Küsitlus

Millisel määral plaanid tänavu kasvatada aiasaadusi?

Kiire internet terendab endiselt metsade ja mägede taga

Eesti Andmesidevõrgu sidekaabli paigaldus Parksepas 2019. Foto: Urmas Paidre / LLi arhiiv

Maarahvas ootab pikisilmi ammulubatud kiiret internetti või vähemalt sissemakstud raha tagasi – lubadusi jaganud ettevõte aga on juba aastaid kokkulepetest kinni pidamisega hädas. Miks aga jagab riik lahkelt toetusi ettevõttele, kes on figureerinud ka tarbijakaitseameti mustas nimekirjas?

„Te võiksite ka kirjutada sellest kiire interneti värgist,” soovitas lehelugeja. „Muudkui kühveldab see Eesti Andmesidevõrk projektimiljoneid, aga keegi pole ikka netti saanud. Vahepeal on suuromanikuks tõusnud mingi advokaat, kahtlane tegelane, saanud võrku ehitava firma kohalikelt omavalitsustelt endale. Ja terve partei kah – ta on Vasakpartei juhatuse liige, ise hoopiski parempoolne. Kuidas ta üldse projektis osaluse sai? Interneti liitumisrahasid inimestele tagasi ei maksta ja kirjadele ei vastata. Siin kuulus mees Toomas Anni Vastse-Kuustest äsja kah „Kuuuurijas” rääkis sellest murest.”

LõunaLeht on Lõuna-Eestisse kiiret internetti tuua lubanud ja inimestelt 153-euroseid (hiljem ka kaks korda suuremaid) sissemakseid korjanud Eesti Andmesidevõrgu probleemidest kirjutanud aastaid. Juba ainuüksi lugude pealkirjad räägivad ise enda eest. Võtame mõned pealkirjad sügisest 2019: „Eesti andmesidevõrk vaikib, kus on inimeste üle 900 000 euro?”, „Eesti andmesidevõrk soovib riigilt miljonite väljakäimist”, „Eesti Andmesidevõrk venitab klientidele raha tagasimaksmisega”, „Eesti Andmesidevõrk esitas valeväite”, „Eesti Andmesidevõrk peibutab uusi kergeusklikke”. Sügisel 2020 jõudis lugejate ette lugu „Kiire internet tuleb maale üle kivide ja kändude”. Kaks aastat tagasi, kevadel 2022 ilmus Jaanus Raidali internetimurede teemal lugu „Ikka segased lood internetiprojektiga: tuntud kagueestlane võitles kuid 150 euro tagastamise nimel”.

Mullu sügisel kirjutas Tartu Postimees (TPM): „Kiire internet jõuab maale teokiirusel, inimesed nõuavad raha tagasi. Nelja aasta eest kiiret internetti lubanud Eesti Andmesidevõrgu AS (ASV) ei ole praeguseni kõiki kokkuleppeid täitnud.”

TPMi teatel soovis kodanik tagasi saada 153-eurost sissemakset, ASV ei vastanud tema kõnedele ja kirjadele, kodanik esitas avalduse tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile. Selgus, et tarbijakaitse oli korduvalt langetanud tarbijate kaitseks raha tagasimaksmise otsuseid ja lisanud ASV 2022. aasta 3. novembril ka oma musta nimekirja – ehk siis soovitanud inimestel mitte selle ettevõttega tegemist teha.

Sügiseks oli tarbijakaitse saanud ASV-ga seoses 26 selgitustaotlust ja 18 avaldust. Pöördumiste sisu: liiga pikaks veninud liitumislepingu täitmine ja ühenduse saamise keerukus.

ASV juht Hanna Kaplan ütles TPM-ile, et ühenduste väljaehitamine ja liitumislepingute lõpetamine toimub vastavalt lepingu tingimustele, liitumistagastuste tagasimaksmisest pole ASV kordagi keeldunud. 1800 aadressile on valguskaabliühendus välja ehitatud, eelplaneeringus on 3000 aadressi, millest osa projekteeritud või projekteerimisel.

