6. Maade munitsipaalomandisse taotlemine KUULATI: R. Aasamäe ettekannet. H. Ploomipuu – milline on Jaama 6 ja Jaama 14a munitsipaalomandisse taotlemise eesmärk? R. Aasamäe – nad on üldplaneeringus määratletud, kehtestatud ja taotletakse üldplaneeringu alusel. K. Ilves – see oli maavanema palve, kuna Memento soovib sinna mälestussammast panna represseeritutele. Jaama 6 üldplaneeringu alusel. R. Aasamäe – funktsioon on ka selles, et ta on kahe erineva juhtfunktsiooniga maa-alade vahevöönd. H. Ploomipuu – milline on Eesti Raudtee seisukoht nimetatud maatükkide osas? R. Aasamäe – Eesti Raudtee ei ole raudteed Võru linna piires veel ära erastanud ja raudtee jaamahoone on ka veel bilansis. Rohkem ei oska praegu kommenteerida ja riik ka selgitab taotluse andmise käigus huvi välja nende maade osas. T. Paur – majanduskomisjon arutas seda pikalt, sügavuti, kiitis heaks ja suunas volikogusse kinnitamiseks. H. Ploomipuu – osad majanduskomisjoni liikmed ei olnud selle komisjoni otsusega nõus ja hääletasid selle vastu, millised need eriarvamused olid, milles need seisnesid? T. Paur – I. Sild on siin, kes oli vastu. H. Ploomipuu – mis olid need põhjused, et miks nende komisjoni liikmete meelest ei olnud mõistlik Jaama 6 ja Jaama 14 munitsipaalomandisse taotleda? A. Ott – kui komisjon on teinud üldise otsuse, et suunata, siis ma arvan, et praegu volikogus me üksikküsimusi komisjoni koosoleku põhjal arutama ei hakka, Hasso, sa hiljem täpsustad komisjoni liikmetega seda. Komisjoni otsus on enamushäältega volikogule esitatud. J. Kaver – kas volikogu liikmel on õigus küsida komisjonitöö kohta erinevaid seisukohti, kui otsus ei olnud üheselt vastuvõetav? Ü. Müürsepp – linna põhimäärusse ja reglementi ei ole kõik eluks toimuvad küsimused, kaasused sisse kirjutatud. Kuid volikogu liikmel on vastava otsustuse juures alati õigus küsida küsimusi. Aga täpsemalt ei ole selle komisjoni töö kohta öeldud. A. Ott – seega komisjoni detailid jäävad komisjoni esimehe otsustada ja kui komisjon on enamushäältega suunanud eelnõu volikokku, siis nii see ka on. H. Ploomipuu – äsja külastas Võrut siseminister Hanno Pevkur. Tema sõnum oli ühene - Kagu-Eesti arendamiseks tuleb panna käima hea koostöö üle maakondade piiride ja selle aluseks on omavalituste selge hoiak koostööle ja selle tegemiseks vajalikele kompromissidele. Hanno Pevkur ütles, et Peterburi-Pihkva-Riia rongiliin, mis praegu ei lähe läbi Eesti, vaid läheb läbi Põhja-Läti, on võimalik tuua tagasi, käima läbi Võru linna. Võru mäletab selle tähendust - me mäletame, mida see tähendab. See tähendab turiste Võru majutusasutuses, ostjaid kauplustes, inimesi, kes toovad meie linna elu, mille hääbumisest paljud siin ruumis viibijad on pikalt rääkinud ja kirjutanud. See tähendab mitte ainult parimas tahtes öeldud sõnu, vaid sissetulekut meie turismiettevõtjatele, teenindajatele, taksojuhtidele ja kaupmeestele. See tähendab töökohti ja sissetulekut meie inimestele. Selleks, et inimesed pääseksid jaamast linna on tarvis korralikke ühendusteid Jaama tänava ja jaamhoone esisega, korralikku parklat, peatust bussidele ja taksodele. Ärge saage valesti aru - mõistan suurepäraselt ajaloos toimunut, see on isiklikult puudutanud ka minu perekonda. Kuid olen seisukohal, et me peame mõtlema mineviku kõrval ka tulevikule. Võru on piisavalt roheline linn, kus iga haljasala korrastamine on küll tore, kuid kui seal pole eriti inimesi, siis pole sel eriti mõtet. Ma ei pea õigeks, et linn sekkub justkui õilsal moel raudteejaama kui transpordisõlme töösse. Virgestusala või mitte, kuid juba see esimene samm kahjustab linna ettevõtlust. Kuidas? Jaama tn 6 maaüksus on kasutuses laadimisplatsina, millele on Eesti Raudtee sõlminud Lignator Logistika OÜ-ga lepingu „Laadimisplatsil töötamise kohta Võru raudteejaamas 5. tee ääres“. Laadimisplatsi mahutavus on lepingu järgi 22 vagunit. Kohalik võim võib sellesse suhtuda üleolevalt, kuid juba see väike samm on sekkumine ettevõtlusesse. See võib tähendada töökoha ja kellegi pere sissetuleku kadumist. Ma ei ole seisukohal, et meil oleks töökohti liiga palju või ettevõtlus oleks kuidagi liiga arenenud, et raudteega seonduv majandus meie linna ei sobiks. Me ei peaks täna siin küsima, kuidas saaksime jaama ümbrust rohkem linna rohealadeks muuta. Me peaksime küsima, mida me saaksime teha, et raudtee tooks linnakodanikele tulu ja töökohti. Ja me ei peaks seda küsima siin üksteiselt, vaid neilt, kes tegelikult teavad, kuidas raudtee toimib ja tulu toob. Eesti Raudtee seisukoht on, et Jaamahoone juurdepääs ja parkimine on kindlasti vajalik nii nagu ka kaubalaadimisplatsid. Ja seda alustuseks. Arvan, et see otsus ei tee elu Võrus paremaks vaid hoopis vastupidi. Seetõttu ma ei saa sellise eelnõu poolt hääletada. Hääletamise (poolt 11, vastu 9, erapooletuid 0) tulemusena OTSUSTATI: vastu võtta otsus nr 28.

Meil on olemas oma Pavel ja Hasso on täpselt nagu Kerepa.Palju õnne IRL.

Huvitav, mida tänane linnavalitsus on töökohtade loomiseks teinud? Näen ainult raha kulutamist.