Küsitlus

Millisel määral plaanid tänavu kasvatada aiasaadusi?

Tarbijate Ühistu emotsionaalne koosolek otsustas uurimisaluste juhtide vastu nõuet mitte esitada

Hetk VTÜ erakorraliselt koosolekult. Foto: Urmas Paidre

Kuigi emotsioonid keesid Võru Tarbijate Ühistu (VTÜ) erakorralisel koosolekul päris korralikult ja sõnalahinguid löödi vägevalt, oli otsus üsna ühemõtteline ning määravaks said arvukalt kasutatud volikirjad.

Enne kui VTÜ liikmed kogunesid teisipäeva hommikupoolikul erakorralisele koosolekule, arutamaks ühistu juhi ja teiste asjaosaliste vastu nõude esitamist, olid avalikkuses emotsioonid juba parajalt üles köetud. Rahvusringhäälingus avaldatud uudises oli juttu väidetavast kahjunõudest miljoni euro ulatuses.

Seal sai sõna ühistu liiget esindav vandeadvokaat Marko Kairjak, kelle sõnutsi olevat olukord üsna markantne, sest ühistu on nõudega venitamisega kaotanud juba suuri summasid.

„Tegemist on kummalise olukorraga, kus kahtlustus on asjaga seotud isikutele ammu esitatud, aga väidetava suure kahju kannataja ise ei kiirusta oma raha tagasi küsima,” sõnas ta.

Advokaadi hinnangul saavat selline olukord tekkida vaid ühistulise vormi puhul, kus sajad lihtliikmed ei tunneta end piisavalt vara kaasomanikuna ning on harjunud kergel käel volitama mõnd juhtkonna liiget enda eest otsuseid tegema.

Et tegemist pole tavapärase koosolekuga, näitas seegi, et ainuüksi liikmete registreerimine venis pea kahe tunni pikkuseks ja koosolek sai alata väljakuulutatust tund aega hiljem.

Kuigi VTÜ saal oli rahvast puupüsti täis, oli mulje petlik, kuna saal pole ise just hiiglaslike mõõtmetega. Füüsiliselt oli kohal ca 70 liiget. Niipea aga, kui ühistu nõukogu esimees, Tallinna advokaat Jako Laanemägi tegi teatavaks, et koos volikirjadega on kohale tulnuid 414 liiget, said analüüsivõimelisemad liikmed aru, et eesoleva otsuse teevad eelkõige arvukate volikirjade peremehed, mitte enamus kohaletulnuist.

Laanemägi tuletas meelde, et üldse on ühistul kokku 837 liiget (ca 300 uut liiget võeti mäletatavasti juurde viimase võimupöörde käigus), aga kuna tegemist on korduskoosolekuga, siis on koosolek otsustusvõimeline sõltumata kohale tulnud liikmetest või registreeritud volitustest.

Vastavalt Laanemägi selgitusele uusi punkte päevakorda lisada ei saanud ja eelnõudega oli võimalik tutvuda liikmetel vaid eelnevalt ühistu hoones.

Lühidalt öeldes oli vaja otsustada õigusvaidluse pidamine ja nõude esitamine kriminaalasjas kahtlustavate suhtes.

Kahtlustuse said kuus inimest
„Kriminaalasjas numbriga 121-210-000-51 on esitatud kahtlustus kuuele isikule, kelleks on Andres Kõiv, Taago Taaber, Hasso Ploomipuu, Nele Ploomipuu, Anti Annom ja Silvi Lepp,” loetles nõukogu esimees omastamises kahtlustuse saanud isikuid.

Esimesed kaks olid või on ühistu juhatuse liikmed, Hasso Ploomipuu oli kauaaegne nõukogu liige ja Nele Ploomipuu (sündinud Lepp) tema abikaasa. Anti Annom on teada kui ajalehe firma Võru Teataja kauaaegne suuromanik, Silvi Lepa puhul võib oletada sugulus- ja hõimlussidemeid mõne eelpoolnimetatuga.

Liikmed paraku kahtlustuse sisu kohta väga palju teada ei saanud, kuna kohtueelse menetluse andmeid võib avaldada üksnes prokuratuuri loal.

Jako Laanemägi selgituse kohaselt määrati just tema kui VTÜ nõukogu esimees VTÜ esindajaks, saamaks nimetatud menetluses dokumente kätte.

