Epleri ettepanek: bürokraatiamasina asemel võiks riik raha välja loosida

Rain Epler.

Kagu-Eestist valitud riigikogu saadik Rain Epler (EKRE) pakkus riigikogu infotunnis enda sõnul tõsimeeli välja ettepaneku, et üha laieneva bürokraatiaaparaadi kosutamise asemel võiks näiteks ettevõtlustoetused huviliste vahel välja loosida.

Eesti konkurentsivõime teemalise küsimuse käigus maalis Rain Epler esmalt majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalole (Eesti 200) mureliku pildi Eesti majanduse olukorrast. Epler märkis, et valitsuskoalitsiooni otsused on pälvinud tugevat kriitikat ettevõtetelt ja ettevõtlusorganisatsioonidelt. Ta märkis, et hariduse kvaliteet on langemas, Eesti seisab silmitsi demograafilise kriisiga, riigikontroll on andnud energeetikas toimuva kohta kainestava ülevaate ja lisaks on geopoliitiline olukord ühe ohtlikum. Epleri hinnangul on suurte majandust mõjuvate otsuste tegemisel liikunud „jäme ots” kliimaministeeriumi kätte ja ka energeetikaotsustes on juhtival positsioonis kliima- ja rahandusministeerium.

Riigikogulane tahtis ministrilt teada, millised on olulisimad küsimused, millega tuleks Eesti konkurentsivõime parandamiseks tegelda ning milliseid hoobasid on majandusministril ja ministeeriumil selleks praeguseks alles jäänud.

Riisalo märkis vastuseks, et konkurentsivõime parandamiseks on võimalik teha aeglasemaid ja kiiremaid reageerimisi ning kiiremaid on tehtud – eeskätt EAS-i ja KredExi ühendasutuse portfellis olevate meetmetega.

„Olles läbi rääkinud nii paljude erialaliitudega, kui vähegi jõudis, on see meetmete pakett tehtud paindlikumaks vastavalt nende soovidele, et võimalikult kiiresti toetada neid, keda see eksportturgudel toimuv ennekõike on puudutanud, ennekõike töötlevat tööstust,” sõnas ta muu hulgas.

„Haakuvalt sellega, mis te rääkisite siin, EAS-i ja KredExit või nüüdset ühendasutust mainisite, et tegelikult on siin viimastel päevadel juttu olnud ka sellest, et palgatõusu veab avalik sektor. Meie kulud bürokraatiaaparaadi ülevalpidamisel on päris suured,” sõnas Rain Epler lisaküsimust esitades.

„Ja käis silme eest läbi ka artikkel, kus räägiti konkreetselt ka selle EISA asutuse tööjõukuludest. Kui vaadata kulusid suhtes sellega, kui palju raha majandusse jagatakse, et need on päris kõrged. Ja sellest tulenevalt ma hakkasin mõtlema, et kas on olnud kaalumisel ka näiteks selline asi, et seda raha jagamise süsteemi fundamentaalselt muuta, mis aitaks ka bürokraatlikke kulusid vähendada, ja põhimõtteliselt teha seda loosimise teel, et turult tulevad taotlused sisse ja raha saab see, kellel loosiõnne on,” jätkas ta.

„Muuseas, see ei ole üldse naljaga mõeldud küsimus,” sõnas Epler. „Ühe Hollandi ülikooli, ma arvan, see oli Rotterdami ülikooli uurimus teaduse rahastamise kohta jõudis järeldusele, et see, et suur hulk bürokraate peab koosolekuid ja teeb otsuseid, viib aina enam halbade ja valede otsusteni ja loosi teel jagamine võiks anda paremaid tulemusi. Mulle tundub, et ka Eestis me oleme natuke selle bürokraatiamasina, mis raha jagab, liiga suureks kasvatanud.”

Tiit Riisalo oma vastuses loosimise mõtet otsesõnu ulmeliseks ei tembeldanudki.

„Nii mina isiklikult kui ka erakond, millesse ma kuulun ja kelle minister ma selles valitsuses olen, on innovatsioonile avatud. Nii et esmapilgul võib-olla tõesti on küsimus natukene kummaline, aga ma arvan, et me oleme veendunud, et tegelikult tasub vaadata iga kivi alla,” sõnas ta. „Sisuliselt plaan on selle 2024. aasta jooksul [---] et me tegelikult tahaks päriselt aru saada, et kas see raha, mida me kulutame, kulub efektiivselt.”

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 21/12/2023 09:42:47