Küsitlus

Millisel määral plaanid tänavu kasvatada aiasaadusi?

„Kalevipoeg“ ootab lugemist!

Kui palju on neid inimesi, kes „Kalevipoja“ kaanest kaaneni läbi on lugenud? Kas seda ongi vaja? On sel raamatul ju ennekõike sümboli tähendus. Loodetavasti teab iga eestlane, kes oli Kreutzwald ja mis on eepos „Kalevipoeg“. Kreutzwaldi muuseum kutsub eepost üheskoos lugema! Koos on huvitavam ja põnevam. Julge pealehakkamine on pool võitu! Kas pole tore rahulolevalt öelda – ma olen „Kalevipoega“ lugenud!

Eepost on ennegi kõval häälel ette loetud.

26. märtsil 1870. a. kogunes Tartus Andreas Kurrikoffi korterisse kaheksa meest: Jakob Hurt, Wilhelm Eisenschmidt,  Johann Voldemar Jannsen, Andreas Kurrikoff, Heinrich Rosenthal, Gustav Treffner, Hugo Treffner ja Martin Wühner.  Tuldi kokku, et „Kalevipojale“ tähelepanu tõmmata, aidata mõista seda mahukat teost, juhtida tähelepanu eepose tähtsusele. Siit sai algatuse Eesti Üliõpilaste Seltsi tegevus, nende sinimustvalge ja ka Eesti riik. Sellest tähelepanuväärsest ühislugemisest möödub tänavu 140 aastat.

22. aprillil 1995. a. lugesid Helsingi Eesti Üliõpilaste Ühenduse liikmed Helsingis ühenduse liikme Tarmo Virki korteris „Kalevipoja” 1975. a. trüki ette 9 tunni, 31 minuti ja 2 sekundiga. Lugemine lindistati.

30. aprillil 2003. a. toimus Kreutzwaldi 200. sünniaastapäevale pühendatud „Kalevipoja” ettelugemine Rakvere laululaval. Kasutati 1998. a. väljaannet. Lugejaid oli 121, aega kulus veidi alla 14 tunni. Otsast lõpuni kuulas ettelugemise ära üks inimene – Kreutzwaldi ja eepose uurija Sirje Purga.

„Kalevipojast“ on viimastel aegadel ilmunud mitmeid uustrükke väga huvitavas kujunduses, muuseumis on näha erakordselt huvitav köitenäitus, kus Andres Tali illustreeritud eeposele on leidnud kaasaegse köitelahenduse Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakonna tudengid ja õppejõud.

Võrus alustasime eepose lugemisega neljapäeval, 14. oktoobril ja plaanis on teosega ühele poole saada 14. detsembriks, Kreutzwaldi mälestuspäevaks. Kasutame 1975. a. väljaannet, milles Kristjan Raua illustratsioonid. Lugejaid oli umbes 20 inimest, saksakeelsena luges eepose „Sissejuhatuse“ ette ka külaline Austriast. Loetud sai „Soovituseks“, „Sissejuhatuseks“ ja „Esimene laul“. Kuulsime, kuidas kositi Salmet ja Lindat, Salme läks Tähe-peiule mehele ja Linda kangele Kalevile. Mis saab edasi?

Muuseum kutsub kõiki huvilisi, sõpruskondi, perekondi, kollektiive kaasa lööma ja üheskoos jätkama. Loeme alates 20. oktoobrist kuni 14. detsembrini igal kolmapäeval, neljapäeval ja reedel. Algusaeg kell 14 või vastavalt lugejate soovile. Kuupäevad on kirjas muuseumi kodulehel. Küsimustele vastatakse ja kirja pannakse - kreutzwald@muuseumid.ee, 782 1798.

Autor: SIIRI TOOMIK, Kreutzwaldi memoriaalmuuseum
Viimati muudetud: 21/10/2010 10:38:07

Lisa kommentaar