„Selleks, et otsustada juhatuse liikmete vastu nõude esitamist – see on liikmete otsus. Seda ei saa otsustada ei nõukogu ega ka mitte juhatuse ise, vaid see on liikmete otsus. Selleks te siia kutsutud oletegi, et otsustada täna põhimõtteline küsimus, kas esitada nõue, või mitte esitada nõue,” selgitas Laanemägi kohalviibijaile.

„Prokuratuur ütles, et kuna menetlus on pooleli, siis andmete avaldamine on üsna piiratud. Panin ka kutsesse kirja, et kui on küsimusi, siis need peavad olema varem kirjalikult esitatud. Et neid arutada läbi prokuratuuriga, et kas me üldse tohime selleks hetkeks vastata ja mida me tohime vastata.
Me ei taha minna üle piiri. Tõendite osa me täna kindlasti puudutada ei tohi. Menetlus on alles kahtlustuse staadiumis. Kellelegi ei ole esitatud süüdistust, see asi ei ole jõudnud kohtusse,” selgitas Laanemägi ning lisas, et kõik väidetavad omastamised pandi toime enne tema nõukogu esimeheks valimise perioodi, st enne 2021. aastat.

Kirjalikud küsimused tõid selgust
Liikmetelt laekus 22 kirjalikku küsimust, millele nõukogu esimees lühidalt ka vastas. Kuna LõunaLehel õnnestus küsimused koosoleku järgselt enda valdusesse saada, siis avaldame neist olulisemad koos nõukogu esimehe lühikeste vastustega.

Palun selguse huvides täpsustada, kelle taotlusel ja algatusel tänane koosolek kokku kutsuti? (nõukogu või liikmete?)
Nõukogu tegi juhatusele ettepaneku kutsuda kokku koosolek, otsustamaks seda küsimust.

Millised kahtlustused on A. Kõiv, T. Taaber jt vastu esitatud? Milline on sisu? Mis ajaperioodist on jutt?
Ajaperioodi me puudutasime. Kahtlustused lühidalt on esitatud omastamises erinevatele isikutele erineva põhjendusega.

Mis summas on VTÜ-l kahju hüvitamise nõue A. Kõiv jt vastu? Selleks, et otsustada hagi esitamist, peaks olema üldises plaanis teada, millise sisuga hagi soovitakse esitada. Tavapäraselt esitatakse eelnõu raames enne koosolekut liikmetele tutvumiseks hagiavalduse projekt, mida praegusel juhul pole tehtud. Seega palume lühidalt kirjeldada, milles seisneks hagi sisu?
Tegemist on tsiviilhagiga kriminaalmenetluses, sellest tulenevalt on kahju hüvitamise nõue. Mis puudutab summasid, siis summad erinevad isikute kaupa ca viis korda. Osad teist said kirja ja ka ajakirjanduses oli teade, kus oli mainitud kahju summa miljon eurot. Ühe isiku osas on see summa suurusjärk õige, teiste osas mitte. Prokuratuur on seda väga erinevalt käsitlenud.

Kas summa osas on tehtud mingi audit? Mis sai varasemast auditist, millest oli 2021. a koosolekul ja meedias juttu? Mis oli selle auditi sisu?
Auditiks on seda vale nimetada. Ekspertarvamuse koostas Sergei Tsistjakov, kes on riiklikult tunnustatud ekspert, hindamaks tegelikult üldse võimalike nõuete esitamise võimalust. Sergei lühidalt ei pidanud perspektiivikaks nõude esitamist, aga kuna tegemist kriminaalmenetlusega, siis perspektiiv võib erineda, see on tegelikult advokaadi hinnata.

Kuna päevakorras on ettepanek hagi esitada, siis kas on õige eeldada, et VTÜ on seda küsimust arutanud ja VTÜ hinnangul on hagi esitamine põhjendatud ja vajalik?
Selguse huvides on meil pandud, et esitada hagi. Kui me oleks pannud selle teistmoodi, et mitte esitada hagi, siis tänasel koosolekul selgitaks ka seda, et kaks eitust on jaatus. Puhtalt selguse huvides sai nii pandud.

Millal sai juhatus ja nõukogu teada kahtlustusest ? Millal sai A. Kõiv teada tema vastu esitatud kahtlustustest? Kellele ta sellest teada andis?
Jään täpse kuupäeva võlgu. Julgeks pakkuda, et eelmisel aastal. Andres Kõivu kahtlustusest saime aga teada samal päeval.

