Krõbedate külmakraadidega tuleb olla ahju kütmisel eriti ettevaatlik

Viimasel ajal on nähtud külmakraade, mis ületanud -20 piiri. Paraku näitab statistika, et külmade ilmadega kasvab ka tulekahjude arv. Külmal ajal on oluline pidada meeles tuleohutust ning vältida ülekütmist, meenutab päästeamet.

„Tuleb meeles pidada, et pärast hommikust kütmist oleks hea lasta kütteseadmel jahtuda ning näiteks õhtul, kui ahi on jahtunud, kütta uuesti, sest ülekütmisega võib kaasneda tulekahju puhkemise oht,“ selgitab päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Tuuli Taavet.

Ahju või pliidi kütmise kogus ühel kütmiskorral võiks olla 2/3 kolde mahust. Vajadusel võib lisada uue samasuguse koguse kaheksa-üheksa tunni möödudes. Pliidi ahju võiks laadida maksimaalselt kuus korda. Kui pottsepp on väljastanud kütteseadmele kütmisjuhendi, siis tuleb kindlasti lähtuda vastavast juhendist. Kui kütteseadme töös on näha muutused, näiteks tõmme oluliselt halvenenud või ahjul on näha sisemisi või välised vigastusi, siis tuleks oma murega pöörduda kutselise pottsepa poole, kelle kontaktid leiab päästeameti ohutusportaalist.

Jälgida tuleb sedagi, et ahju, pliidi, kamina ja katla lähedal ei oleks mööblit, vaipu, küttepuid ega muud kergesti süttivat kraami. Tuhk tuleb koguda jahtunult mittepõlevasse kaanega ämbrisse ja viia see õue. Siibri tohib sulgeda alles siis, kui söed on kustunud: vingugaas on lõhnatu, värvitu ja tappev.

„Väga oluline on ka kütteseadmete hooldus ja puhastus. Kui selle eest on kenasti hoolt kantud ja köetakse teadlikult ning mõõdukalt, on tulekahju tekkimise tõenäosus väike,“ lisab Tuuli Taavet.

Kui toasooja saamiseks kasutatakse õhksoojuspumpa, elektrilisi puhureid ja radiaatoreid vm, tuleb sealgi olla ettevaatlik ning jälgida, et seadmed oleksid laitmatus korras ning nendega ei koormataks üle elektrisüsteemi. Meeles tuleb pidada ka seda, et elektrilisi soojapuhureid ja radiaatoreid ei tohi riideesemetega kinni katta.

Miinuskraadidega kipuvad korralikult soojustamata veetorud külmuma ning nende sulatamisel tuleb toimetada teadlikult ja ohutust silmas pidades. Selleks, et torustik külmal ajal ei jäätuks, tasub see katta lisaisolatsiooniga. „Torude sulatamisel tuleb vältida lahtise tule ja leeklambi kasutamist. Jäätunud torude sulatamiseks soovitame kasutada soojakaableid või soojapuhurit, kuid selgi juhul peab inimene ise juures olema ja jälgima, et õnnetust ei juhtuks,“ ütleb Taavet.

Ka ei tohi unustada, et igas kodus peab olema töökorras ja õigesti paigaldatud suitsuandur ning kodudes, kus on kasutusel puiduküttel töötav ahi, pliit, kamin, katel või hoopis gaasikütteseade, peab olema ka töökorras vingugaasiandur. Kindlasti tuleb silm peal hoida ka oma eakatel lähedastel.

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 11/01/2024 08:25:01