Riigieelarve läbirääkimistel küsitakse ühte ja sama: kust võtta ja kuhu panna. Üks vastus seisab statistikas kellelegi silma hakkamata: Eesti sisemajanduse kogutoodangu alusel vaeseim maakond peaaegu kahekordistas nelja aastaga toodangu elaniku kohta ja riik ei pannud seda tähele, sest polnud selle eest peaaegu midagi maksnud.

Numbritest kõigepealt, sest need on ebamugavalt selged. Aastal 2020 tootis Põlvamaa 38% Eesti keskmisest SKT-st elaniku kohta, 7670 eurot. Aastal 2024 oli see 52% ehk 15,099 eurot. Nominaalselt +97% kasvu, reaalselt, pärast nelja aasta inflatsiooni maha arvamist, +39,5%. Samal perioodil kasvas Eesti tervikuna reaalselt 1,9% ja Harjumaa kahanes 4,5%. Kolm kiireima kasvuga maakonda olid kolm vaeseimat: Põlva, Võru, Valga. Statistikaameti andmetel on Põlvamaa viimase kümne aastaga Eesti keskmisele järele jõudnud kiiremini kui peaaegu ükski teine maakond, kuigi alustas kõige madalamalt.

Mida riik selle heaks tegi? Kagu-Eesti programmi eelarve aastateks 2019 kuni 2023 oli neli miljonit eurot kolme maakonna peale. See teeb umbes 47 eurot elaniku kohta viie aasta jooksul, kümme eurot aastas. Võrdluseks: Ida-Virumaa saab ainuüksi õiglase ülemineku fondist 2644 eurot elaniku kohta, umbes 55 korda rohkem.

Edasi loe LõunaLehe paberväljaandest.

 

Täismahus artiklit saad lugeda LõunaLehe paberväljaandest, mis on saadaval ajalehtede müügikohtades ja maksab vaid 1.79 !

Autor: MARIS NEENO, Põlva vallavanem; ERIK MARKUS KANNIKE, kaitse- ja tehnoloogiasektori strateeg
Viimati muudetud: 01/10/2026 08:56:41