Kas tsiviilhagi oleks saanud esitada ka varem? Tsiviilhagi saab esitada kohe pärast kahtlustusest või kuriteo kahtlusest teada saamist – miks tsiviilhagi kohe ei esitatud?
Väga lihtne põhjendus. Kõigepealt peab seda otsustama üldkoosolek, kuna on ka juhatuse liikme vastu see nõue. Kriminaalasja materjale tutvustati mulle 25. augustil ja ei ole põhjendatud esitada hagi enne, teadmata prokuratuuri materjale.

Kas on analüüsitud A. Kõivu, T. Taaberi jt varalist seisu ja hagi tagamise võimalusi (nt kohtulike hüpoteekide seadmist)? Kas hagi esitamisel plaanitakse taotleda hagi tagamist? Kui jah, siis millise vara arvelt? Kui ei plaanita, siis miks?
Kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitamise puhul prokuratuur tavaliselt arestib. Prokuratuur pole täna pidanud vajalikuks varade arestimist. Las see jääb advokaadi otsustada, juhul kui tsiviilhagi esitatakse.

Mis on Andres Kõivu palk – kas VTÜ ei ole soovinud võimalikku kahju kinni pidada sellest?
Palga osa ma jätan vastamata. Kui Andres tahab võib sellele ise vastata. Palk on minu hinnangul tehtud töö eest, Andres võiks isegi rohkem palka küsida, vaadates viimaste aastate majandustulemusi. Aga siiamaani pole ta juurde küsinud ja nii pole nõukogu poole pealt selle võrra rohkem juurde pannud. Mis puutub võimaliku kahju kinnipidamist, siis ma ei tahaks minna olukorra juurde, kus enne peame võimaliku kahju kinni ja kui kahju ei ole ...

(Kuna Andres Kõiv sellele küsimusele ei vastanud, siis jäigi VTÜ omanikel ehk liikmetel teadmata, kui suur on tegevjuhi palk – toim).

Kuidas on mõeldud korraldada VTÜ poolt advokaadibüroole teenuse eest arvete tasumine, kui maksete tegemise peab aktsepteerima VTÜ juhatuse liige A. Kõiv, kelle vastu hagi esitatakse ?
Kui Andres oleks tahtnud n-ö veiderdada, siis ta ei oleks seda koosolekut kokku kutsunud. See näitab, et VTÜ täitab kohustusi vastavalt võetud lepingutele ja ma ei näe mingit ohtu selles. VTÜ-s on üle 300 inimese tööl, ei usu, et mingid kohustused jäävad täitmata. Mina ei näe selles probleemi.

Mis põhjusel ei ole kahtlustuse saanud A. Kõivu juhatuse liikme kohalt tagasi kutsutud ning kuidas välditakse VTÜ huvide kahjustamist A. Kõivu poolt tsiviilhagi menetlemisel?
Olen seda korra ajakirjanduses öelnud ja ütlen seda veel: mind valiti nõukogu liikmeks 30. detsembril 2020. Alates sellest hetkest ei ole minul Andres Kõivu vastu ühtegi pretensiooni, vaadates ka majandustulemusi. Mina nõukogu liikmena lähtun puhtalt sellest, kuidas on majandustulemused. Kui tulemused oleksid halvad, siis kindlasti võiks see tulla teemaks.

Advokaatide sõnalahing
Ametlikud küsimused olid küll lõppenud, kuid nüüd jätkus kahe advokaadi, liikme esindaja ja nõukogu esimehe, sõnaline pingpong.

„Te olete ju tutvunud kriminaalasja toimikuga, näete mis seal on toimunud ja selles valguses te ei näe põhjust täna juhatust välja vahetada. Nõukoguna te kiidate seega selle tegevuse heaks,” jätkas küsimuste esitaja nüüd juba koha pealt suuliselt.

„Mina kiidan heaks Andres Kõivu tegevuse tulenevalt majandustulemustest ...”

„Majandustulemused võivad ju olla head, aga kui samal ajal omastatakse vara, nagu prokuratuur on ette heitnud?”

