Parteist lahkunud Karuse: Keskerakonnast kadus meeskonnavaim

Ester Karuse ja sotside esimees Lauri Läänemets. Foto: erakogu

Koos rea tuntud poliitikutega Keskerakonnast lahkunud Valgamaa häältemagnet Ester Karuse (31) teatas, et partei uus juhtkond ei ole rohkem kui saja päeva jooksul suutnud panna Keskerakonda ühises rütmis hingama. Keskerakonna peasekretär, Karusega samast piirkonnast pärit Anneli Ott leiab, et meeskonnavaimu puudumise etteheited pole õigustatud.

Läinud nädalal teatasid riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed Tanel Kiik, Jaak Aab, Andre Hanimägi, Ester Karuse, Enn Eesmaa ja Kersti Sarapuu erakonnast lahkumisest. Neist Kiik, Aab, Hanimägi ja Karuse liituvad Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga. Eesmaa ja Sarapuu jäävad vähemalt esialgu parteituks.

Tanel Kiik teatas temaatilisel pressikonverentsil, et saja päeva jooksul ei hakanud erakond ühtse meeskonnana tööle ja et põhjust lahkumiseks andis veel piirkondade omavaheline võimuvõitlus, üksteisega mittearvestamine erakonna juhatuses ning Yana Toomi tegutsemisest tulenev väärtusküsimus.

„Pärast erakorralist kongressi mul ei olnud plaani Keskerakonnast lahkuda. See tunne lahkuda kujunes ajapikku. Ma andsin selgelt uuele juhtkonnale võimaluse,” lausus Kiik.

Ta sõnas, et tema ja temaga koos lahkunud liikmed hakkasid ühiselt ja tõsisemalt erakonnast lahkumisele mõtlema detsembri keskpaigas.

Ester Karuse lisas, et tema usk Keskerakonna meeskonnavaimu kahanes pärast kongressi ja sotsidega liitumine on tema jaoks kõige loogilisem alternatiiv, kelle ridades Kagu-Eesti teemade eest edasi seista.

Keskerakond sai viimastel valimistel riigikogus 16 mandaati. Enne reedet olid fraktsioonist lahkunud Jaanus Karilaid ja Tõnis Mölder, kes liitusid Isamaaga. Maria Jufereva-Skuratovski liitus Reformierakonnaga.

Nii jäi riigikogu esialgu 16-kohalisest ja 13-kohaliseks kahanenud keskfraktsioonist järele vaid seitsmeliikmeline parlamendiesindus.

Lahkujatest oli viimati riigikogu valimistel suurima häältesaagiga Keskerakonna juhi valimistel Mihhail Kõlvartile kaotanud Tanel Kiik (2070 häält), talle järgnes Kagu-Eestist parlamenti valitud omaaegne Valga vallavanem Ester Karuse, keda toetas 1677 valijat.

Oma parlamendifraktsiooni uute liitujate toel 13-liikmeliseks kasvatanud sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets muidugi rõõmustas varasemate keskerakondlaste otsuse üle.

„Liitujate toel kasvab sotsiaaldemokraatide roll ühiskondliku solidaarsuse ja võrdse arengu eest seismisel,“ teatas ta.

Läänemetsa sõnul näitavad nii valijate kindel toetus sotsiaaldemokraatidele kui uued liitujad, et Eesti poliitilisel maastikul on tarvis tasakaalustavat, tugeva keskklassi eest seisvat vasaktsentristlikku jõudu ehk mõistuse häält, mis ei jaga paremerakondade kombel rahvast kulu- ja tuluinimesteks, vaid väärtustab kõiki meie ühiskonna liikmeid. „On siiralt hea meel, et sotsiaaldemokraatidega liituvad märkimisväärse ekspertiisiga tipp-poliitikud, kes kasvatavad jõuõlga toomaks Eesti poliitikasse mõjukaid muutusi,“ sõnas ta.

Karuse: Kagu-Eesti on prioriteet
LõunaLehe arvutuste kohaselt 12 aastat, 11 kuud ja 5 päeva Keskerakonnas olnud ja seega napilt 18-aastasena liitunud Ester Karuse kinnitas oma avalduses liitumisavalduse esitamist sotside parteile. Ta märkis, et juba pärast Keskerakonna sügisest kongressi võtsid mitme partei esindajad temaga ühendust, aga need kiirpakkumised lükkas ta kohe tagasi.

„Pidasin õigeks anda Keskerakonna uuele esimehele ja juhtkonnale aega end tõestada ning näidata, et tõsimeeli ollakse huvitatud ühtse meeskonna loomisest ja tänapäevase väärtusruumi kujundamisest. Paraku rohkem kui saja päeva jooksul seda ei juhtunud ning kujunenud olukorras pidin jääma enda ja valijate vastu ausaks,” sõnas Karuse.

Ta kinnitas, et Kagu-Eesti on tema jaoks jätkuvalt prioriteet.

„Ligi 13 aastat tagasi Keskerakonnaga liitudes kannustas mind soov midagi ära teha, alguses kodukoha Valga heaks, tänasel päeval riigikogu saadikuna Kagu-Eesti inimeste hüvanguks. Valga vallavanemana õnnestus mul tuua piirkonda lisainvesteeringuid, mille käigus sai lahendatud nii mõnigi murekoht. Suurt tuge said Eesti omavalitsused toona Keskerakonna juhitavalt valitsuselt, peaminister Jüri Ratas tahtis ja jaksas ka äärealadele tähelepanu pöörata. Need mälestused jäävad mind saatma,” selgitas Ester Karuse.

„Paraku on minu ja mitmete teiste mõttekaaslaste usk viimaste kuude jooksul hakanud järjest enam murenema. Uus juhtkond ei ole rohkem kui saja päeva jooksul suutnud panna Keskerakonda ühises rütmis hingama ja esimehe seisukoht olulises väärtusküsimuses, mis puudutab Yana Toomi tegevust, ei haaku minu omaga. Sellest hoolimata võtan Keskerakonnast kaasa palju positiivset, muud tunded jätan sinna, kus on nende koht,” lisas ta.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond on Karuse sõnul kujunenud olukorras tema jaoks kõige loogilisem poliitiline alternatiiv, sest kahe erakonna programmilised seisukohad kattuvad suurel määral. Näiteks tõi ta astmelise tulumaksu, kogu Eestit hõlmava regionaalpoliitika, päästjate, politseinike ja haridustöötajate palgatõusu ning tervishoiuvaldkonnaga seonduva.

„Valitsuserakonnana on sotsidel võimalus neid murekohti ka reaalselt lahendada ja minu eesmärk on olulistes küsimustes nende jõuõlga suurendada,” ütles ta, tuues sellega ausalt välja, et mingi roll pidi parteist lahkumises olema ka Keskerakonna staatuses parlamendi opositsioonierakonnana.

Peasekretär: Keskerakond läheb edasi
Keskerakonnast lahkus terve hulk tuntud poliitikuid, teiste seas ka Valgamaa tippnumber Ester Karuse. Pärisime partei kagueestlasest peasekretärilt, võrumaalaselt Anneli Otilt: mis Keskerakonnast saab?

„Keskerakond, ma arvan, et kosub ja läheb edasi, seisab oma valijate eest, ja kui, siis selle ressursiga, mis on. Aga kõige tähtsam on, et Keskerakonna liikmed usuksid Keskerakonda ja me saaksime koos edasi minna,” vastas Ott.

Meie kandi inimene Ester Karuse on öelnud, et Keskerakonnas pole enam meeskonnavaimu. Ilmselt on selles ütluses omajagu etteheidet ka erakonna peasekretärile. Mida kostate?

„Ma ei ole temaga rääkinud, mida ta täpselt selle etteheite all mõtleb, aga ma arvan, et Ester Karuse on üks inimene, kes on võib-olla kõige vähem selles meeskonnas töötanud,” pareeris peasekretär. „Ma ei oska öelda, kui palju tema seda meeskonnavaimu tunnet just oskab edasi anda, aga eks me igaüks tõlgendame seda isemoodi ja enda vaatenurgast. Mina saan öelda, et seda meeskonnavaimu on väga palju ja sellised lahkumised seda pigem tõstavad. Minu tunnetus, kui võtame näiteks Võrumaa meeskonna, siis on see vägagi tugev ja ma pole küll kuulnud, et keegi tahaks sealt lahkuda. Selles osas ma arvan, et see on tõlgendamise küsimus.”

 

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 11/01/2024 09:06:57