Inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv on jätkuvalt kasvutrendis

Foto: transpordiamet

2023. aastal toimus 1724 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles sai viga 1942 ja hukkus 59 inimest. Võrreldes aastate 2020-2022 keskmisega suurenes kannatanutega liiklusõnnetuste arv 165 võrra ja vigastatute arv 177 võrra. Seitsmes liiklusõnnetuses hukkus korraga kaks liiklejat. Otsasõidu tõttu hukkus 17 jalakäijat.

„Eesti teedel hukkus liikluses 59 inimest, mida on liiga palju meie väikese riigi kohta. Samuti kaugeneme endiselt liiklusohutusprogrammis seatud eesmärkidest, et aastas ei tohiks keskmiselt hukkuda üle 44 inimese,“ lausus Transpordiameti peadirektor Priit Sauk. 

Ta lisas, et 2023. aasta tulemuste põhjal ei ole võrreldes kahe varasema aastaga liiklejate käitumises olulisi muutusi ning pikaajalised näitajad näitavad kerget negatiivset suunda või seisavad paigal. 

„Panen igale liiklejale südamele, et kõige enam mõjutame me ise oma liikluskäitumisega seda, kas liiklusõnnetused toimuvad või mitte,“ tõdes Sauk. „Me kõik peame seisma selle eest, et ei tekitaks ohtu endale ega teistele liiklejatele.“ 

Politseikolonelleitnant Sirle Loigo sõnul ei piisa liiklusolukorra ja inimeste käitumismustrite parandamiseks ainult järelevalvest. „Liiklusturvalisuse nimel tuleb üle vaadata ka seadusandlus, näiteks tõsta trahvimäärasid, mis praegu on ajale jalgu jäänud. Samuti tuleb leida toimivaid lahendusi, kuidas kõrvaldada liiklusest ohtlikke juhte ja korduvrikkujaid.“ 

2023. aasta mais, juulis ja septembris registreeriti igal kuul viimase kümne aasta kõrgeim arv liiklusõnnetusi – kokku 642 õnnetust. Ohvriterohkeimad kuud olid mai, oktoober, november, detsember, mil hukkus kokku 29 inimest. Maanteel toimus 69% kõigist hukkunuga lõppenud liiklusõnnetusest (36 õnnetust). Möödunud aastal oli 9 päeva, mil ükski inimene ei saanud liikluses vigastada, 2022. aastal oli selliseid päevi 21.

Surmaga lõppenud juhtumite peamised põhjused on sarnased varasemate aastatega: kiirus, joove, tuttava keskkonna liigne usaldamine, pime aeg, talvised teeolud, tugev vihmasadu, piiratud nähtavus, vähene turvavarustuse ja enda nähtavaks tegemise vahendite kasutamine ning manööverdamine ja liiklejate füüsiline seisund. 

2023. aastal suurenes joobekontrollide arv 7% võrra, ulatudes peaaegu 970 000-ni. Alkoholi piirmäära ületamisi või joobes juhtimisi registreeriti 2023. aastal peaaegu 6300, mis on 5% vähem kui eelneval aastal. Joobes jalgratturitega toimunud liiklusõnnetuste arv suurenes 66-ni, samas kui joobes jalakäijatega juhtunud liiklusõnnetuste arv vähenes 15-ni. Alkoholi tarvitanud mootorsõidukijuhi osalusel toimunud liiklusõnnetuses sai vigastada 148 ja hukkus 16 inimest.

2023. aastal registreeriti peaaegu 80 000 liiklusväärtegu ja veidi üle 2500 liikluskuriteo. Automaatse järelevalve käigus tuvastati peaaegu 261 000 rikkumist. 2022. aastaga võrreldes liiklusväärtegude arv ei muutunud, kuid liikluskuritegude arv vähenes veidi üle kümnendiku. 

Turvavarustuse kasutamise nõuete rikkumisi registreeriti üle 2900, nende arv jäi 2022. aasta tasemele. Laste turvavarustuse kasutamise nõuete rikkumine on aga järjest negatiivsem trend, kuna 2023. aastal registreeriti ligi 250 juhtumit ehk 15% rohkem kui eelmisel aastal.

2023. aastal toimus Eesti merealadel ja sisevetel kokku 6 laevaõnnetust ning registreeriti 10 ohtlikku juhtumit. Hukkunuga õnnetusi ei olnud, 1 inimene sai viga. 2023. aastal väikelaevadega seotud vigastatutega võib hukkunutega õnnetusi ei toimunud, mis on väikelaevanduse populaarsuse kasvu tingimustes hea tulemus. 

2023. aastal registreeriti lennuohutuses kokku 2079 juhtumit, millest 5 olid tõsised intsidendid, sealhulgas üks lennuõnnetus Rae vallas Aruvalla külas, kus kukkus alla gürokopter ja hukkus selle piloot. Võrreldes eelneva aastaga on registreeritud juhtumite arv kasvanud ligi 23%. Selle põhjuseks on suurenev lennuliiklus, uute lennuettevõtete lisandumine ja senisest parem teavitamiskultuur. 

2023. aastal ehitas Transpordiamet 13 Eesti maakonnas 39 liiklusohtlikku kohta ohutumaks, investeerides selleks kokku 5,5 miljonit eurot. Ümberehitatud kohtadest 22 asusid põhi- ja tugimaanteedel ning 17 kõrvalmaanteedel. Enim ohtlikke kohti (9) muudeti ohutumaks Tartumaal, Harjumaal ehitati ümber 8 liiklusohtlikku kohta. Lisaks tehti ümberehitusi 5 bussipeatuses.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 21/02/2024 09:33:51