„Mina ütlen hästi selgelt, sellest hetkest kui mind valiti, ei ole mul ühtegi etteheidet. Ainuke mõõdupuu on majandustulemused. Kui ma näeks, et hakatakse uurimist takistama, siis võiks see teema uuesti lauale tulla. Kas meil on aga ettepanekuid hea juhatuse esimehe kohale? Nõukogu huvi on see, et ettevõte toimiks ...”

„Mina näen sellist asja esimest korda, et see isik jätkab ettevõtte juhtimist, kes teda kohtulikult hageb.”

„Kui mõistatakse süüdi, on asi selge. Kui hakatakse takistama, siis on ka asi selge. Aga senikaua ei ole probleemi,” võttis Laanemägi kokku.

Seejärel võttis sõna ühistu nõukogu liige Urmas Johanson:

„Oleme kolm aastat olnud uues nõukogus. Andres Kõivu pole me maha võtnud, kuna näiteks 2015 oli ühistu kasum ilma amordita 350 000, 2017 oli 700 000, ja kui meie tulime siia 2021. siis siin 1,7 miljonit, 2022 on 1,4 miljonit (tol aastal oli energia hullus ja kallis elekter), siis see on suur kasv. Ma peaks olema püsti hull, kui laseks lahti, me oleme organ, kes peaks otsima inimese etteotsa, kes juhiks ettevõtet ja toodaks kasumit ja selleks ongi see ellu kutsutud. Kui peaks Andrese lahti laskma kahtlustuse põhjal, kahtlustada võib Mailis Repsi ja Palmeri Estonian Airist, panna neid esiküljele, et on omastamise kahtlustus. Rääkimata mis perioodist me üldse räägime. Mina võtan bilansi ja miks ma peaks lahti laskma kuldmune muneva ...”

Seejärel läks diskussioon kohalviibijatega teravaks.

„Me ei tulnud majandusaasta aruandeid siia kiitma, meedias on jutt suurest omastamisest ja inimesed ei tea sellest mitte midagi,” põrutas üks Võru väikeettevõtja.

„Jako rääkiski ära, et see on kahtlustus ... see ei ole süüdistus. Kui mina hakkan teid ka kahtlustama, siis ma ei saa eeldada, et teid peab üles pooma,” pareeris Johanson.

„Kahtlustuse esitab ikka uurimisasutus, mitte teie,” kommenteeris peamine küsimuste esitaja.

Johanson lõpetas oma sõnavõtu ja läks tagasi kohale, kinnitades veelkord, et tema lähtub vaid majandusnäitajatest.

Nõukogu esimees Laanemägi püüdis omalt poolt nõukogu seisukohti selgitada: „Kui majandustulemused pole rahuldavad, investeerida poodide parandamisse, siis me vaataks Andresele otsa ja küsiks, et miks ei ole tulemusi. Üks asi on nõude esitamine, teine asi on majandamine. Ma ei välista seda et kui midagi muutub, et kas takistatakse uurimist, või Andres tunnistatakse süüdi, siis ei ole probleem tagasi kutsuda. Siis hääletan ise selle poolt. Täna vaatan nõukogu liikmena, kes peab vaatama, et majandustegevusega oleks kõik korras. Enda perioodi osas ei ole ühtegi etteheidet Andres Kõivule.”

Diskussioon jätkus, emotsioonid olid enne hääletamist kohati päris teravad ja mindi isegi isiklikuks.

Lõpuks oli aeg sealmaal, et küsimus nõuete ja hagi esitamisest pandi hääletusele.

„Las uurivad aga,” ütles kõrvalistuv daam puldil rohelisele nupule vajutades.

Kuigi saali meelsus tundus olevat päris rahulolematu, kõneles hääletustulemus selget keelt ja nagu eespool sai viidatud, ei otsustanud kohale tulijad suuremat midagi, määravaks sai volituste suur arv.

Nõude esitamise poolthääli oli 34, vastu 315, erapooletuid 4 ja ei hääletanud 61.

„Kuidas selline tulemus tuli? Mis toimub? Mismoodi nii?” kahises rahva seas. „See küll õige ei ole,” kommenteeris naine, kes oli öelnud, et „las uurivad aga”.

„Otsus on: jätta otsus vastu võtmata ehk siis mitte esitada tsiviilhagi,” võttis Jako Laanemägi koosoleku kokku.

 

 

 

Autor: URMAS PAIDRE
Viimati muudetud: 11/12/2023 16:35:48

Lisa kommentaar