Ruusmäe abikirik.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) konsistoorium andis Rõuge kogudusele loa maha müüa Ruusmäe abikirik ja Jaanimäe palvemaja Võrumaal. Rõuge kirikuõpetaja sõnul on müümise põhjus eeskätt demograafiline – enam ei ela maal piisavalt inimesi, kes pühakodasid vajaks ja kasutaks.

EELK Rõuge koguduse õpetaja Mait Mölderi poole pöördudes koperdab LõunaLeht juriidiliselt kohe esimese küsimusega: miks müüb luteri kirik kaks kirikuhoonet Rõuge vallas?

„Selle küsimuse õige vastus on, et ei müü,” selgitab Mölder. „Sellepärast, et need ei ole kirikuhooned, tegemist on palvemajadega. Aga palvemaju me tõepoolest müüme. Põhjus on demograafiline. See tähendab seda, et sellest ajast, kui need hooned ehitati, kui need hooned võeti vastavasse kasutusse, on inimesed läinud maalt ära linna elama. Väljakuulutatud jumalateenistustele pole inimesi tulnud või on neid tulnud sinna ülivähe. Kirik näeb ikkagi seda, et palvemajadel on väärtus siis, kui seal on sees inimesed, kes palvetavad. Kui seal toimuvad talitused, palvemajad on inimeste jaoks. Ja kui inimene seda ei vaja, siis nad seda ka näitavad. Just nimelt siis oma kohaloluga.”

„Loomulikult oleks igavesti vägev koguda muudkui kirikuna endale rohkesti kinnisvara ja loota, et kunagi tuleb äratusliikumine – mis ajalooliselt vaadates nagunii tuleb –, ja loota selle aja peale. Aga kahjuks senikaua meie hooned vajavad ülalpidamist, nad vajavad remonti, uuendamist. Ja hetkel kogudusel lihtsalt ei ole selliseid finantsilisi vahendeid, et neid hooneid hoida sellises korras, nagu nad tegelikult vajavad,” jätkab Mölder majanduslike põhjustega.

Käänu külas asuv Ruusmäe abikirik ehitati endisest koolimajast ümber 1935. aastal. Jaanimäe külas asuv palvemaja valmis 1941. aastal. Neil aegadel elas suurem osa inimestest maal ning nad olid koguduse liikmed. Praegu aga seisavad Ruusmäe ja Jaanimäe pühakoda tühjana ning vajavad eeskätt katuseremonti.

Eesti Kiriku teatel on Ruusmäe abikiriku ostuhuvilise perel hoonega isiklik suhe ning nad on kartnud, et selle võib osta mõni kinnisvaraarendaja, kes maja ei säilita või ehitab selle asemele midagi sobimatut. Ka Jaanimäe palvemaja ostuhuvilisel on sarnased motiivid: tema sooviks teha maja korda ühiskondlikuks kasutuseks, mitte aga näiteks eluruumiks või millekski muuks.

Rõuge kirikuõpetaja saab natuke pahaseks LõunaLehe puhtalt hüpoteetilise küsimuse peale, kas kirikul on pühakodade tuleviku suhtes mingit sõnaõigust – kas näiteks on müügilepingus võimalik ära keelata palvemajja kõrtsi rajamine. Teise hüpoteetilise mõttega – erootikapoe ladu – ei söanda ajakirjanik õnneks pastorit provotseerida.

„Kõrtsi rajamise kõlakaid ma olen kuulnud palju, aga ma pole kunagi aru saanud, millest see kõlakas pärit on. Aga kui hooned võõrandada, siis otse loomulikult on see kokkuleppe küsimus, milliseks otstarbeks seda teha. Kuid samal ajal on sellel kinnisvara võõrandajal omakorda õigus edasi võõrandada. Et selle koha pealt ... no see asi läheb nüüd juriidilisse vaidlusse ja mina ei ole jurist. Mina olen vaimulik ja vaimulikuna ma ütlen seda, et Rõuge koguduse jaoks on oluline, et need hooned säiliksid võimalikult säärasena, nagu nad on. Ja et neid kasutataks väärikalt. Aga otse loomulikult on niimoodi, et ma ei saa kirjutada ette. Ma võin kirjutada ette, aga kes selle peale väga ostaks. Siin maailmas on kindlaid asju vähe. Sealjuures ma leian, et juriidilistest vangerdamistest olulisem on kokkulepped inimestega, on inimeste hea läbisaamine ja selle alusel tekivad koostöövõimalused, see on tähtsam. Aga see kõrtsi idee – ma ei saa aru, miks te sellest räägite, miks selline küsimus? Provotseerivaid küsimusi, ma eeldan, et rohkem ei kuule,” pahandab Mölder.

EELK piiskop Joel Luhamets poetas Maalehele, et palvemajade müügihind võib olla umbes 40 000 eurot ühe kinnistu kohta. Saadud rahaga soovitakse katta Rõuge kiriku renoveerimise omaosalus, on Mait Mölder lehele öelnud. Mida täpsemalt soovib kogudus Rõuge keskuses suuremat käsile võtta?

„Käsile võtta on plaanis päris mitmeid asju, hetkel on niimoodi, et meil on olemas projektid, mis on esitatud KOPile (kohaliku omaalgatuse programm – toim), mis on esitatud ka muinsuskaitseametile, ka erinevatesse fondidesse. Muinsuskaitseametis on kaks projekti hetkel sees. Tarvis on koguduse omaosalus sinna juurde panna. Et nende projektide omaosaluse jaoks on mõeldud seda [raha]. Samuti kuulub kogudusele ka kinnisvara osas rohkemat kui ainult kirikuhoone ja palvemajad. Me oleme viimastel aastatel, eelkõige koguduse juhatuse esimees Jaak Pächter on võtnud südameasjaks koguduse kinnisvara korda seada. Ja me ei räägi ainult kirikuhoonest. Et siis teised projektid, mis meil siin käsil on, on seotud ka näiteks Rõuge ümbruses olevate alade korrastamisega, ütleme nõnda,” kommenteerib Rõuge pastor koguduse tulevikuplaane kinnisvara vallas.

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 18/12/2023 08:36:45