Küsitlus

Milline on sinu lemmikaastaaeg?

Analüütik: majanduslangusele vaatamata on olukord tööturul tervikuna rahuldav

Kolmandas kvartalis Eesti majanduse statistiline langus jätkus (3,9% aastases võrdluses) ja on nüüdseks kestnud aastases võrdluses juba kuus kvartalit järjest. Eesti seisukohast olulistes riikides kahanes SKP Soomes, Rootsis ja Saksamaal. Sellel aastal on meie töötlevat tööstust ja ühtlasi eksporti oluliselt pärssinud raskused Põhjamaade kinnisvaraturul ning sedakaudu ka ehitussektoris. Eesti töötleva tööstuse toodangust moodustab puidutöötlemine ja mööblitööstus pea kolmandiku, mistõttu on nõudluse järsk langus põhilistel eksporditurgudel selgelt tunda ka SKP statistikas. Kui mööblitööstuse toodangut on võimalik viia ka kaugematele turgudele, siis näiteks puitmajamoodulite transport parema majanduskonjunktuuriga kaugematesse riikidesse on keeruline.

Olukord tööturul pole oluliselt halvenenud, kuigi kolmandas kvartalis pöördus hõivatute arv maksu- ja tolliameti andmetel aastases võrdluses kergesse langusesse. Valdavas osas on selle taga töötlev tööstus ja needsamad puidutöötlemisega seotud harud, samuti veondussektor, mis on piiriülese kaubandusega otseselt seotud. Töökohti on kaotamas ka ehitussektor, mis on intressimäärade jõulise tõstmise oodatud tagajärg, samuti on vähem vaja ehitusega seotud inseneri- ja arhitektiteenuseid. Ülejäänud sektorites hõive püsis või kasvas. Töötukassa andmetel on registreeritud töötute arv eelmise sügisega võrreldes veidi kasvanud, umbes 2000 inimese võrra ja esialgu kasv jätkub.

Vaatamata ebakindlatele aegadele püsib palgakasv aastases võrdluses endiselt kiire – kui esimeses poolaastas kasvas keskmine töötasu väljamakse MTA andmetel 11,6%, siis kolmandas kvartalis oli kasv 10,5%. Tarbijahinnad aga tõusid siis vastavalt 14% ja 5%, nii et aastatagusega võrreldes pöördus töise tulu ostujõud kolmandas kvartalis taas tõusule. See ei päästnud siiski Eesti tarbijaid tarbimistaseme langusest (2,4%), kuna mullu oli rohkematel inimestel võimalik kasutada koroonaaegseid ja teise pensionisamba sääste kiire hinnatõusu kompenseerimiseks. Lähematel kvartalitel aastane hinnatõus ei aeglustu, kuid keskmise palga kasvutempo langeb senistest kõrgustest.

Rahandusministeeriumi suvises prognoosis ootasime majanduskonjunktuuri stabiliseerumist selle aasta lõpus ning väliskeskkonna järkjärgulist paranemist 2024. aastal. Erinevatel põhjustel pole need ootused realiseerumas. Hiina majandus on endiselt depressiivses seisus, mis omakorda mõjutab Saksamaa ja kogu euroala käekäiku. Samuti on enamiku ELi riikide, kaasa arvatud Soome-Rootsi majanduskasvu ootusi järgmiseks aastaks viimasel ajal allapoole hinnatud. See tähendab ilmselt aeglasemat taastumist ka Eestile.

 

 

Autor: MADIS ABEN, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik
Viimati muudetud: 07/12/2023 08:45:45

Lisa kommentaar