Küsitlus

Millisel määral plaanid tänavu kasvatada aiasaadusi?

MÄNG MÕISA PEALE: kui kulukas on soetada Kagu-Eestis lossi?

Partsi mõis. Foto: LAAM Kinnisvara

Lähinädalatel peaks selguma, kas skandaalne Sangaste loss leiab kolmandal katsel oksjonil ‒ nüüdne alghind 1,6 miljonit eurot ‒ endale uue omaniku. Kel mõisniku mõtted peas ja Sangaste loss käest libiseb, leiab aga endale meie regioonist kindlasti väärika asenduse.

Mullu septembri keskel teatas Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei, et paneb oktoobri lõpus enampakkumisele Valgamaal asuva Sangaste lossi. Lossi alghinnaks oli 2,6 miljonit eurot. Enampakkumise tähtaeg oli 7. novembril, kuid selleks ajaks ei laekunud ühtki isegi alghinnaga pakkumist.

Kohtutäitur konsulteeris võlgade sissenõudjaga võimaliku kordusenampakkumise ja uue alghinna üle ning korraldas uue oksjoni. Hoonele on seatud kaks hüpoteeki: 300 000 eurot Maaelu Edendamise Sihtasutuse kasuks ja 250 000 eurot VPT Varad OÜ kasuks. Viimane on seatud laenu katteks ja lossi müügi korral kustutataks. Otepää vald, kes lossi omal ajal endalt ära nihverdada lasi, tahaks saada 600 000 eurot.

Olgu vahepeal öeldud, et Sangaste lossis saab pidada kuni 150 külalisega pidusid. Lossihotellis on kasutusel 16 numbrituba. Kinnistu pindala on 16 229 ruutmeetrit, mille sihtotstarve on ärimaa. Sangaste mõisa kuulsaimaid pidajaid oli Friedrich von Berg. Teenete eest põllumajanduses jäeti mõis rukkikrahvile rendile ka pärast seda, kui enamik mõisaid riigistati. Rukkiaretaja von Bergi eestvedamisel rajati 1870. ja 1880. aastatel Eesti üks esinduslikemaid mõisakomplekse, mille tähelepanuväärseim osa on „historitsistlik, põhjalikult liigendatud ja fassaadi kaunistava torniga kahekorruseline lossihoone”.

Novembris kuulutati välja uus oksjon alghinnaga 2,1 miljonit eurot, ent 17. jaanuariks järjekordselt ostjat ei leitud. Sedakorda olnud kohtutäituri teatel aga vähemasti huvilisi.

Peaaegu kohe pandi käima uus oksjon 1,6 miljoni euro suuruse alghinnaga ja nüüd loodetakse 6. märtsiks leida uus Sangaste lossi omanik.

„Sangaste loss on kunagise Sangaste mõisa härrastemaja Lossikülas Otepää vallas, mõisakompleksi tähelepanuväärseim ehitis. Loss tegutseb hotelli ja restoranina ning on populaarne pulma- ja peokoht,” reklaamib kohtutäitur. „Lossi peasissekäiku rõhutab väravatorn, mille all on kaarsambaile tuginev varikoda. Lossi maalilise silueti loovad eri kujuga tornid. Treppviilud, ärklid, fassaadi sisse- ja väljaulatuvad osad moodustavad vahelduva, rikkalikult liigendatud hoone. Esimesel korrusel on esindusruumid: gooti stiilis rooma ehitise kujuga kõrge ballisaal, kaunis mauri stiilis Hispaania saal, inglise stiilis tammelaega jahisaal. Teisel korrusel on osaliselt säilinud mööbliga endine raamatukogu ja Rukkituba – kunagine piljardisaal, kus nüüd on seintel väljapanek mõisahärra ja lossi ehitaja Friedrich Georg Magnus von Bergi elust ja rukki aretamisest; läbi kolmanda korruse pääseb vaatetorni.”

Moodsa mõisa saab kallimalt
2015. aastal kirjutasid Ehitusuudised, et kui Lauri Kasemets ligi 20 aastat tagasi Põlvamaal Valgjärvel asuva vana mõisakompleksi soetas, lootis ta rajada kunagisse peahoonesse perele toreda kodu. Kahjuks olid aeg ja inimesed teinud oma töö – vana hoone tuli maha võtta, kuid selle asemele kerkis uus, täiesti ebatavaline neogooti stiilis loss.

1553. aastal esmakordselt märgitud vana mõisa peahoone asukohta oli aastate jooksul paar korda nihutatud, kuid üldjoontes oli see asunud just seal, kuhu Kasemetsad uue maja ehitasid. „Tahtsime oma kodu luua vanasse majja, aga see oli väga viletsas seisus. Esiteks oli see rajatud kehvale vundamendile ning nõukogude ajal oli maja korduvalt ümber ehitatud. Sain aru, et peame alustama uuesti. Samas oli soov säilitada mõisahoone ajalooline koht ning ehitada maja, mis meenutaks vanu aegu,“ rääkis omanik.

