Küsitlus

Millisel määral plaanid tänavu kasvatada aiasaadusi?

Lõuna-Eesti jõgedel oli mullu kümne aasta suurim suurvesi

Hüdroloogilise seire eesmärk on tagada ülevaade Eesti veeressursist nii reaalajas, kui tagada pikaajalised usaldusväärsed andmed prognooside ja hoiatuste koostamiseks. Selles loos räägitakse möödunud aasta põnevamatest hüdroloogilistest sündmustest.

Aasta esimene suurvesi tuli juba jaanuaris. Sulailmad viisid paljudelt jõgedelt jääkaaned ja kergitasid veetasemed mõnes hüdromeetriajaamas pikaajalisest jaanuarikuu maksimumist kõrgemalegi, nagu juhtus Korelas Piusa jõel, Tahevas Mustjõel, Audrus Audru jõel ja Nurmes Sauga jõel. Pärnu jõgikonnas tervikuna olidki kõrgeimad veetasemed just jaanuarikuise sula järgselt ja kevadine suurvesi jäi tagasihoidlikuks. Samal ajal kerkis Lätis jääummistuse tõttu Daugava jõgi Jekabpilsis üle kallaste ja põhjustas katastroofimõõtu (!) üleujutuse.

Kevadine suurvesi oli mõnevõrra üllatuslik. Oleks võinud arvata, et jaanuarikuine plusskraadidega vihmane nädal sulatas suure osa nähtavast lumest ja võtab kevadiselt suurveelt jõu ja võimu. Siiski jäi metsade alla piisavalt lund, et märtsi lõpus koos vihmadega jõgesid toita. Lõuna-Eesti jõgedel oli suurvesi viimase kümne aasta suurim. Taheva kandis Mustjõe ääres jäi põllule rajatud päikeseenergiapark vee alla. Uued märtsikuu veetaseme rekordid said Lõuna-Eestis Kääpa, Kirumää, Taheva ja Roosisaare jaamad ning Ida-Eestis Alajõe ja Narva karjääri jaamad.

Kui mujal Eestis olid märtsi lõpuks jõgede veetasemed langusele pööranud, siis Roosisaare hüdromeetriajaamas Tamula järvel jõudis veetase kriitilise piirini 30. märtsil ja püsis sel tasemel veidi kauem kui ööpäeva. Keskkonnaagentuur väljastas Võru linnale üleujutusohu hoiatuse. Tamula vanake siiski suuremat kahju ei tekitanud ja ujutus püsis valdavalt järve rannaaladel.

Kevadisele suurveele järgnes pikk madalaveeperiood. Kuiva aprilli, mai ja juuni tõttu vähenes jõgede äravool juuni keskpaigaks pikaajalise kuukeskmisega võrreldes üle Eesti märkimisväärselt – Ida-Eestis 40-50%, Lõuna-Eestis 30-40%, Lääne-Eestis 40-50% ja Põhja-Eestis 50-60%.

„Põllumehed peavad oma pisaratega põldu kastma, kui viljasaagid veepuuduse tõttu hakkavad ikalduma,“ ütlesin 16. juuni „Vikerhommikus”. Uus pikaajaline juunikuu minimaalne veetase või vooluhulk mõõdeti nii mõneski hüdromeetriajaamas: Pärnu jõe vesikonnas Reiu ja Audru jõel, Loobu jõel, Peipsi järve suubuvatel Separa jõel, Alajõel ja Tagajõel. Reiu jõel Laadi jaamas püsis veetase allpool pikaajalist kuumiinimumi alates maikuust, kuid tegemist on lühikese ajalooga jaamaga, mistõttu rekordeid on lihtne purustada. Loobu jõel Arbaveres mõõdeti lisaks ajalooliselt madalale veetasemele ka jaama ajaloo juunikuu väikseim vooluhulk.

17. detsembrist alguse saanud sula põhjustas meie jõgedes veetaseme tõusu, mis oli tingitud nii sulaveest kui ka jääummistustest. Vihmade ja plusskraadide toel sulav lumi toidab jõgesid, veetase tõuseb üle jääkihi. Jää võib murduda kaldast lahti ning hakata triivima allavoolu. See omakorda võib põhjustada jääummistusi ning veetase nendest ülesvoolu hakkab hoogsalt tõusma. Hiiumaal väljus Luguse jõgi oma tavapärasest sängist. Aasta kõrgeima veetaseme 235 cm mõõtsid keskkonnaagentuuri hüdroloogid Luguse hüdromeetriajaamas 19. detsembril, vooluhulk oli 5,53 m³/s. Samas kevadise suurvee tipp oli Lugusel 15. märtsil, siis mõõdeti veetasemeks 222 cm.

Kokkuvõttes oli aasta 2023 hüdroloogias nagu Ameerika mäed. Kolm suurvett (jaanuaris, veebruaris ja märtsis), kõrgveerekordid mitmes Lõuna-Eesti hüdromeetriajaamas ja lõpuks üleujutusoht Võru linnas. Kevadisele kõrgveele järgnes pikk põuaperiood ja juuni lõpuks kahanes Eesti jõgede äravool poole peale võrreldes pikaajalise keskmisega. Vihmane sügis aga toitis pinnaveevarusid korralikult ning külmade saabudes novembris olid veetasemed taas tõusnud tavapärasele tasemele. Jõulude-eelne sula ja vihmad viisid jõgedelt jääkaane, sulavesi ja jääummistused kergitasid veetasemed paljudes jaamades rekordiliselt kõrgele. Kõik see kokku aga moodustas pikaajalises võrdluses täiesti keskmise hüdroloogilise aasta.

 

Autor: JANA PÕLDNURK, keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakonna juhataja
Viimati muudetud: 28/03/2024 08:45:47

Lisa kommentaar