MARIKA TUUS-LAUL: tasuta ühistranspordi kaotamine annab hoobi maainimese rahakoti pihta

Üheksa aasta eest, 2015. aasta riigikogu valimistel lubas Keskerakond võimule saades kehtestada maakonnasisese tasuta ühistranspordi üle Eesti. Tollane Keskerakonna esimees Edgar Savisaar seisis selle eest, et kõik Eestimaa inimesed saaksid sõita ka maakonnaliinidel tasuta, nagu see oli Tallinnas juba aastaid olnud. Selle punkti kirjutasime suurelt ka valimisprogrammi. Kui ma sellest rahvakohtumistel rääkisin, ei võetud mind tõsiselt. See on utoopia, need on vaid lubadused, öeldi siis. Rahvas oli umbusklik, sest tasuta sõit tundus olevat liiga roosiline unistus. Läks aga õnneks teisiti.

Palgast jääb vähem kätte
Alates 2018. aasta teisest poolest hakkaski tasuta transport 11 maakonnas kehtima. Ligi kaks aastat võttis aega, et meiega koos koalitsioonis olnud sotsidele ja Isamaale selgeks teha selle vajalikkust. Tol korral opositsioonis olnud Reformierakond sõdis pidevalt selle vastu. Isamaa tegi aga omal ajal tasuta sõidu nullimiseks isegi vastava seaduseelnõu, mille õnneks maha hääletasime. Ikkagi Keskerakonna algatus, seda ei saa ju toetada.

Kõik mäletavad seda põrgukisa ajalehtedes ja poliitikute sõnavõttudes, kui Tallinnas tasuta sõit hakkas ning ka siis, kui see kehtestati maakonnaliinidel. Võibki aru saada, sest Reformierakonnale pole kunagi meeldinud, kui ka lihtsamal inimesel midagi paremaks läheb. Meie „täiesti vaba” meedia otsis aga meeleheitlikult inimesi, kes tasuta sõidu suhtes mõne kriitilisema sõna ütleks. Lausa kaameratega aeti neid mööda Eestimaad taga. Aga rahvas oli väga rahul. Oi kui palju kordi öeldi mulle, et kui tasuta sõita ei saaks, ei käikski tööl, sest sõidurahale kuluks suur osa niigi väikesest palgarahast. Elvast Tartu linna tasuta tööle sõita on olnud paljudele aastatepikkune unistus. Jõgevamaal tõusis ühistranspordi kasutajate arv kiiresti 75%, Tartumaal 35% jne. Riigile laekus rohkem tööjõumakse, rahva raha hakkas liikuma, loodushoid peale selle.

Bussisõitjate arv kasvas
Tükk aega oligi rahulik, asi toimis. Aga kui peaministriparteiks sai Reformierakond ja ametisse vannutati Kaja Kallas, hakkas jama jälle peale. Tasuta transporti taheti ära kaotada silmapilkselt. Aga Keskerakond valitsuses oli sellele kategooriliselt vastu. No ja vahetult enne valimisi ei riskinud lõpuks ka oravad sellega enam riskida. Nüüd aga, kui täisvõim käes ja valimised kaugel, ei peata neid enam miski. Tasuta ühistranspordi kaotamine kirjutati lausa koalitsioonileppesse ja alates sellest esmaspäevast tuleb bussi astudes kukrut kergendada.

Lisaks saab seda teha, nagu reformiparteil kombeks, võõraste ehk sotsiaaldemokraadist regionaalministri Madis Kallase kätega. Sotsidel muidugi ükskõik, peaasi, et saaks korra jälle riigipirukat maitsta. Eesti 200 puhul pole probleemi – kõik, mida suur vend ütleb, on täitmiseks.

Peaminister Kaja Kallase asjatundmatud ja demagoogilised selgitused rahvale, nagu võimaldaks piletirahaga tihendada liinivõrke ja tõsta ühistranspordi taset, lausa hämmastavad. Teoreetilise kümne miljoniga, mis rahva käest piletitega ära võetakse, ei kavatsetagi midagi paremaks teha. Tõde on hoopis see, et tänase valitsuse koostatud riigieelarves on ühistranspordile 25 miljonit hoopis puudu.

Kallase teine vale on, nagu poleks ühistranspordiga sõitjaid juurde tulnud. Tõde on aga otse vastupidine. Ühistranspordi kasutamine suurenes eelmisel aastal ligi 20%. Selle üheks põhjuseks on mootorikütuse hinnatõus, aga kindlasti ka üldine inflatsioon. Perede eelarvest võtavad suure osa ära aina kallimad kommunaalmaksud, toidukaup jne. Tartumaal on aastaga lisandunud ligemale 400 000 sõidukorda. Jaanuari võrdluses oli kasv ligi 40 000 reisijat enam. Tänaseks on arvud veelgi kasvanud.

Maksuhaamer tuleb
Väga kahju, et suure sotsiaalse mõõtmega tasuta ühistransport, mis andis maapiirkondades, kus vahemaad suured, võimaluse paljudele tööl käia ja ringi liikuda, lihtsalt nullitakse ära. Tasuta liikumisvõimalusest oli kujunemas IT-sektori kõrval Eesti üks edulugudest, mis nüüd julmalt prügikasti visatakse. Õnneks mitte Tallinna linnas.

Nagu aga sellest ka veel vähe oleks, lajatatakse lähitulevikus rahvale ka veel automaksuga. Miks küll Reformierakond nii oma rahvast vihkab? Miks punaroosiga töörahva eest võitlevad sotsiaaldemokraadid taanduvad jälle vaid salongi- ja šampanjasotsideks?

Ja nii nad selle laeva põhja lasevad. Ikka kannatajaks väikest palka teeniv inimene, üliõpilane, pensionieelik ehk see, kes bussiga sõidab ja kes peab lisaks kõigele nüüd ka ühe kuupalga aastas bussipiletile kulutama. Andis ehk temagi valimistel oma hääle Reformierakonnale, lootes nii ka ise ehk paremat elujärge. Aga jälle tuli pettuda.

Reaalsus on see, et aasta saab olema drastiliselt erinev 31. detsembri suurte lootuste ja soovidega uusaastaööst. Maksutõusud, aktsiiside pööris, riigilõivude kiirralli, hinnatõusude jätk, sest käibemaksu tõus kergitab kõikide kaupade ja teenuste hindu. Tööpuuduse kasv, hirm tuleviku ees, maainimene ei saa enam liikuma – see on esimene reaalsuspilt 2024. aasta valgel paberilehel.

 

Autor: MARIKA TUUS-LAUL, Keskerakonna juhatuse liige
Viimati muudetud: 25/01/2024 08:05:28