Kontrollasutus vallajuhtide kaevutoetusest: hindamine polnud erapooletu

Riigi tugiteenuste keskus jõudis järeldusele, et Räpina vallavanemale ja abivallavanemale ei saa määrata hajaasustuse programmi toetust. „Mõne taotluse puhul olid hindajad ja taotluse esitaja omavaheliste tööalaste sidemete tõttu seotud isikud korruptsioonivastase seaduse ja haldusmenetluse seaduse tähenduses,” teatas järelevalveasutus.

Läinud aasta suve lõpus kirjutas LõunaLeht, et juriidiliselt on kõik korrektne, kui vallakodanikust vallajuht hajaasustuse programmist toetust taotleb ja saab. Räpina valla juhtum tõstatas aga moraalse dilemma: kui eetiline on, kui kahekordse keskmise palgaga omavalitsusjuht toetuse abil endale vee- või kanalisatsioonisüsteemi rajab ning mõni teine vallapere eelarve ammendumise tõttu toetuseta jääb? Nagu selgub, siis ei näinud mitmed teised meie kandi vallajuhid olukorras probleemi. „Vallavanem on tavaline vallakodanik ja maksumaksja,” leidis üks neist.

Räpina vallas jagati mullu hajaasustuse programmi raha peamiselt vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks. Teiste seas osutusid programmivooru käigus väljavalituks Räpina vallavanem Enel Liin ja abivallavanem Riho Luht. Vallavanem Liinile määras Räpina vald 4035-eurose toetuse, millega rekonstrueerida Ivalombi kinnistu reoveesüsteem. Abivallavanem Luhti toetas vald 4273 euroga, et ta saaks paigaldada Sõrra tallu biopuhasti. Luhti korraldusel ja allkirjaga oli loodud komisjon, kes taotlusi hindas, märkis Eesti Päevaleht. Komisjon koosnes abivallavanemale alluvatest vallaametnikest.

Valla komisjon hindas neile esitatud 40 avaldusest nõuetele vastavaks 38 ja rahuldas neist 30 kohta esitatud taotluse. Lõplikult rahuldas vallavalitsus 28 taotlust.

„Kas ma pean maamunalt ära kaduma?“ reageeris Räpina vallavanem Enel Liin Päevalehe küsimusele, miks ta iseendale hajaasustuse programmi toetuse määras, kui kümmekond seda samuti taotlenud peret sellest ilma jäid. Liin ei näinud olukorras juriidilist ega eetilist probleemi.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi teatel on ka vallajuhtidel kui kohalikel elanikel õigus toetust saada. Programmi tingimuste järgi peab olema taotleja alaline ja rahvastikuregistrikohane elukoht taotluse esitamise aasta algusest see majapidamine, millega seotud projektile toetust küsitakse. Seda, et ka vallajuhid kui valla kodanikud võiksid toetust saada, leidsid ka mitmed LõunaLehe küsitletud Liini kolleegid.

Riigi tugiteenuste keskus (RTK) alustas järelevalvemenetlust ning lõppkokkuvõttes olukorda siiski korrektseks ei pidanud.

RTK riskijuhtimise ja järelevalve talituse juhataja Mairi Uusen ütles LõunaLehele alustuseks, et avaliku raha kasutamisel on alati oluline veenduda, et kõik oleks korrektne ja baseeruks õigetel alustel. Seetõttu kontrollib asutus tema sõnul võimalikke huvide konflikti vihjeid alati süvitsi ja detailselt ning reageerib vastavalt asjaoludele.

„Antud juhtumis algatasime järelevalvemenetluse eelmise aasta sügisel. Menetluse käigus kogusime tõendeid, suhtlesime kohaliku omavalitsusega ning tuvastasime, et mõne taotluse puhul olid hindajad ja taotluse esitaja omavaheliste tööalaste sidemete tõttu seotud isikud korruptsioonivastase seaduse ja haldusmenetluse seaduse tähenduses,” sõnas Uusen. „Avalike vahendite kasutamine, sh ka toetuse andmine, peab olema ja ka näima läbipaistev, aus ja õiglane. Hindajate ja taotlejate seotuse tuvastamine on piisav, et järeldada, et hindamine selles toetuse määramise protsessis ei olnud erapooletu. Seotud isikute projektide kulusid ei saa seetõttu pidada põhjendatuks ning juhul, kui need meile hüvitamiseks esitatakse, ei saa neid pidada ka rahastamiskõlblikeks.”

 

 

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 22/02/2024 08:52:07