Küsitlus

Millisel määral plaanid tänavu kasvatada aiasaadusi?

Loodusjõud parastavad riigi uimaselt tehtavat elektritööd

Elektriliinid Valgamaal Harglas: Foto. Elektrilevi

Suurte puude keskel seisvad kitsad elektriliinikoridorid, ammu väljavahetamist ootavad haprad õhukaablid, vajaminevast väiksem hoolduseelarve ja keerukamateks oludeks ebapiisav töömeeste hulk – tarvitseb sügisel korraks tormi tõsta või esimene lumi ohtralt ja märjana taevast alla tulla, kui kümned tuhanded eestimaalased jäävad elektrita. LõunaLeht vahendab fragmente elektrikatkestuste saagast, mis on viimasel ajal meie kandis kõige rohkem meelehärmi tekitanud eeskätt Rõuge ja Valga vallas.

Rõuge vallavanem Britt Vahter on blogis „Elavik” andnud elektrikatkestuste saagast põhjaliku ülevaate. „Jõulutervitused mutiaugust” pealkirjastas Vahter 13. detsembri hommikul pimedas vallamaja kabinetis tehtud foto.

Rõuge vallas on vallavanema sõnul mitmed külad olnud elektrita alates 24. novembrist. Vool tuleb tagasi mõneks tunniks ja kaob siis jälle päevadeks. Nii tuli näiteks Harjuküla ja selle ümbruse elanikel 24. novembrist 15. detsembrini üle elada 12 katkestust: kokku ligi 11 ööpäeva pimedust 22 päeva jooksul.

12. detsembril kadus elekter Mõniste piirkonnas. Mõne tunni möödudes oli side katkendlik ning lõpuks kadus täielikult. Ilmnes, et ka Murati küla oli juba ööpäev sideta. Kuutsi külas asuv Mõniste kool ja Mõnistes asuv valla hooldekodu jäid elektrita. Valla kriisimeeskond tegi otsuse kool ja lasteaed 13. detsembril ära jätta.

Järgmisel päeval jäi kool ära ka Rõuges, ülejärgmisel päeval kool ja lasteaed Varstus. Kuna elektrit polnud ka ümberkaudsetes kodudes, siis distantsõpet korraldada ei saanud.

Vallavanem Vahter vahendas ka temani jõudnud kodanike muresid, mis viitasid sellele, et Elektrilevil nappis probleemide lahendamiseks ilmselgelt tööjõudu. Kuigi firma teatel oli 13. detsembri paiku tegutsemas 75 brigaadi, neist suurem osa meie kandis.

15. detsembril pingestati Mõniste kandis alajaam, läbi liinide käis raksatus ja tulejutt. Laupäeval avastas kodanik enda ja naabri vahel lumme kukkunud elektritraadi ja andis sellest Maru kaudu teada. Õhtul hilja koju jõudes avastas ta, et sõitis allavajunud traadi alt napilt läbi. Kodus kadus elekter. Pühapäeva hommikul ripnes traat endiselt tee kohal. Elektrilevist öeldi, et tööd on palju, helistatagu päästeametisse. Mõniste päästjad tulid kohale, fikseerisid väga ohtliku olukorra ja kutsusid välja Elektrilevi. Sealt tuldi ja lülitati alajaamast elekter välja.

Nopri talus kadus ühel päeval elekter 12 ja teisel 13 tunniks. 35 töötajaga talus ja meiereis huugas kaks päeva neli generaatorit, kütusekulu 70 liitrit tunnis. Spetsiaalset lahklülitit ümber lülitama Elektrilevi suure töökoormuse tõttu ei jõudnud.

Harjukülas algasid mured elektriga 24. novembril, kui maha sadas kleepuv lumi, mis paakus elektriliinide külge ja paksu kihina puudele. Detsembri teisel täisnädalal aga läks olukord päris hulluks: elektril töötav kaev ei andnud vett, üks sügavkülm läks rikki ja teine sulas üles ning talvevarud hävisid, õhksoojuspump ja põrandaküte lõpetasid töö.

Ühe vallakodaniku perele lubas Elektrilevi laupäeval kella 18 ajal, et rikkega tuleb tegelema teine vahetus. Õhtul aga tunnistati, et seda ei juhtu, tullakse pühapäeval ja prognoositavalt kella 12 paiku. Pühapäeval saadi uus prognoos: esmaspäeval enne keskööd.