ASV sai riigilt 2020. aastal ca 301 000 eurot toetust ja 2022. aastal kiitis riigi tugiteenuste keskus heaks ASV toetusetaotluse 325 000 euro ulatuses.

Eesti Andmesidevõrgu ASi üks omanikest on 2013. aastal loodud samanimeline MTÜ, teine aga OÜ United Broadband Capital, mis kuulub advokaat Keijo Lindebergile.

„„See asi näeb väga halb välja.” Kuidas käputäis ärimehi miljoneid eurotoetusi saanud MTÜ kaaperdasid. Kuhu kadusid miljonid? Käputäis ärimehi on jätnud lõunaeestlased kiire internetita.” Nii teatas läinud kuul Kanal 2 saade „Kuuuurija”. „See, kes kannatab, on ikka see lihtne inimene,” ütles nördinult Põlvamaal elav muusik Toomas Anni.

Saate reklaamis lisati: „Tuhanded lõunaeestlased on sõlminud lepingu ja maksnud kiirema internetipüsiühenduse saamiseks, aga mida pole, on internet. Kuhu kadusid eurorahad ja kuidas on võimalik, et ettevõte ei täida oma lubadusi maainimeste ees.”

Kui kogu lugu väga lühidalt kokku võtta: Võrus registreeritud ja enda kampa ka siinseid kohalikke omavalitsusi meelitanud MTÜ Eesti Andmesidevõrk lubas 2017. aastal hakata rajama Lõuna-Eestisse kiire interneti kaablivõrgustikku ja korjas inimestelt ka sissemakseid, kuid baasvõrgu ehitus venis, paljudesse kohtadesse ei jõudnudki, jaotusvõrguga tegeleva AS-iga Eesti Andmesidevõrk on segased lood ja ettevõtjatel on lisaks olnud pikalt raskusi inimeste pretensioonide lahendamisega.

Advokaadist omanik: projekti pidurdas rahanappus
„Miks mitte investeerida sinna, kus turgu on. United Broadbands Capital on investeerimisettevõte,” vastas Eesti Andmesidevõrgu ASi osanik Keijo Lindeberg „Kuuuurija” küsimusele, miks ühte pealinna advokaati huvitab Lõuna-Eesti internetiäri.

Lindebergi selgitus oli üldjoontes järgnev. MTÜ Eesti Andmesidevõrk eesmärk oli välja ehitada baasvõrk, lisaks on vaja ka jaotusvõrku, mis läheb reaalselt kodudesse. Riik andis raha baasvõrgu ehitamiseks ja MTÜ suutis selle suures ulatuses välja ehitada. Jaotusvõrgu ehitamiseks riik raha ei andnud ja selleks oli vaja leida investoreid. Jaotusvõrgu rajamiseks loodi aktsiaselts ja sellest poole omanikuks sai hiljem Lindebergi investeerimisfirma. Internetikaabli äri peamine probleem on väga pikk tasuvusaeg ja sestap ei soovita sellesse väga investeerida. Lindeberg püüab leida ettevõtteid, kes on nõus andma pikaajalist laenu lootuses, et see kümne või enama aasta pärast hakkab ära tasuma.

Lindeberg on Vasakpartei juhatuse asendusliige, varem kuulus ta erakonda Parempoolsed, ent lahkus sealt. Lindeberg ütles Delfile, et tegevus Vasakparteis on tema jaoks tööülesanne nagu ettevõtte juhtimine ning ta ei näinud olukorras huvide konflikti.

Poolteist miljonit toetusi
„Eesti Andmesidevõrgu AS on läbi kahe taotlusvooru kokku saanud otsuse toetuse eraldamise kohta ca 1,5 miljoni ulatuses. Sellele lisandub nende omafinantseering. Kuid juhime tähelepanu, et toetuse saab ettevõte kätte alles siis, kui kõik projektides lubatud kiire internetiga liitumise võimalused on tehtud,” vastas LõunaLehe päringule riigi tugiteenuste keskuse kommunikatsiooniosakonna juhataja Madle Mereste.

Miks on riik korduvalt kiitnud heaks toetuse eraldamise, kui ettevõte on (olnud) tarbijakaitse (TTJA) mustas nimekirjas ja kaebustest nähtub, et ettevõte ei täida endale võetud kohustusi?