Mehele meeldisid just neogooti stiilis ehitatud mõisad, nagu on Alatskivi ja Sangaste ning puidust Kukulinna mõis, ning tundus, et selline stiil sobiks ka tema vanadele mõisamaadele. Projekti koostas ta üldjoontes ise ning lasi hiljem arhitektil nende järgi täpsed joonised teha. Märkimisväärne on see, et neogooti loss valmis üleni Aeroci plokkidest, millesuguseid iidsetel aegadel ehitajail kuskilt võtta polnud.

Praeguse seisuga on see järve kaldal asuv Valgjärve mõis müüki pandud. Hind on priske ‒ 2,5 miljonit eurot ‒, kuid saadav on moodne: 600-ruutmeetrise kogupinnaga kivimaja, tänapäevased sanitaarruumid, kõikvõimalikud moodsad küttelahendused, tööstusvool, videovalve. Järveni on lossist 25 meetrit.

„Neogootis loss Valgjärve kaldal,” reklaamib omanik. „Valgjärve rüütlimõisa (Weissensee) on mainitud esmakordselt 1553. aastal, kandes Valgrimõisa nime ja kuuludes Tilsenhausenitele. Tänaseks on vana mõisa asemele ehitatud uus, tänapäevaseid ehitusnõudeid järgiv hoone.”

2015. aastal valminud neogooti stiilis eramu on müüja teatel inspireeritud Alatskivi lossi arhitektuurist, mis on omakorda rajatud Suurbritannia kuningliku residentsi, Šotimaal asuva Balmorali lossi eeskujul. Kinnistul asuvad peahoone (500 m2), tõllakuur (100 m2), paviljon (7 m2), laste mängumaja (8 m2) ja tiik.

Kolmekorruselise peamaja esimesel korrusel on trepihall, saal koos verandaga (100 m2), köök, kabinet, WC ja rõdu. Teisel korrusel paiknevad neli magamistuba, vannituba, kaks WC-d ja kaks rõdu. Keldrikorrusel asuvad pesuruumiga saun, kaks puhkeruumi, garderoob, veinikelder, WC ja tehnosõlm.

Mõis ei asu ka väga eraldatud kohas: kaugus Tartust on 40 km ja Otepäält 12 km.

Kolmas mõis maksab kolmandiku miljonit
Kel 1,6 ja 2,5 miljonit eurot üle jõu käivad summad on, aga siiski mõisniku mõtted peas, see saab Põlvamaal Partsi mõisa soetada kõigest 333 000 euro eest. Tõsi, see vajab kõvasti kõpitsemist ja on parimalgi juhul märksa tagasihoidlikum kui Sangaste ja Valgjärve loss.

Kolmandiku miljoni eest saab kõrgete lagedega kivimaja, mille kogupind on 1164 ruutmeetrit.

Partsi mõis (saksa keeles Parzimois) oli rüütlimõis Põlva kihelkonnas Võrumaal. Nüüdisajal jääb see Põlva maakonda Põlva valda. Mõisa peahoone on ehitatud 1900. aasta paiku ja kuulub muinsuskaitse alla.

Maakleri teatel on hoone nüüdseks saanud täies ulatuses uue katuse, vahetatud on pooled aknad. Laudpõrandad on säilinud, aga vajavad uuendamist. Ülemisel korrusel on alustatud väljaehitust.

„Hoone väliskülgedes on ette nähtud projekti järgi verandad, mis on tänaseks lagunenud,” tunnistatakse müügikuulutused. „Verandadelt oleks vaade tagaaeda, mis on imelise terrassilise maastiku iseloomuga. Mõisahoone ümbrust iseloomustabki terrassiline maastik, mis võimaldab kujundada väga huvitavaid ja ilusate vaadetega aedasid ümber hoone.”

Vanad ahjud pole töökorras, kuid maakleri teatel oleks suveperioodil mõisahoones siiski võimalik elada – alumisel korrusel on üks normaalses seisukorras tuba.

„Loodame leida entusiasti, kes näeb selle hoone ja kinnistu potentsiaali renoveerida ja taastada see hoone,” märgib kinnisvaramaakler Põlvast 8 km kaugusel asuva mõisahoone kohta. „Hoone võimekus ei lase kahelda, et sellest saaks väga võimsa „asja”, kas taastatud mõisafunktsiooni või muu tegevuse eesmärgiks. Ideaalne potentsiaal majutusasutuseks, spaakompleksiks jne.”

 

 

 

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 16/02/2024 15:48:26

Lisa kommentaar