Küsitlus

Millisel määral plaanid tänavu kasvatada aiasaadusi?

Petturid õppisid eesti keele ära ja kasutavad ära terviseandmete leket

Foto: Pixabay

Pettused ei näi ka aasta lõppedes raugevat. Kui varasemalt viidi petukõnesid läbi valdavalt vene või inglise keeles, siis üha sagedamad on juhtumid, kus kurjategijad pöörduvad ohvri poole, kõneledes eesti keelt. Lisaks hakati kelmuskõnesid tegema läinud nädalal avalikuks saanud terviseandmete lekkega seoses.

Eestikeelsete petukõnede eest hoiatanud SEB tuletas meelde, et tegu on tõenäoliselt kurjategija kõnega, kui: 1. helistajaks on väidetavalt politseinik, panga- või telekommunikatsiooni valdkonna töötaja, kes pöördub teie poole kiiresti lahendust vajava, teie krediidiandmeid hõlmava, probleemiga (nt igapäevased rahaasjad, konto kaaperdamine või varastamine); 2. helistaja asub välja toodud probleemi lahendama telefoni teel; 3. kirjeldatud olukorra saab helistaja sõnul lahendatud krediidiandmete edastamise või internetipanka sisselogimisega; 4. helistaja palub või lausa käsib teil oma seadmesse (nt telefon või arvuti) paigaldada lisasüsteemi või tarkvara.

Et pettuse ohvriks langemist vältida, tuleks panga teatel esiteks uurida helistaja tausta ja täpsustada, millise inimese või organisatsiooniga on tegu. Lisaks tasub alati kriitiliselt analüüsida, kas helistaja poolt esitatud probleem saab olla tõene.

„Ärge edastage isikuandmeid, pangaandmeid või paroole telefoni teel mitte kellelegi,” ütles SEB turbejuht Kätlin Kukk lõpetuseks. „Kui olete langenud pettuse ohvriks või kahtlustate pettust, pöörduge viivitamatult panga poole, kasutades panga ametlikul kodulehel olevaid kontakte. Lisaks tuleks pöörduda politseisse.”

PPA teatas läinud nädalal, et politseisse on juba pöördunud inimesi, kes on saanud kelmilt kõne seoses hiljutise terviseandmete lekkega. Tervishoiuteenuste osutajad selliseid kõnesid ei tee. Inimesed, keda see leke puudutab, saavad personaalsed teavituse e-kirja teel.

Neljapäeval teavitasid politsei, prokuratuur ja andmekaitse inspektsioon, et Asper Biogene OÜ-st on massiivselt lekkinud inimeste terviseandmeid. Kelmid kasutavad ära avalikuks tulnud ettevõttes toimunud andmeleket. Inimestele helistatakse ning antakse teada, et tema terviseandmed on lekkinud ning seejärel küsitakse täiendavaid küsimusi. Kelmide tegelik eesmärk on kätte saada inimeste pangakontoga seotud andmed ja raha. Halvimatel juhtudel võivad nad hakata ka raha välja pressima. Kui saad sellise kõne, katkesta see kohe ja pöördu politseisse.

Lõuna prefektuuri küber- ja majanduskuritegude grupijuhi Jaanus Juhansoni sõnul tuleb olla ettevaatlik, sest kelmid kasutavad ära ettevõttes toimunud andmeleket, et mõjuda usaldusväärselt. „Inimesi, keda terviseandmete leke puudutab, teavitatakse e-kirja teel ning seda teevad tervishoiuteenuste osutajad, kes saadavad personaalsed teavitused lekkega seotud inimestele. Samuti on andmeleket puudutav täiendav info lisatud terviseasutuste kodulehtedele. Kindlasti ei toimu inimeste teavitamine telefoni teel, nagu kelmid on seda teinud,“ lisas ta.

„Palume olla erakordselt tähelepanelikud inimestele saadetud e-kirjade sisu osas, kus saatjaks on tervishoiuasutus või seda jäljendav kolmas isik ja kirja sisu puudutab teie terviseandmeid. Ärge klikkige ühelgi veebilingil ega tehke midagi enne, kui olete täiesti veendunud, et saatjaks on tõesti tegelik tervishoiuteenuse osutaja,“ rääkis Juhanson.

„Kui inimesed soovivad oma andmete lekkimise kohta küsida täiendavaid küsimusi, siis peavad nad seda tegema digiallkirjastatud avaldusega või muul isikutuvastust võimaldaval viisil, et tervishoiuteenuse osutaja saaks veenduda, kas andmeid küsib inimene, kellena ta väidab end olevat,“ ütles politseinik.

Delikaatseid andmeid saanud kurjategijad võivad hakata ka nendelt inimestelt raha välja pressima. „Kui keegi, kelle andmed lekkisid saab väljapressiva sisuga teate või kõne, siis tuleb kohe pöörduda politseisse. Sellises olukorras ei tohi kunagi raha maksta ega teha muid tegevusi, mida inimeselt nõutakse. See julgustab kurjategijaid edasi tegutsema ning ei kindlusta andmete tagastamist ega seda, et kurjategija need ise kustutab,“ hoiatas Juhanson.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 21/12/2023 09:54:05

Lisa kommentaar