Elektrikatkestused kiusavad rahvuspargis rahvast
Valgamaal on kõige suuremad elektrimured juba nädalaid kiusanud Valga vallas asuva Karula rahvuspargi külasid. Rebasemõisa külas kadus elekter novembri lõpus. Koobasaare külast öeldi detsembri algul ERR-ile, et 12 päeva jooksul on elekter olnud vaid ühel päeval.

6. detsembril toimunud Valga valla kriisikoosolek pani asjad liikuma: Elektrilevi asus suuremate jõududega tööd tegema ja osa inimestest sai voolu tagasi – aga vaid viieks päevaks. Läinud nädalal lisandus lund ja tekkisid uued katkestused.

Karula kandis elav Meelika kirjutas 13. detsembril sotsiaalmeedias, et jalutamas käies kuulis ta iga mõne minuti tagant raksatust – järjekordne puuhiiglane andis elule, ajale ja lumele alla. Voolu polnud, ühtlasi oli kadunud ka Elisa mobiililevi. Lapsed pandi distantsõppele, aga see ei toiminud, kuna elekter oli kadunud ka Lüllemäe koolis.

Läinud reedel kohtusid taas Elektrilevi, transpordiameti, keskkonnaameti, RMK ja Valga vallavalitsuse esindajad, et vahetada infot ning otsida tõhusamaid lahendusi novembri teisest poolest kestnud lakkamatutele elektrikatkestustele ning teede läbitavuse probleemidele.

Transpordiamet teatas, et teedele kukkunud puid koristama ja ennetuslangetust tegema pandi ühe asemel kolm brigaadi. Rahvuspargis on saetöödele ranged piirangud ja sestap tuli keskkonnaametil kiirkorras menetleda 200 raieteatist. Elektrilevi lahendas kriitilisemaid kohti generaatoritega: hooldekodud, kool, Koobassaare, Hargla, Kalliküla ja Uniküla.

Mis on probleemide põhjused?
Rebasemõisas elav Tiia kirjutas 13. detsembril sotsiaalmeedias, et niipea kui ahjus toit valmis sai, ilmus elekter tagasi – näis, kui kauaks. Päev varem oli kadunud Elisa levi ning ainsaks side- ja infoallikaks jäi patareiraadio.

Päev hiljem pahandas ta lõpuks Elektrilevilt saabunud vastuse sisu üle.

„Millal algas lumesadu ja elektrikatkestused? Värskendan enda ja teie mälu, see oli 25. novembri õhtu, kui meil ja kümnetel tuhandetel maainimestel vool kadus. Ja üllatus, üllatus, juba 19 päeva hiljem saabub kiri suurettevõtte juhatuse liikmelt, mis kirjeldab tema ja ülejäänud juhatuse aastatepikkust tegemata tööd,” pahandas Tiia.

Elektrilevi juhatuse liige Rasmus Armas kordas kodanikule saadetud kirjas pea sõna-sõnalt samu jutupunkte, mida võrguettevõte on esitanud mitmel pool mujalgi.

„Elektrivõrgu neli kõige suuremat looduslikku vaenlast on tugev tuul, ladestuv lumi, jäide ja äike. Üle 20 000 kilomeetri elektriliine läbib metsaalasid. Talv algas sel aastal raske ja märja lumega, mis ladestus puudel, oksadel ja liinidel. Sellele järgnesid miinuskraadid ning lumesajud on vahelduvalt kestnud juba üle kahe nädala. Kui esialgu kukkusid liinidele nooremad ja nõrgemad puud ja oksad, siis lumesadude jätkumisel kukuvad nüüd juba suured puud 10 meetri kauguselt liinidele, murravad maste, lõhuvad traaversid ja rebivad puruks juhtmed,” teatas Armas. „Olukord on selline, kui brigaadid eemaldavad ühes rikkekohas liinilt neli puud ja saavad rikke likvideeritud, siis samal ajal kukub juba mõne meetri kaugusel uus puu või oks ja brigaad asub seda korda tegema.”

„Eesti suurtel riiklikel energiasektori firmadel näib olevat neli kindlat vaenlast: kevad, suvi, sügis ja talv. Selle vastu aitab ainult üks asi: tarbijatel hinda tõsta,” ironiseeris läinud nädalal Postimees. „Vähemalt nii näib viimastel nädalatel toimunud ulatuslike elektrikatkestustega, mida Elektrilevi kuidagi kontrolli alla ei saa.”

Elektrilevi on möönnud, et üle veerandi elektrivõrkudest on üle 40 aasta vanad ja võrguteenuse tasuga ei saa liine märkimisväärselt paremaks ehitada. Võrguehituseks oleks vaja kolm korda rohkem raha kui praegused 34‒35 miljonit eurot aastas.

Kitsad liinikoridorid
Elektrilevi on rõõmsamat joont hoida püüdes märkinud, et investeeringute abil on 13 aastaga suudetud vähendada rikkeid 13 aastaga pea kolm korda. Tänavu panustatakse võrgu hooldusse ja remonti pea 30 miljonit eurot.

Lisaks investeerib Elektrilevi liinikoridoride hooldusse ja laiendamisse sel ja järgmisel aastal kokku üle 10 miljoni euro. „Meie eesmärk on järgmise kahe aastaga keskpingeliinide koridore laiendada maksimaalsesse lubatud laiusesse. Seda sõltumata maaomanike nõusolekust. Täna oleme paljud tööd jätnud maaomanike nõusoleku puudumisel tegemata,” teatas asutus.

Paljud kodanikud ongi viimaste elektrimurede valguses kritiseerinud Elektrilevi suutmatust hoida liinikoridorid ehk sihid piisavalt laiad ja puhtad. Üks vooluta jäänud naisterahvas, kel koroonast taastuv pere vajanuks elektril töötava inhalaatori auru ja kõhuviiruses lapsed mõistagi piisavalt vett loputuskasti, postitas sotsiaalmeediasse pildi oma kodu lähistel elektriliinidele vajunud puudest. Sealjuures märkis ta, et alles oktoobris käidi liinide seisu uurimas ja leiti, et midagi ohtlikku pole.

Rõuge vallavanem Britt Vahter on liinikoridoride kohta märkinud, et keskpingeliini koridor peaks olema praeguste reeglite kohaselt puhastatud mõlemas suunas 10 meetrit, aga meie kandis on korralikud puud oma 30 meetrit kõrged.

Väga mitmelt poolt on kõlanud nii kodanike kui ka omavalitsusjuhtide kriitika ja riigiasutuste enda töötajate möönmine: looduse tekitatud kriiside ennetamisel, neile reageerimisel ja lahendamisel napib jõudu, sest riik on õhuke. Eeskätt on esile tõstetud, et elektriliinide rikkebrigaade on vähem kui varem. Operatiivbrigaade on teadaolevalt kolme kagumaakonna peale üks.

„Riik on ääremaal väga õhukeseks jäänud, juhtimine on viidud kaugele, ressurss on ära kaotatud-koondatud, tööd tehakse miinimummeeskonnaga. Seetõttu pole ka loota kiirele reageerimisele või abi saabumisele,” võttis loo kokku Meelika Valgamaalt.


Kuidas võrumaalane jõudis enne voolukatkestust napilt kempsus vee peale tõmmata
Lõpetuseks elektrimurede teemal midagi lõbusamat ja optimistlikumat, järgneva postituse autor on Imre Setomaa vallast.

„Äge, 2 h ja 10 min vooluta ... veidi koomiline oli hetk, mil vool kadus. Piltlikult öeldes tõmbasin kempsus vee peale ja ... saabuski pimedus. Olukord oli tobenaljakas võiks öelda. Arvasin algul, et endal majapidamises mingi kamm juhtus, kuid õnneks mitte. Kõllasin 1343 ja sain teada, et ollakse kursis, et voolu põle. Läksin siis kutsaga jalutama, jalutasin sedavõrd kaua, et kutsal oli kah juba siiber. Kobisin siis majja tagasi ja hakkasin moblaga YouTube'ist musavideoid vaatama. Aeg läks. Kui olin nii juba üle kahe tunni oodanud, siis mõtlesin, et aitab kah. Kergitasin oma postamendi toolilt, et magama kobida, kuid nii kui püsti sain, nii oli valgus tagasi.”

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 23/12/2023 10:50:02

Lisa kommentaar