Küsitlus

Kas katuseraha jagamine on õige ja hea tegu?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
-1°
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Peterburi Jaani kirikust saab kultuuripühamu

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Märtsi esimesel pühapäeval tõstis kraana Peterburi mainekas rajoonis Dekabristide tänava ääres renoveeritava eestlaste Jaani kiriku tornikiivri koos kuldse õnnistatud ristiga paigale. See tähistas tänavu 150-aastaseks saava jumalakoja taastamise esimese etapi lõppu. LõunaLeht käis kuus päeva hiljem kohapeal uudistamas.

Sinitaevas särav päike sulatas lumevallides Peterburi tänavad ja trotuaarid libedaks ja vesiseks. Teatri väljakult Jaani kirikuni on vaid napp kolmsada meetrit. Ühtäkki paistiski uhke kuuekorruselise hoone tagant päikeses küütlev rist tumepunase tornikiivri tipus. Renoveeritava kiriku fassaadi katab veel kile ja torniosagi on tellinguis.


Kuigi oli laupäev, käis kiriku ehitusel vilgas töö. Elektrisaag kaenla all, tõttas treppi pidi puidust torniosa viimistlema Deniss. „Mind kutsuti siia tööle Riiast. Torni puitosa ongi minu kätetöö. Olin torni juures ka siis, kui see paika tõsteti. Väga huvitav objekt,“ sõnas mees tagasihoidlikult, enne kui saepuru töötava saetera alt lendlema hakkas.


„Vaadake, siin näete, kuidas on seotud vana ehituskivi uuega. Töö pakub põnevust,“ osutas Udmurtiast Jaani kirikut restaureerima tulnud Aleksander Puškarjov telliskiviseinale.


„Talvel tuli teha külma tõttu tööpause. Nüüd töötavad mehed objektil seitse päeva nädalas. Meie jõuame ehitus-restaureerimistöödega valmis aasta lõpuks. Siis seisab Eesti poolel veel ees omandilepingu allkirjastamine Venemaaga,“ kostis sisetöid tegeva Facio Ehituse allatöövõtja firma Armo-Peterburg projektijuht Vassili Tsirkov.

Tsaari vapiga kivid
Aktiivne tegevus kiriku taastamisel algas mullu märtsi keskel. Esimese etapi käigus lammutati trepikoda ja vahelaed, taastati kiriku torn, esialgsed aknaavad ja altariosa, ehitati paraadtrepp, paigaldati uus katus ning restaureeriti fassaad.
Projekti järgi pikenes kirikuosa ligi 6,5 meetrit. Vanad kasutuskõlblikud kivid puhastati. „Kokku läks taas seintesse 7000 vana unikaalset kivi, igaühe peal tsaariaegne vapimärge. Tänapäevased telliskivid on toodud Jaroslavlist,“ selgitas LõunaLehele Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna nõunik, Peterburi Jaani Kiriku Fondi esimees Jüri Trei, kes algatas kiriku taastamise mõtte. „Kiriku tornikivi paigaldamine viibis, sest tänavusel külmal talvel ei saanud kõiki töid plaanikohaselt teha,“ lisas ta.
Kiriku taastamise projektijuht, rahvusooperi Estonia direktor Aivar Mäe oli 7. märtsil kohal, kui tuulevaiksel varahommikul peatati Peterburi linnavõimude korraldusel liiklus Dekabristide tänaval, et kraana saaks Jaani kogudust teeniva pastori Enn Salveste õnnistatud ristiga tornikiivri kiriku tippu tõsta.
„Tänaval oli palju rahvast tornikiivri tõstmist uudistamas. Kõik sujus ladusalt ja kiiresti tänu heale ilmale. Risti alusesse munasse pandi päevakohased ajalehed – Peterburi Teataja ja Eesti Kirik –, Eesti Kontserdi ja Jaani koguse vahel sõlmitud halduslepingu koopia, Jakob Hurda pildiga 10-kroonine, Eesti ja Vene mündid ning nimekiri Jaani Kiriku Fondi annetanud kultuurikollektiivide ja inimeste nimedega,“ rääkis Jüri Trei.
Tema algatusel tegid Eestis elavad endised Piiteri eestlastest üliõpilased seltsingust Piiterlased korjanduse. Saadud 75 000 krooni anti Eesti Kontserdile üle 1. märtsil.

