Küsitlus

Kas katuseraha jagamine on õige ja hea tegu?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
-1°
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Eksperimentaal- teater irriteeris põlvalasi mastaapse pilalavastusega

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Stseen lavastusest. Foto Riho Semm, Põlva Foto

Kokku 90 osalejat, tegelasteks teiste seas Lenk (osas Heimar Lenk ise), Tarmo-onu, Tilga-onu ja Sibulpoiss, teemadeks pila võtmes muuhulgas Põlva päevakajalised ja lähimineviku sündmused ning vastasseisud – sellise lavastuse tõi üleeile ja eile publikuni Põlva Eksperimentaalteater. Rivo Veski lavastatud humoorikas tükk pälvis juba enne etendumist furoori, sest peljati selle poliitilisust – autori kinnitusel asjatult.

Lavastuse „Minu Põlvamaa” peategelaste prototüüpe ei tule kaugelt otsida: teadupärast on Põlva linnapea Tarmo Tamm, vallavanem Arne Tilk ja maavanem Priit Sibul. Heimar Lenk esines suisa oma nime all. Osades oli mitmeid Põlvamaal tuntud nimesid: Haimar Sokk (Tarmo-onu), Reeli Kork, Helje Põvvat jt. Harrastusteatri ajakirjanikust eestvedaja Rivo Veski lavastuse juures olid veel tegevad ka näiteks Andre Laine (koreograafia) ja Jaak Madismäe (valguskujundus). Laval olid ka Põlvamaa Meeskoor ning Meie Stuudio tantsijad, kokku käis üleeile ja eile antud etendustes lavalt läbi 90 inimest.

Ent lavastuse, mida ilmselt rohkem ei näe, juures oli mastaapsusest ilmselt märksa furooritekitavam selle irriteeriv sisu – mis kõverpeeglis näitas Põlvamaa päevakajalisi ja aegadetaguseid teemasid ning juhte. Teemadeks olid linna ja valla koolid, valla ja linna vastasseis ning abiellumine (ühinemine) ja nende esimene ühine laps – kaugtöökeskus (mida Põlvasse küll (veel?) ei rajata).

Lavastaja Rivo Veski tõdes, et juba enne esimest etendust saadi mõnevõrra hirmunud tagasisidet inimestelt, kes kartsid, et lavastus on poliitiline. See hirm on Veski sõnul asjatu, sest tegelikult püüab lavastus pila, rõõmsameelse tögamise ja iroonia läbi meelelahutust pakkuda ning ka luua diskussiooni teemal, misasi on Põlvamaa ja mida tähendab põlvamaalaseks olemine.

„Idee sündis, olgem ausad, „Ühtsest Eestist” (teatri NO99 erakonna suurkogu parodeerinud show – toim),h ei salanud lavastaja samas oma eeskuju.

Tema sõnul on lavastuse kontseptsiooni paika pandud juba juunikuust saati ja iga kahe nädala tagant korraldati arutelusid, kuidas teatritükki võimalikult huvitavalt teha. Neil päevil jõudis Põlva Eksperimentaalteatri viienda hooaja kokku kümnes lavastus finišisse. Et Põlva kultuuri- ja huvikeskusega on olnud vaidlusi üürihinna üle, võib see lavastus jääda selles majas viimaseks ja harrastusteater peab plaani oma tegevus „mujale üle kanda”.

 


Stseene lavastusest „Minu Põlvamaa”
SIBULPOISS: Oleks vast tore, kui iga meie maakonnas lookleva maantee veerel seisaks üks kehakergendust pakkuv peldik kui majakas tuld otsivale laevale...

/.../

PREESTER: Oleme täna siia kogunenud, et laulatada omavahel linn ja vald... Oodake... vale sedel. Oleme täna siia kogunenud, nagu te kõik võite aimata, selleks, et näha klatši, laimu, alatusi ja siis sellest omad järeldused teha. /.../ Sõrmused. Linn, kas teie lubate olla ustav partner vallale nii heas kui halvas, nii õnnes kui õnnetuses kuni surm teid lahutab?

/.../

KUKK: 111,8 meetrit merepinnast. Kaugtöökeskus tuleks rajada Põlva linna piiridesse!
TAMM: Mis tähendab linna? Kompromissi peaks saavutama. See pole ju ainult linnarahvale. Ikka valla omale kah! Teeme siis linna ja valla piirile.
KUKK: Ei. Ei, ei, ei, ei. Kokkulepe oli, kelle haldushoone asub merepinnast kõrgemal, see on võitja. Pealegi, see linna ja valla piirile ehitamine on varemgi jama kaasa toonud. Olgem seekord targemad.

/.../

TARMO-ONU: Tere õhtust kallid külalised. Mul on hea meel tõdeda, et viimaks on kaugtöökeskuse ehitamisega alustatud. See on Põlva linnale väga hea märk, et ka siin elu areneb, tekib uusi võimalusi. Mul on väga hea meel teid kõiki siin saalis täna näha, sest ka teie ootate kuna meie kõigi elud lihtsamaks ja paremaks minema hakkavad. Põlva linnas on endiselt noor elanikkond ja siin on endiselt palju tegevust nii noortele kui vanadele. Meil on kõige atraktiivsem sünnitusosakond Eestis. Naised tulevad siia sünnitama kasvõi 300 km kauguselt. Linnas on sel aastal sündivus veelgi suurenenud, mis tähendab, et linna elanikkond on endiselt noor ja tugev ning lisaks kõigele ka sportlik. Mõned lapsed sünnivad kohe, käsipall peos. Ilma naljata. Ja kui need 300 km kauguselt tulevad naised siin võidu sünnitama kukuvad, siis oleks meil tark luua haigla ümbrusesse ja lähedusse piisavalt atraktiivseid hooneid ja meelelahutusasutusi, et tekiks kohene kiusatus Põlva linna ka elama tulla, sest ainult Põlva linn on parim paik põlvest põlve. Mul on väga hea meel, et nüüd ei pea Põlva inimene enam muretsema nii keeruliste tööde pärast nagu ahju kütmine, söögi valmistamine, sest see kõik on peagi võimalik e-Põlvamaa projekti raames arendatavas kaugtöökeskuses. Arendatakse ka uusi tegevusi nagu e-käsipall, e-kultuur ja e-sünnitamine. Niiet, kallid külalised, pole põhjust mujale minna, sest enam lihtsamaks kui siin, ei saa teie elu minna. Aitäh.

/.../

LENK: Palavad tervitused, kallid life-lised. Olen alati ihanud kaunite Põlvamaa neidudega pidutseda, sest te olete liialdamata ainsad, kes üldse teavad, mida sõna „pidu” tähendab. Vaatake, Põhja-Eestis on nii, et kui tüdrukud lähevad peole, siis nad kõigepealt tellivad takso, sõidavad peosihtkohta, istuvad kuni kesköö kukub ning siis lähevad koju. Selle aja sisse jääb ka mõne joogi neelamine, mis peaasjalikult mõne rahakama meesterahva teene tõttu teoks saab. Siin rahakotti ei piiluta, loeb isikupära. Seda teis, Põlvamaalased, kahtlemata on. Te ei pea pidu mitte ainult klubides vaid ka väljaspool neid. Te ei vaja selleks suletud peoruumi, et osata mitteformaalselt suhelda. Te ei sõnasta lauseid nagu poliitikud, kes ei näi teadvat mitte millestki midagi. Te olete siirad ja armsad ning suutelised empaatiat näitama. Mul on hea meel valgamaalasena teie sõbraliku pere liikmena end tunda. Aitäh!

/.../

TILGA-ONU: Mul on uuem telefon.
TARMO-ONU: Mis see telefon loeb. Mul on uuem noortekeskus.
TILGA-ONU: Uriseb. Aga mul on ilusam vallamaja.
TARMO-ONU: Meil on suurem maja. Palju suurem maja. Sul on pole nii palju hooneidki vallas, et sellist maja neist kokku saaks.
TILGA-ONU: Uriseb. Aga... Su järv haiseb!
TARMO-ONU: Häh, sul pole üldse järve, mees!

/.../

PREESTER: Kallis rahvas, oleme valmis. Põlvamaa sai valmis ehitatud. Põlva linn ja vald on abiellunud, nende esimene lapski on sündinud. Kaugtöökeskus. Te võite seda võtta kui fiktiivset keskkonda, mida kunagi reaalselt olema ei saa, kuid mis võiks olla meie kõigi mõttes. Üks ainuski koht, kus saame kokku, kasvõi mõtteis ning tunneme end sellena, kes me oleme - põlvamaalastena. Meie kemplemised ja üksteise turjal käimised on küll argipäev, kuid südames seisame kõik üllate eesmärkide eest. Need eesmärgid peaksid meil alati tagakuklas valendama, ning seal samas ei tohiks meelest minna, et üksteist toetades oleme jätkusuutlik kultuuriliselt, omavalitsuslikult ja ühiskondlikult. Me oleme tugev kogukond. Meil on, mida väljapoole peegeldada. Tehkem seda!

Hakkab kostuma muusika. Tarmo-onu ja Tilga-onu lõikavad läbi Kaugtöökeskuse lindid.

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 09/12/2010 09:48:12

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia