Küsitlus

Milline on sinu lemmikaastaaeg?

Veehädas alevikurahvale koidab lahendus, reostajat tuleks otsida kuni poole sajandi tagant

Võõpsu alevik ja kauplus, omaaegne algkooli maja. Foto: LLi arhiiv

Räpina vallavolikogu toetas üksmeelselt reostunud kaevuveega hädas Võõpsu alevikku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamist – täpsemalt seda, et vald kohustub ettevõtmisse vajadusel panustama pea 662 000 eurot. Arvatavalt võiks veehäda saada lahenduse paari aasta jooksul. Spetsialisti hinnangul pole reostuse süüdlaste leidmine sisuliselt võimalik.

Räpina vallavolikogu liige, opositsioonilise EKRE fraktsiooni esindaja Tiit Kala refereeris rahvale läinudnädalase volikogu istungi neljandat päevakorrapunkti: Räpina valla omaosaluse garanteerimine Võõpsusse vee- ja kanalisatsioonitrassi rajamisel.

„Kahjuks on see teema lubamatult pikalt lahendamata olnud, praegused probleemid puhta joogiveega Võõpsu alevikus on selle kurvaks näiteks. Peale valdade ühinemist võeti see isegi investeeringute kavast välja, õnneks suutsime selle sinna tagasi suunata,” kommenteeris Kala.

„Otsus võeti vastu ühehäälselt,” märkis volikogu liige.

Olulised read otsusest on tema sõnul järgmised: 1) Garanteerida Räpina valla omaosalus nimetatud projektist raha taotlemisel summas kuni 661 658,40 eurot. Kulude tegemise eeldatavaks perioodiks on aastad 2024‒2025. 2) Projekti tööde alustamise eeltingimus on liitumislepingute sõlmimine.

Teisisõnu: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise alal on siis kohustused mõlemapoolsed. Omavalitsusel on kohustus torustikud rajada ning aleviku inimestel liituda.

„Arvestades asjaolu, et Võõpsu alevikus puudub ühisveevärk ja -kanalisatsioon ning AS Põlva Vesi poolt on esitatud taotlus Riigi Tugiteenuste Keskusele toetuse saamiseks meetmest „Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused“ Võõpsu aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamiseks ...” on kirjas otsuses.

„Usun, et praegune seis seal puhta joogiveega ei tekita kellelegi enam küsimusi nende tööde teostamise vajalikkuses ja süsteemiga liitumise osas,” resümeeris Tiit Kala.

Reostuse süüdlasi pea võimatu leida
Geoloog ja keskkonnateadlane Erik Puura (59) käis hiljuti kohalike kutsel Võõpsus probleemidega tutvumas ning tõdes oma hinnangus esmalt, et veeprobleemi suurus kogu Eestis pole mingi saladus. Kolme aasta tagune hajaasutustuspiirkondade joogivee uuring tuvastas, et ametlikele kvaliteedinõuetele ei vasta 71% kaevudest. Suurimaks probleemiks on kolilaadsed bakterid, liigne raud ja mangaan. Laias laastus võis mõne aasta taguse seisuga kvaliteetse joogivee probleem puudutada 50 000 Eestimaa peret.

Puura tõdes, et tihedama asustuse alal on kõigi reostuse põhjuste väljaselgitamine suhteliselt lootusetu tegevus. Põhjuseks vee liikumise kiirus pinnases. Inimesed kipuvad ette kujutama, et maapinnal nähtav võimalik reostusallikas mõjutab kiiresti kaevuvee koostist.

„Tegelikkuses võivad reostavad ühendid tavapärase pinnase korral jõuda kaevuvette paljude aastate ja aastakümnete jooksul,” märkis ekspert. „See aga tähendab, et ka nähtava reostusallika kõrvaldamine ei anna kiiret tulemust: pinnase poorivesi on juba samuti reostunud ning kaevuvesi jääb nõuetele mittevastavaks samuti veel paljudeks aastateks ja isegi aastakümneteks.”

„Selline olukord on ka Võõpsus: salvkaevudes nitraadid, mangaan, mikrobioloogiline saastus. Kui on hakatud usinalt põhjusi otsima, kes võiks olla süüdi, siis minu hinnangul on see suhteliselt lootusetu ettevõtmine. Me peaksime rändama ajas 50 aastat tagasi ning teadma, missugune on vahepealsel alal olnud iga hoone reoveesüsteem, missugused on olnud lekked, mida on maetud kruntidel pinnasesse jne,” hindas Erik Puura.

Küsimusi oleks reostuse uurimisel palju ja kallist tööd (sajad tuhanded eurod) vastuste otsimisel samuti. Arvatav tulemus oleks, et praegune olukord on mitmete tegurite koosmõju. Lahenduste valikut aga süüdlase leidmine ei mõjutaks. Kogu reostunud pinnast üles kaevata ei saa, rajada tuleks veetrass või puurkaevud.

„Selline on kahjuks mineviku taak paljudes Eesti asulates. Võõpsu elanike aktiivsus viib ilmselt selleni, et ka mujal hakatakse veeprobleeme tähtsustama. Aga mis saab edasi? Üks võimalus on käivitada uuringuid ja otsida süüdlasi, aga nagu ma juba kirjutasin, on kõigi süüdlaste tuvastamine väga kallis ja keeruline, kui mitte võimatu,” analüüsis geoloog-keskkonnaekspert. „Teine võimalus on keskenduda lahendustele ning rajada kvaliteetne veevarustus. Eesti olukord ei ole lootusetu, meie maapõues on enamikus piirkondades piisavalt looduslikku põhjavett. Vaja on tahtmist keskenduda lahendustele, mitte süüdistamisele, ning loomulikult ka raha. Kui aga kaalukausil on, kas rajada näiteks uusi mälestusmärke või võimaldada elus inimestele normaalset elu, siis mulle tundub, et elavad inimesed ja nende heaolu võiks olla ikkagi esikohal.”

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 23/11/2023 09:11:40

Lisa kommentaar