Kirik-kontserdisaal

Kiriku torni paigaldatud kuldne rist on seest metallist ja kaetud Soomest Porist hangitud õhukese kullatoonilise plekiga, risti autor on Aleksei Arhipov. Kahe meetri kõrgune rist kaalub ca 80 kilo, kogu tornikiiver 3 tonni. Kiriku kõrgus risti tipuni on üle 36 meetri.
„Nüüdisaegsetest kividest laotud sein võõbatakse mastiksiga üle, et anda hoonele ajaloolisem ja teiste seintega seonduv välimus,“ lisas Aivar Mäe.
Kirik-kontserdisaalis on pinda 450 ruutmeetrit, kogu hoones 2300 ruutmeetrit. Saal koos rõdudega mahutab projekti järgi 480, reaalselt 600 inimest.
„Kirik-kontsertsaali sisekujunduse teeb Juta Lember, akustika eest kannab hoolt Eesti selle ala parim spetsialist Linda Madalik,“ märkis Mäe.
„Lisaks kiriku suurele saalile on hoone allkorrusel mitmed ameti- ja olmeruumid koguduse tööks. Samuti 40 kohta varjupaigale-öömajale. Majas saab korraldada näitusi ja mitmesuguseid üritusi,“ täpsustas Trei.
Jaani kiriku oreli fond asutati juba 1. jaanuaril 2007, kui Eesti Kontsert müüs oksjonil Hennessy kallihinnalise konjaki. Suurima eraannetuse, 100 000 krooni, tegi ärimees Margus Reinsalu.
„Orel peaks Saksa meistri Martin ter Haseborgi perefirmas valmima paar aastat peale kiriku avamist,“ nentis Mäe.
Jaani kiriku taastamise esimese etapi kogumaksumus on 37 miljonit krooni, teiseks etapiks kulub veel 60 miljonit. „Märtsis panid kaks panka, LHV ja Do Nord, õlad kokku kiriku taastamise teise etapi laenu finantseerimiseks,“ rõõmustas Mäe.

Avapidu Eesti aastapäevaks

Mäe sõnas, et kuigi Jaani kirik tähistab tänavu 27. novembril oma 150. aastapäeva ja ehitustööd on selleks ajaks plaanikohaselt lõpule jõudmas, sel puhul pidutsema ei hakata. „Kiriku taasavatakse suurepärase kontserdiga Eesti Vabariigi aastapäeva eel 20. veebruaril 2011. Esinejad on juba teada. Jätame selle siiski publikule üllatuseks. Kindlasti dirigeerib keegi meie dirigentidest, kes on õppinud Peterburi konservatooriumis,“ hoiab Mäe avapidustuste kultuuriprogrammi saladuses.
„Tean, et Peterburis on erinevate rahvaste kirikud. See on mulle meeldiv üllatus, et siin saab renoveeritud ka kunagine eestlaste kirik. Minu vanaisa oli Saaremaalt pärit meremees Teodor Ait, kellest mulle on vanaema põnevaid lugusid jutustanud,“ jäi särava ristiga kirikut üllatudes uudistama jalutuskäiku teinud peterburglanna Maria Nilova.
Peterburi Jaani kogudus loodi 1842. aastal. Oma kiriku ehitamiseks koguti eestlastelt annetusi ja Vene keiser Aleksander II eraldas hoone ehituseks 55 000 rubla. Nurgakivi pandi juunis 1859 ja 1860. aasta 27. novembril õnnistati sisse Harald J. Bosse projekteeritud neoromaani stiilis kirik, mida ehtis 18-süllane kullatud ristiga torn. Kirikus oli 800 istekohta, hoonet kaunistasid kaks kullatud kroonlühtrit ja orel.
 

Mainekas eestlaste kirikus teenis 21 aastat (1880–1901) Põlvamaalt pärit eesti tuntud kultuuritegelane Jakob Hurt. Hiljem teenis seal aastaid kogudust Rõuge pastor Rudolf Kallas. 1930 kirik suleti ja lõhuti tornid, hoones tegutsesid laod ja ehitusfirma. 1993 detsembris taastati koguduse tegevus, praegu on sel 60 liiget.

Autor: Malle Elvet
Viimati muudetud: 01/04/2010 14:11:21

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia