Riigikogu esimehe kõne sügisistungjärgu avaistungil

Täna alustame XV riigikogu eelviimast istungjärku. Iga ooper algab avamänguga. Nii algas avamänguga ka meie parlamendi sellesügisene töö – Eesti sai endale uue riigipea. President valiti nii, nagu meie põhiseadus ette näeb. See on riigikogu ülesanne ja põhiseaduslik valik, mis lähtub meie riigikorralduse aluspõhimõtetest. Õnnitlen veel kord valitud presidenti Ülle Madiset, kes astub ametivande andmiseks meie ette 12. oktoobril.

Presidendi valimisel on oluline laiapindne toetus. Ka põhiseaduses sätestatud kõrge valimiskünnis kannab selget sõnumit: Eesti president peab olema kogu riiki ühendav institutsioon, mitte ühe erakonna või ühe poliitilise leeri president. Seekordne valimine näitas, et meie põhiseaduslik kord toimib. Eesti sai endale uue presidendi põhiseaduses ette nähtud korras ning riigikogu suutis teha otsuse juba esimeses voorus. See on oluline ja väärib tunnustamist.

Arutelu selle üle, kuidas presidenti tulevikus valida, on samuti legitiimne. Kuid enne uute lahenduste otsimist tuleb tunnustada seda, mis meil täna olemas on. Eesti põhiseadus sätestab selge korra, see kord toimib ja selle alusel on Eestile president valitud. Kui kunagi arutada presidendi otsevalimist, tuleb vaadata seda küsimust laiemalt – koos presidendi rolli, pädevuste ja Eesti parlamentaarse riigikorraldusega. Otsevalimine ei ole pelgalt tehniline muudatus, vaid muudaks presidendi mandaadi olemust. Just seetõttu tuleb enne sellise muudatuse kaalumist küsida, kas see on Eesti parlamentaarse riigikorralduse toimimise seisukohalt üldse vajalik või kasu asemel hoopis pingeid ja riske loov.

Edasi loe LõunaLehe paberväljaandest.

 

Täismahus artiklit saad lugeda LõunaLehe paberväljaandest, mis on saadaval ajalehtede müügikohtades ja maksab vaid 1.79 !

Autor: LAURI HUSSAR, riigikogu esimees, Eesti 200
Viimati muudetud: 17/09/2026 09:06:01