Vastseliina rahvamajas avati Ago Ruusi fotonäitus „Üks südamekujuline järv“, mis on pühendsatud Kirikumäe järvele.

Ruus kirjutab Võru valla kodulehel, et selle järve kaldal elati juba muiste, seda tõendavad arheoloogilised leiud. Järv toitis ja kaitses. Eluaseme rajamiseks oli soodne järve põhjakallas, mis asus kõrgemal. Hädaohu korral võis aga minna pakku järvest lõuna pool asuvatele soosaartele. Järve kutsuti siis Ahijärveks. Juba orduaja alguses möödus järvest tähtis tee, mis ühendas Vastseliina ordulinnust muu maailmaga. Liivi sõja ajal ehitati järve kaldale kirik. See hävis hilisemate sõdade keerises, kuid kiriku järgi sai järv endale uue nimi – Kirikumäe järv. Nii tunneme seda järve ka tänapäeval.

19. sajandi lõpus käisid Tartu ülikooli teadlased ja tudengid siin uurimisreisidel ning botaanik  Johann Christoph Klinge (1851–1902) leidis kinnitust oma oletusele, et järved kasvavad kinni peamiselt tuulte eest varjatud küljest. Tema järgi nimetatakse seda nähtust Klinge seaduseks.

Kirikumäe järv on läbi aegade võlunud oma iluga nii kohalikku kui ka kaugema kandi rahvast. 1930ndatel aastatel kogunesid ümbruskonna noored järve põhjapoolsele kaldale, mida kutsuti järvesaareks, et Eestimaa niigi lühikesed ööd olematuks tantsida. Kolhoosiajal tuldi siia rändkinoseanssidele, et leida raskes ajas pisutki hingekosutust.

1960ndate aastate alguses sai järv tuntuks aktiivse puhkusekohana. Kohaliku majandi aktivisti Roland Oleski eestvõttel hakati siin harrastama veesuusatamist, toimusid majandi veespordipeod, järve kaldale ehitati saun. Sellest ajast saati on järv justkui magnetiga tõmmanud ligi puhkajaid ligidalt ja kaugelt.

Ruusi sõnul on fotonäitus austusavaldus kaunile ja saladuslikule järvele, mille kaldal asub ka tema sünnikodu ning kuhu ta elus ikka ja jälle tagasi on pöördunud.

Näitust saab vaadata tööpäevadel kella 9-17 ja ürituste ajal 30. juunini.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 26/04/2021 09:13:53