Talvega käivad kaasas libedad teed, lumised katused ning jääpurikad, mis sageli plusskraadide korral kohe ka õnnetusi kaasa toovad. Sulailm seab ohtu katused, tänaval kõndivad jalakäijad ning ka maja räästa all parkivad sõidukid. Ning reeglina vastutab majaomanik.

Kui lund on palju, siis võib sulailma korral tulla ette olukordi, kus katuse konstruktsioon ei pea lume raskusele vastu. Kodukindlustus aga alati abiks olla ei ole. „Lume raskuse tõttu tekkinud kahju ei pruugi aga olla kindlustusjuhtum, sest omanik vastutab ise lume koristamise eest,“ rõhutab IIZI isiku- ja varakindlustuse tootearenduse juht Pille Plees.

Tehnilise järelevalve ameti andmetel ohustab liigne lumekoormus eelkõige teras- ja puitkonstruktsioonidega kõrgehitisi, lameda katuse või väikese katusekaldega ehitisi ning vanemaid amortiseerunud ehitisi. Arvestama peaks, et lume eiramine katusel võib kaasa tuua nii õnnetused kui ka rahatrahvi.

Hooldamata majaesise eest vastutab omanik
„Libedal teel kukkumine võib kaasa tuua näiteks luumurde ja rebendeid, kuid eakamaid võib ees oodata ka tõsisemad vigastused,“ kommenteeris Pille Plees. Samuti võib katki minna nutitelefon või kotis kaasas olev sülearvuti. Libeda trepi ja hooldamata majaesise tee eest vastutab maa omanik ja kannatanul on õigus kahju hüvitamisele.

Ka advokaadibüroo LMP jurist Päivi Margna märkis, et kui hooldamata katuselt langev lumi või jääpurikas peaks tekitama kahju inimesele või räästa all parkivale sõidukile, tuleb kahjud hüvitada majaomanikul, kortermaja puhul kõigil korteriomanikel solidaarselt.

Margna selgitas, et kinnistu omanikel lasub üldine käibekohustus tagada oma kinnistul turvalisus, et kolmandatel isikutel ei tekiks seal liiklemisel kahju. See tähendab, et kinnisasja omanikul tuleb muuhulgas veenduda, et majaesine tee on jääst puhas ning katuseräästast ei langeks jääpurikaid. Vastutusest vabanemiseks peab kinnisasja omanik tõendama, et ta on teinud endast kõik oleneva, et kahju ei tekiks.

Päivi Margna sõnul võivad hooletusest põhjustatud kahjud ulatuda tuhandetesse eurodesse ning ohutuslint või seina najale asetatud puulipid vastutusest ei päästa. „Praktikas on olnud mitmeid juhtumeid, kus katuselt langenud lumi või jää on vigastanud jalakäijaid või sõidukeid. Kui sõidukite kahjud võivad piirneda paari tuhande eurose kahjuga, siis raskemad inimvigastused võivad kaasa tuua väga suure kahjunõude – näiteks kui inimene kaotab töövõime, tuleb vastutajal tasuda kuni inimese elupäevade lõpuni keskmist õnnetuse tõttu saamata jäänud töötasu. Linnapildis näeme sageli, et majaomanikud on seina äärde asetanud puulipid või piiranud maja külje ohutuslindiga, kuid selline hoiatusmeede ei päästa majaomanikku õnnetuse korral vastutusest. Korteriomanikud peavad mõistma, et targem ja odavam on investeerida korralikku majahooldusse kui hiljem kannatanutele suuri hüvitisi maksta,” sõnas Margna.

5 olulist lume koristamise meelespead:
1. Hinda esmalt, kas lume koristamisel piisab redelist või tuleb siiski katusele minna.
2. Jälgi, et Sinu tegevus oleks ohutu ning kasuta kindlasti turvavarustust.
3. Arvesta katusele minnes ka ilmastikutingimustega, et mitte suurendada kukkumise riski.
4. Vajadusel telli lumekoristustööd spetsialistidelt.
5. Katust puhastades jälgi kindlasti jalakäijate ja sõidukite liikumist ja taga ohutus. Vajadusel piira nimetatud ala ohulintidega.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 28/01/2021 09:56:54