“ sõnas ta.

Uksed
Enne talve saabumist tuleb üle vaadata ka uste tihendid ja lukud, sest nende jäätumise korral võib juhtuda, et autosse pole võimalik sisse pääseda, halvemal juhul võivad ust jõuga avades viga saada tihendid või isegi ukse käepide. „Tihendite määrimiseks on kõige parem kasutada kvaliteetset silikooni ja lukkude õlitamiseks spetsiaalset lukuõli,“ sõnas Järv. „Sedasi ei saa tihendid ega lukud miinuskraadidega jäätuda ja uksed avanevad tõrgeteta igasuguse ilmaga.“

Klaasipühkijad
Kuna pimedal ajal on hea nähtavus eriti oluline, siis tuleks kindlasti veenduda ka klaasipühkijate heas seisukorras. Kui klaasipühkijad jätavad töötades klaasile triipe, siis on käes aeg harjade väljavahetamiseks. Kindlasti ei maksa klaasipühkijaid sisse lülitada ka siis, kui esiklaas on jääs, sest see lühendab oluliselt harjade eluiga.

„Paljud autojuhid tõstavad oma autodel klaasipühkijad parkimise ajaks üles, ent ka see pole hea, sest sedasi võib nõrgeneda vedru, mille põhiülesanne on hoida klaasipühkija korralikult klaasi vastas,“ sõnas Järv. Selleks, et vähendada klaasipühkijate klaasi külge jäätumist, on võimalik need paljudel autodel jätta pärast sõidu lõpetamist hooldusasendisse, üles tõsta võib neid aga vaid auto lumest ja jääst puhastamise ajaks.

Aku
Enne talve tulekut tasub üle kontrollida ka auto aku tervis, sest vastasel juhul võivad tekkida käivitusprobleemid, mis omakorda tähendab vajadust autoabi järele. „Kui autoga sõidetakse peamiselt linnasiseseid lühikesi otsi, siis ei jõua generaator sageli akut piisavalt laadida ja käivitusprobleemid võivad tekkida ka täiesti korras aku puhul,“ sõnas Järv.

Eriti palju energiat nõuab külma mootori käivitamine ja seetõttu on nii aku kui ka kogu auto tervisele parem, kui püüda mitu lühikest sõitu omavahel ühendada, nii et auto mootor ei jõua vahepeal maha jahtuda ning aeg-ajalt tasub ette võtta ka maanteesõit.


Kui paljud eestlased eelistavad lamellrehve, kui paljud naelkumme?
Kui mõni aasta tagasi jagunesid eestlaste eelistused lamell- ja naastrehvide vahel laias laastus pooleks, siis viimastel aastatel on naastrehvid populaarsust kogunud. Tänavu eelistab kaks kolmandikku juhtidest naastrehve ja kolmandik lamellrehve, selgus If Kindlustuse poolt läbi viidud uuringust.

Uuring näitas, et sel talvel kavatseb 62% Eesti juhtidest sõita naastrehvidega, 36% kasutab sõidukitel lamellrehve ja 2% ei ole veel valikut teinud.

Firma sõidukikahjude grupijuhi Taavi Kruusi sõnul mõjutavad sõidukijuhtide rehvivalikut mitmesugused tegurid, sealhulgas eelmised talved ja piirkonnad, kus inimesed peamiselt liiklevad.
„Varasemad soojad talved panid nii mõnedki sõidukiomanikud eelistama lamellrehve. Kuid viimasel kahel aastal oleme uuringutes näinud, et enamiku valik langeb naastrehvidele. Külmad ja jäised talved mõjutavad eriti maapiirkondades elavate inimeste eelistust naastrehvide kasuks, linnades on olukord võrdsem,“ selgitas Kruus.

Maapiirkondades usaldab naastrehve rohkem lausa 71 protsenti uuringus osalenutest. Lamellrehvide kasuks on seal otsustanud 28% vastanutest. Seevastu pealinnas ja teistes suuremates linnades valib 55–57% inimestest naastrehvid ja 40–42% lamellrehvid.

Uuringust selgus, et naastrehvid on populaarsemad kõigi vastanute gruppide seas, olenemata nende soost, vanusest, elukohast, rahvusest ja sissetulekutest.

Samas näitas teise kindlustusfirma küsitlus teistsuguseid rehvieelistusi. Talvel eelistab oma autol lamellrehve 56% kasutada autojuhtidest, naastrehve aga 44%, selgub PZU Kindlustuse sotsiaalmeedias läbi viidud küsitlusest.


Pimedas peatudes lülita sisse parktuled!
Hiljutisest Saku Õlletehase tellitud ja uuringufirma Norstat läbi viidud uuringust selgub, et iga kolmas autojuht ei lülita pimedal ajal sõidukit tee ääres peatades lähitulesid ümber ääretuledele (parktuledele), seades end ja teisi sellega äärmiselt suurde ohtu, kuna lähitulesid põlema jättes muudab juht autost väljudes end vastuliikuvatele sõidukitele sisuliselt nähtamatuks.

Liikluseksperdi ja OÜ Autosõit juhataja Indrek Madari sõnul on tulede õige kasutamine liiklusohutuse seisukohalt meie pimedaimal ehk sügistalvisel hooajal õige sõidukiiruse valimise kõrval suurim liiklusohutusse panustav faktor.

„Maanteel autoga sõites võib peatumise põhjuseid olla erinevaid, olgu selleks näiteks laste poolt soovitud metsapeatus või soov eemaldada mõni teele sattunud ja liiklust ohustav takistus, näiteks murdunud puuoks,” kirjeldas uuringu küsimusi koostada aidanud Indrek Madar. „Kahjuks kohtab teedel väga sageli autojuhte, kes peatavad sõiduki, jätavad peale lähituled või lähituled koos ohutuledega ning seavad end ja teisi seetõttu väga suurde ohtu."

„Kui peatunud autol põlevad lähituled, siis tekitad sellega olukorra, kus sinu auto ümber tekib pime tsoon. Teisisõnu tähendab see seda, et kui sa avad ukse ja auto külje peal liigud, siis vastutulev autojuht sind ei näe, sest sinu enda sõiduki esituled tekitavad valguskardina mille taha ei ole võimalik näha,” rääkis Indrek Madar. „Arvestades, et selle auto kiirus on maanteel suure tõenäosusega 90 kilomeetrit tunnis, siis on see jalakäijale – kelleks autost väljunud inimene automaatselt muutub – äärmiselt ohtlik olukord.”

Indrek Madari sõnul ei ole siin abiks ka ohutulede sisse lülitamine, kuna lähitulede valgustugevus on ohutuledest suurem, mistõttu vastusõitja vilkuvaid ohutulesid ei näe.

 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 23/11/2023 08:48:09

Lisa kommentaar