Küsitlus

Kas oled alustanud grillimishooaega?

Põlvamaal sündis haruldase seene Eesti rekord

Foto: RMK

Põlvamaal Räpina vallas asuvast riigimetsast tuvastati haruldase seene – limatünniku – rekordiline leiukoht.

Uudise limatünniku rohkearvulisest leiust tõi esmalt piirkonna metsakorraldusjuht Tauno Piho. Koha kaardistamisel avanes uhke vaatepilt – sadade kaupa šokolaadipruune viljakehasid. Loenduse tulemused kinnitasid, et uus Eesti rekord on sündinud. Seni suurim arvukus registreeriti 2005. aastal, kui Kaagvere kandis hinnangu järgi kasvas kokku tuhat limatünnikut. Vastses leiukohas kasvab aga lausa 1766 seent!

Limatünnik on lisaks esimese kaitsekategooria liigile veel ka vääriselupaiga tunnusliik. RMK metsakorraldajad on õppinud neid liike tundma ja seegi aitab kaasa paremate teadmiste tekkele liigi levikust. Kokku arvati majandatavast alast kaitse alla kolm hektarit.

Tegemist on tähelepanuväärse sündmusega, sest hoolimata viimase aja arvukuse kasvutrendist on limatünnik jätkuvalt hävimisohus liik, kuuludes looduskaitseliste liikide esimessekategooriasse. Euroopa riikidest on seda alles jäänud osadesse Skandinaaviamaadesse ja Balti riikidesse. Praeguse seisuga on keskkonnaameti registrisse kantud 198 limatünniku leiukohta, viimatine avastus kergitab numbri ühe võrra kõrgemaks.

Tegu on kevadseenega, mida näeb märtsist maini, kuid soojema talve korral ilmuvad seened ka varem. See, kui palju väikeseid tünnikesi samblast välja kerkib, on aastati erinev, nii võib mõnel aastal päris rikkalik seenekoht järgmisel aastal hoopis väheste viljakehadega olla. Nimi pole limatünnikul just ülearu atraktiivne, kuid kirjeldab see-eest täpselt seene välimust. Limatünniku vaadikujuline viljakeha on täidetud värvusetu sültja kuni vesise massiga ning kaanetatud kausja tumepruuni kuni mustjaspruuni eoslavaga, millelt seen eoseid õhku paiskab. Limatünniku viljakeha välispind on pruun ja sametine, sile kuni kortsuline. Tänu tünnis olevatele veevarudele võib limatünnik elada ja eoseid toota nädalaid. Kui veereservuaar ammendub, vajub seen üha rohkem kokku ning muutub väljast kortsuliseks ja madalaks, kirjutab oma kodulehel Eesti Loodusmuuseum.

Selles, et limatünnikut on viimastel aastatel enam leitud, mängib rolli teadlikkuse kasv. Inimesed oskavad seda haruldast seent ära tunda. Korjata limatünnikut ei tohi ja ega olegi tegu söögiseenega. Küll aga tasub limatünniku kasvukohast informeerida keskkonnaametit või sisestada leid loodusvaatluste andmebaasi.

 

Autor: TOOMAS HIRSE, RMK looduskaitseosakonna keskkonnamõju spetsialist, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 25/04/2024 09:16:20

Lisa kommentaar