„Eesti Andmesidevõrgu AS taotles toetust ning vastas sel hetkel taotlejale kehtestatud nõuetele, mis olid kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega. Ühtegi juriidilist põhjust toetust mitte anda ei olnud,” selgitas Mereste. „Toetusmeetme taotleja kvalifitseerumistingimustena kasutati lisaks valdkondliku kogemuse olemasolule ka tavapäraseid sätteid kehtivate karistuste puudumise, maksuvõlgade ja muu taolise osas. TTJA nimekirja puhul on tegemist informatiivse teavitusega avalikkusele, millel puudub juriidiline jõud. Eesti Andmesidevõrgu AS kanti musta nimekirja alles 27. novembril 2023 – selleks ajaks oli ka teine taotlusvoor lõppenud.”

Tähelepanelik lugeja mäletab, et ülal oli juttu 3. novembrist 2022. Mereste vastusest nähtub, et firma on tarbijakaitse mustas nimekirjas seega olnud korduvalt. Hetkel aga Eesti Andmesidevõrgu nime häbipostist ei leia.

Tarbijakaitse: avaldusi on üle 30
TTJA sideosakonna jurist Kädi Streff tõdes, et TTJA on teadlik ASV-ga seotud probleemidest ning lisaks tarbijavaidluste komisjonis olevatele üksikvaidlustele on TTJA alustanud ASV suhtes ka järelevalvemenetluse, mis puudutab tarbijatele asjakohase klienditeeninduse tagamist.

„Praeguse seisuga on alates 2023. aastast TTJA-s registreeritud tarbijate kirjalikke järelepärimisi koos tarbijavaidluste komisjoni esitatud avaldustega üle kolmekümne,” sõnas Streff. „Probleemiks on olnud tarbijate hinnangul liiga pikaks ajaks veninud liitumislepingu täitmine ning sellest tingitud lepingust taganemine ja raha tagastamine. Tarbijate nõuded on olnud enamasti 153 eurot ehk ühe liitumislepingu ettemaks ja menetlustasu.”

ASV on tema sõnul seni võimaldanud liitumislepingu lõpetada, kui liituja on leidnud alternatiivse valguskaablil põhineva kiire internetiühenduse liitumise võimaluse, näiteks Enefitiga. Juhul kui alternatiivset valguskaabli liitumise võimalust ei ole, siis tasub Streffi sõnutsi ka silmas pidada, et makstud liitumistasu moodustab vaid väikese osa välja ehitatava liitumise tegelikust maksumusest ja sarnaste liitumiste turuhindadest.

Liitumislepingu täitmise probleemi korral peab tarbija esmalt ise ASV poole pöörduma ja esitama vajadusel liitumislepingu ülesütlemise avalduse. ASV-l on kohustus vastata 15 päeva jooksul ja kui selle aja jooksul ei ole tarbija vastust saanud või ei saada omavahel kokkuleppele, siis on tarbijal õigus pöörduda avaldusega vaidluse lahendamiseks TTJA juures tegutsevasse tarbijavaidluste komisjoni.

„Tarbijavaidluste komisjonis on tehtud mitmed otsused, millega rahuldati tarbijate nõuded liitumislepingust taganemise ja raha tagastamise küsimustes. Need otsused on praeguseks ASV poolt täidetud,” kinnitas TTJA esindaja.

LõunaLeht esitas ka Eesti Andmesidevõrgule (ühine kontakt nii MTÜ-l kui AS-il) päringu küsimustega, kuidas internetivõrgu rajamine edeneb, kui paljud inimesed on juba saanud liituda, kas ja kus on plaanis tänavu võrku rajada ning mida kostetakse vastuseks inimeste kurtmisele, et Eesti Andmesidevõrk ei reageeri nende pöördumistele raha tagasimaksmise osas ja pretensioonid rahuldatakse alles pärast tarbijakaitsesse pöördumist. Lehe trükkimineku ajaks polnud vastust laekunud.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 21/03/2024 09:10:58

Lisa kommentaar